Administrative court dismisses claim for non-material damages regarding prosecutor's conduct due to lack of jurisdiction.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the plaintiff's appeal against the administrative court's decision to reject a claim for non-material damages. The plaintiff alleged the prosecutor fabricated facts and engaged in solicitation of minors, but the administrative court correctly determined that such claims fall under the Criminal Procedure Act rather than administrative law. Consequently, the court upheld the lower court's ruling, noting the plaintiff must pursue compensation through the prosecutor or civil court.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 121 lg 1 p 1; SKHS: Claims for damages arising from criminal proceedings are exclusively within the jurisdiction of the prosecutor or civil courts, excluding administrative courts from reviewing the legality of criminal procedural actions.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Orion, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
19.02.2026, Tartu
Haldusasja number
3-26-348
Haldusasi
X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses
prokuröri tegevusega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a
määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS
§ 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud hagiavaldusena),
milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tegi ta 05.01.2025 kaebuse
prokuröri tegevuse peale, sest viimane valetas ja on tegelenud fabritseerimisega. Kaebajale
ette heidetud alaealiste ahvatlemist ei ole toimunud. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
2. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.2026. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis
kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata
(resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:
1) Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr
1-24-1715. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses
tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Halduskohus ei ole pädev hindama
kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud
kahju hüvitamise kaebusi. 02.01.2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus
kriminaalasjas. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja menetluses tekitatud kahju, siis
tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile. Kaebus kuulub tagastamisele
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.
2) Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivust
vabastamiseks.
3) Kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebus
kuulub tagastamisele ja järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h prokuratuurile
kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja, ei edastanud kohus riigi õigusabi taotlust
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi
maakohtule).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. X.X. esitas 13.02.2026 määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Kaebaja
märgib, et kahjunõue esitati Prokuratuurile koheselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja määruskaebuses märgitut
arvestades tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu
10.02.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.
5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja
kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle
esitajale, kui vaidluse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas
(määruse põhjenduste p 3), et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib
SKHS. Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude
lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama
kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud
kahju hüvitamise kaebust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea
vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses
esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.
Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et olukorras, kus kaebaja on enda
väitel esitanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on tal võimalik pärast
kohtueelse menetluse läbimist esitada kirjalik kaebus maakohtule.
8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a määruse
resolutsiooni p-i 1 muutmata.
9. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel
asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)