Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-26-348/3 KI-generiert

Administrative court dismisses claim for non-material damages regarding prosecutor's conduct due to lack of jurisdiction.

Geschäftsnummer 3-26-348/3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed the plaintiff's appeal against the administrative court's decision to reject a claim for non-material damages. The plaintiff alleged the prosecutor fabricated facts and engaged in solicitation of minors, but the administrative court correctly determined that such claims fall under the Criminal Procedure Act rather than administrative law. Consequently, the court upheld the lower court's ruling, noting the plaintiff must pursue compensation through the prosecutor or civil court.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 121 lg 1 p 1; SKHS: Claims for damages arising from criminal proceedings are exclusively within the jurisdiction of the prosecutor or civil courts, excluding administrative courts from reviewing the legality of criminal procedural actions.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative jurisdiction criminal procedure damages prosecutor conduct non-material harm procedural exclusion administrative appeal statutory competence hängige Strafuntersuchung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 121 lg 1 p 1
kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle
HKMS § 203 lg 2
vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
HKMS § 201 lg 4
HKMS § 175 lg 3
Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel
SKHS
tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).
RÕS § 10 lg 7
RÕS § 10 lg 3
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-348

Haldusasi

X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

prokuröri tegevusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud hagiavaldusena),

milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tegi ta 05.01.2025 kaebuse

prokuröri tegevuse peale, sest viimane valetas ja on tegelenud fabritseerimisega. Kaebajale

ette heidetud alaealiste ahvatlemist ei ole toimunud. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.2026. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis

kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr

1-24-1715. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Halduskohus ei ole pädev hindama

kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud

kahju hüvitamise kaebusi. 02.01.2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus

kriminaalasjas. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja menetluses tekitatud kahju, siis

tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile. Kaebus kuulub tagastamisele

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

2) Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivust

vabastamiseks.

3) Kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebus

kuulub tagastamisele ja järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h prokuratuurile

kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja, ei edastanud kohus riigi õigusabi taotlust

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi

maakohtule).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 13.02.2026 määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Kaebaja

märgib, et kahjunõue esitati Prokuratuurile koheselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja määruskaebuses märgitut

arvestades tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu

10.02.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas

(määruse põhjenduste p 3), et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

SKHS. Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama

kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud

kahju hüvitamise kaebust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses

esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et olukorras, kus kaebaja on enda

väitel esitanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on tal võimalik pärast

kohtueelse menetluse läbimist esitada kirjalik kaebus maakohtule.

8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10.02.2026. a määruse

resolutsiooni p-i 1 muutmata.

9. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)