Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-26-1536/3 KI-generiert

Court dismisses claim to reduce interest in enforcement proceedings based on final court judgment.

Geschäftsnummer 2-26-1536/3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court refused to accept Y.I.'s application to reduce interest in enforcement proceedings against Eesti Inkasso OÜ. The plaintiff argued the accrued interest was unreasonably high given their financial situation, while the defendant did not respond. The court ruled that since the underlying debt is based on a final judgment, interest growth cannot be challenged via a separate claim for invalid enforcement in this manner.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1; Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2: In enforcement proceedings based on a final court judgment, a claim to reduce interest cannot be accepted as a separate action because the judgment already determined the debt scope.

Schlagwörter

KI-generiert
enforcement proceedings interest reduction final court judgment invalid enforcement claim procedural dismissal debt collection legal standing Streitwertgrenze

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1
esitamisega sissenõudja vastu (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1).
Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2
saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1).
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 168 lg 1
Võlaõigusseadustik (VõS) § 162

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKTKm 3-2-1-64-09
(RKTKm 3-2-1-64-09, p 9).
RKTKo 3-2-1-64-17
kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-64-17, p 10).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-1536

Tsiviilasi

Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks

Menetlustoiming

hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y.I (isikukood XXX)

Kostja Eesti Inkasso OÜ (registrikood

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud Y.I kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte Y.I-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Y.I (hageja) esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks

täiteasjas nr 084/2019/4031. Hageja sõnul on ta pöördunud kohtutäitur Oksana Kutšmei poole

kaebusega viivise vähendamiseks, kuid kohtutäituri sõnul tema sellega ei tegele. Hageja on

pöördunud ka sissenõudja Eesti Inkasso OÜ poole, kes ei ole tema päringule vastanud.

Hageja leiab, et täitemenetluses lisandunud viivise suurus ei ole õiglane ning palub

VÕS § 162 alusel kohaldada viivise vähendamist. Hageja sõnul on täitemenetluses põhivõlg

2191 eurot 65 senti ja lisandunud viivis 3539 eurot 99 senti, mis on ebamõistlikult suur.

Hageja majanduslik olukord ei võimalda nii suurt viivisesummat tasuda. Hageja palub viivise

ümber arvutada või vähendada mõistliku määrani.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

3. Kohus ei võta avaldust menetlusse, kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1). Hageja esitas

kohtule taotluse täitemenetluses sissenõutava viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik taotleda viivise vähendamist hageja poolt taotletud viisil sissenõudja vastu esitatud

nõude alusel.

Kohus selgitab, et kui jõustunud kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, saab

täitemenetluses sissenõutavat summat vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamisega sissenõudja vastu (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1). Teatud juhtudel

on lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga viivise vähendamise nõude esitamine

(RKTKm 3-2-1-64-09, p 9).

Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on lubatavad üksnes vastuväited, mille alus on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kui

viivis on märgitud kohtuotsuses protsendina võlgnevusest ja kasvanud pärast kohtuotsuse

jõustumist põhivõlgnevusest suuremaks, ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-64-17, p 10). Juhul kui täitedokumendiks on

kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks

oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi

kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise

vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud.

Avalduses esitatud asjaoludel on käesolevalt põhinõude suuruseks 2191 eurot 65 senti ning

lisandunud viivise suuruseks 3539 eurot 99 senti. Täitemenetluse registri päringu kohaselt on

täitedokumendiks Tartu Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-101793, mis on

jõustunud 3. august 2019.

Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest ei saa viivisenõude kasvamist põhivõlgnevusest

suuremaks täitemenetluse kestel lugeda asjaoluks, mis võimaldaks nõuda viivise osas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Vastavalt ei saaks kohus ka nõude ümbersõnastamisel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeks esitatud asjaoludel hagi rahuldada ja viivist

vähendada. Seetõttu jätab kohus avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

4. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik