Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-26-352/2 KI-generiert

Administrative court dismisses claim for damages in criminal proceedings as it lacks jurisdiction under the Damages Act.

Geschäftsnummer 3-26-352/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tartu Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint regarding damages caused by the prosecutor's actions in a criminal case. The plaintiff argued that the prosecutor improperly disclosed previously sealed information during court proceedings, seeking non-material damages and state aid. The court ruled that the Damages Act provides a specific procedural path for such claims, rendering administrative jurisdiction inappropriate and mandating the return of the complaint.

Legislator-Regeste

KI-generiert

SKHS § 4; SKHS § 7 lg 1; SKHS § 21 lg 4: Where a specific statute like the Damages Act governs compensation for procedural errors in criminal proceedings, administrative courts lack jurisdiction and must return the complaint to the proper authority.

Schlagwörter

KI-generiert
criminal proceedings damages procedural error compensation administrative court jurisdiction Damages Act prosecutor disclosure state aid claim complaint return

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 121 lg 1 p 1
HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole
HKMS § 4 lg 1
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus
SKHS § 4
SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud
SKHS § 7 lg 1
kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1).
SKHS § 18 lg 1
Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1).
SKHS § 21 lg 4
RÕS § 10 lg 3
RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi
RÕS § 10 lg 7
RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
HKMS § 43 lg 2
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
HKMS § 175 lg 3
Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu 08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-352

Määruse kuupäev

13.02.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i (X) kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi

õigusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mille kohaselt jagas prokurör kriminaalasjas nr 1-24-1715 infot, mis oli varem kohtus

kinniseks kuulutatud. Kaebaja taotleb kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja

soovib menetlusabi ja riigi õigusabi saamist.

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi

hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (Riigikohtu

08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13).

4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 05.10.2023. a määruse

alusel kriminaalasjas 1-24-1715. Tõkendi tähtaega pikendati 01.12.2023. a määrusega ja

01.02.2024. a määrusega kuni 04.04.2024. Tartu Maakohus tegi selles kriminaalasjas

süüdimõistva kohtuotsuse 19.11.2024. Kaebaja leiab, et prokuröri tegevus kriminaalasja

istungil oli seadusega vastuolus.

5. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist,

kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1).

3-26-352

Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Kriminaalasja nr 1-

24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud, kuna kaebajat süüdimõistev kohtuotsus on

jõustunud Riigikohtu 02.01.2026. a otsusega. SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis

mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse

olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.

Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest

arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud

kahju, siis tuleb tal, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 21 lg-st 4 esitada taotlus kahju

hüvitamiseks prokuratuurile kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates.

Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

6. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist,

kuna tal puudub vara ja sissetulek. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada

sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle

taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi

saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena

(nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja

elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele

ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise saab

otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust

RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)