Court dismisses claim to reduce interest in enforcement proceedings based on final court judgment.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court refused to accept Y.I.'s application to reduce interest in enforcement proceedings against Eesti Inkasso OÜ. The plaintiff argued the accrued interest was unreasonably high given their financial situation, while the defendant did not respond. The court ruled that since the underlying debt is based on a final judgment, interest growth cannot be challenged via a separate claim for invalid enforcement in this manner.
Legislator-Regeste
KI-generiertTäitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1; Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2: In enforcement proceedings based on a final court judgment, a claim to reduce interest cannot be accepted as a separate action because the judgment already determined the debt scope.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Merili Ratasepp
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-26-1536
Tsiviilasi
Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks
Menetlustoiming
hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Y.I (isikukood XXX)
Kostja Eesti Inkasso OÜ (registrikood
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1. Keelduda Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks menetlusse võtmisest.
2. Jätta menetluskulud Y.I kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte Y.I-le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest
alates.
ASJAOLUD
1. Y.I (hageja) esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks
täiteasjas nr 084/2019/4031. Hageja sõnul on ta pöördunud kohtutäitur Oksana Kutšmei poole
kaebusega viivise vähendamiseks, kuid kohtutäituri sõnul tema sellega ei tegele. Hageja on
pöördunud ka sissenõudja Eesti Inkasso OÜ poole, kes ei ole tema päringule vastanud.
Hageja leiab, et täitemenetluses lisandunud viivise suurus ei ole õiglane ning palub
VÕS § 162 alusel kohaldada viivise vähendamist. Hageja sõnul on täitemenetluses põhivõlg
2191 eurot 65 senti ja lisandunud viivis 3539 eurot 99 senti, mis on ebamõistlikult suur.
Hageja majanduslik olukord ei võimalda nii suurt viivisesummat tasuda. Hageja palub viivise
ümber arvutada või vähendada mõistliku määrani.
KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse
võtmisest tuleb keelduda.
3. Kohus ei võta avaldust menetlusse, kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik
saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1). Hageja esitas
kohtule taotluse täitemenetluses sissenõutava viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole
võimalik taotleda viivise vähendamist hageja poolt taotletud viisil sissenõudja vastu esitatud
nõude alusel.
Kohus selgitab, et kui jõustunud kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, saab
täitemenetluses sissenõutavat summat vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi
esitamisega sissenõudja vastu (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1). Teatud juhtudel
on lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga viivise vähendamise nõude esitamine
(RKTKm 3-2-1-64-09, p 9).
Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on lubatavad üksnes vastuväited, mille alus on
tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kui
viivis on märgitud kohtuotsuses protsendina võlgnevusest ja kasvanud pärast kohtuotsuse
jõustumist põhivõlgnevusest suuremaks, ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks tekkinud pärast
kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-64-17, p 10). Juhul kui täitedokumendiks on
kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks
oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi
kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise
vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud.
Avalduses esitatud asjaoludel on käesolevalt põhinõude suuruseks 2191 eurot 65 senti ning
lisandunud viivise suuruseks 3539 eurot 99 senti. Täitemenetluse registri päringu kohaselt on
täitedokumendiks Tartu Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-101793, mis on
jõustunud 3. august 2019.
Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest ei saa viivisenõude kasvamist põhivõlgnevusest
suuremaks täitemenetluse kestel lugeda asjaoluks, mis võimaldaks nõuda viivise osas
sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Vastavalt ei saaks kohus ka nõude ümbersõnastamisel
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeks esitatud asjaoludel hagi rahuldada ja viivist
vähendada. Seetõttu jätab kohus avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
4. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merili Ratasepp
kohtunik