Administrative court dismisses appeal against Transport Office's refusal to reinstate driving license due to criminal penalty period. The court rejects the claim that the Transport Office violated rights by executing a court order. The ruling confirms that the Transport Office acts only as an executor of the criminal court's decision. The court finds no standing to challenge the Transport Office's actions in this administrative context. The decision upholds the lower court's dismissal of the original complaint. The appeal is rejected because the administrative body is merely fulfilling a judicial mandate. The court emphasizes that the criminal penalty period runs from release from detention. The ruling clarifies that administrative bodies cannot be held liable for executing court orders. The decision affirms that the Transport Office has no discretion to reinstate the license prematurely. The court notes that the defendant's complaints about the criminal court's conduct are irrelevant here. The judgment concludes that the administrative appeal lacks legal basis and is therefore inadmissible.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the administrative appeal against the Transport Office's refusal to reinstate the applicant's driving license. The applicant argued that the Transport Office violated his rights by failing to recognize a court order and by ignoring the expiration of the penalty period. The court ruled that the Transport Office merely executed a criminal court decision and thus had no independent authority to reinstate the license. Consequently, the court found the applicant lacked standing to challenge the Transport Office's actions in this administrative proceeding.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 55 lg 1; HKMS § 121 lg 2 p 1: The administrative body executing a criminal court order regarding driving license revocation acts only as an executor and cannot be held liable for the timing of the penalty period, which runs from the offender's release from detention.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Orion
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2026, Tartu
Haldusasja number
3-25-4271
Haldusasi
X.X.-i kaebus Transpordiameti 06.11.2025 vastuse nr
11.1-12/25/27673-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja
Transpordiameti kohustamiseks võimaldada kaebajal
taastada mootorsõiduki juhtimisõigus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X.
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2025 määruse
resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 14.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustas Transpordiameti
06.11.2025 vastust nr 11.1-12/25/27673-2 ja soovis, et Transpordiamet lõpetaks
õigusvastasuse tegevuse, tunnustaks kohtuotsust nr 1-23-4370 ja võimaldaks tal
juhtimisõiguse taastada. Lisaks palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebuse
põhjendused:
Kriminaalasjas nr 1-23-4370 tehtud kohtuotsusega määrati kaebajale kokkuleppemenetluses
karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel lisakaristuseks sõiduki
juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks, mille kohaldamise algust loeti kohtuotsuse
jõustumisest. Pärast Viru avavanglasse paigutamist pöördus kaebaja korduvalt
Transpordiameti esindusse, et taastada juhtimisõigus ja sooritada eksamid. Transpordiamet
selgitas KarS § 55 lg-le 1 tuginedes, et juhtimisõiguse äravõtmine algab alles pärast
vangistuse lõppu. Kaebaja ei ole kokkuleppemenetluses selles kokku leppinud. Kaebaja
hinnangul on lisakaristuse aeg möödunud ja Transpordiamet eirab kohtuotsust asjas nr 1-23-
4370.
3-25-4271
2. Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2025 määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse
taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:
1) Kaebajal puudub esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna
Transpordiamet ei ole kaebaja suhtes teinud otsust, mis saaks kaebaja õigusi riivata.
Transpordiamet ei ole kaebaja juhtimisõigust ära võtnud ega otsustanud vastava tähtaja üle,
vaid kaebaja juhtimisõigus võeti ära kohtu poolt lisakaristusena kriminaalasjas nr 1-23-4370.
Kohtuotsuse resolutsioonis on tõepoolest märgitud, et lisakaristuse kohaldamise algust
loetakse kohtuotsuse jõustumisest, kuid kriminaalasjas otsuse teinud kohtunik selgitas
29.04.2024 vastuses kaebajale, et KarS § 55 lõike 1 kohaselt laieneb vangistuse mõistmisel
lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Transpordiamet on üksnes täitnud kohtuotsust ning Transpordiameti tegutsemine oli
kooskõlas otsuse teinud kohtuniku selgitustega.
2) Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus
esialgse õiguskaitse korras nõuda Transpordiameti kohustamist võimaldama tal taastada
mootorsõiduki juhtimisõigus enne karistuse tähtaja möödumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. X.X. esitas Tartu Halduskohtu 21.11.2025 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse
põhjendused:
Kohtueelsel menetlejal on kohustus süüdistatavale selgitada tema õigusi
kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kriminaalasjas nr 1-23-4370
kokkuleppe kinnitanud kohtunik oleks pidanud 17.07.2023 kohtuotsust tehes koheselt
selgitama KarS § 55 lõike 1 olemust ja märkima selle kohtuotsusesse. Selgitus tehti alles
29.04.2024. Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et lisakaristuse kohaldamise algust
loetakse kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja ei ole kokku leppinud KarS § 55 lg 1
kohaldumises. Kaebaja soovib, et Transpordiamet täidaks antud kohtuotsust ja laseks kaebajal
juhtimisõiguse taastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb
määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21.11.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist,
millega halduskohus tagastas kaebuse.
5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2025 määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1
alusel. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Transpordiamet ei ole
kaebaja suhtes teinud otsust, mis saaks kaebaja õigusi riivata. Transpordiamet on üksnes
täitnud kriminaalasjas nr 1-23-4370 tehtud kohtuotsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski
määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
7. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja etteheited seoses selgitamiskohustuse rikkumisega
kriminaalasjas nr 1-23-4370 ei ole asjassepuutuvad. Käesolevas haldusasjas vaidlustab
kaebaja Transpordiameti, mitte Viru Maakohtu tegevust. Transpordiameti tegutsemine oli
kooskõlas nii kehtiva KarS § 55 lg-ga 1 kui ka otsuse teinud kohtuniku selgitustega.
Juhtimisõiguse äravõtmise puhul hakatakse lisakaristuse kulgu arvestama hetkest, kui isik
vangist vabaneb. Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3-25-4271
8. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 21.11.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)