Court dismisses appeal for abuse of process and lack of standing to sue on behalf of another person.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the appeal filed by X.X. on behalf of B.I., ruling that the appellant lacked standing and abused procedural rights. Although the appellant claimed to act as a representative, the court found no legal basis for such representation and noted the appellant's contradictory requests for state legal aid in their own name. Consequently, the appeal was rejected under the Administrative Procedure Act for lack of standing and abuse of process.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 121 lõike 2 punkt 1; HKMS § 32 lõike 1; HKMS § 44 lõiked 1 ja 2; HKMS § 121 lõike 2 punkt 1; HKMS § 7 lõike 1 punkt 2; HKMS § 175 lõige 3; HKMS § 178 lõige 3: An individual may not file a lawsuit on behalf of another person without statutory authority, and such conduct constitutes an abuse of procedural rights warranting dismissal.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2984
Määruse kuupäev
7. jaanuar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2984.
2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed
tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja B.I-le .
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. X.X. esitas 9. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana
märgitud B.I ja kaebaja volitatud esindajana X.X.. 14. septembril 2025 esitatud pöördumises
on kaebajana märgitud X.X.. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust tõendavaid dokumente.
Kaebuses puudub põhjendus, millisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lõikes 1
sätestatud alusel on X.X.-il õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebuse
nõudeks on B.I suhtes tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine
B.I-le .
2. Vastavalt HKMS § 28 lõikele 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või
nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu
hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud X.X. teise isiku
volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on X.X. . Kohus põhjendab
seda järgmiselt.
Kohtule teadaolevalt ei esine käesolevas asjas ühtegi HKMS § 32 lõikes 1 sätestatud alust,
mis võimaldaks kaebajal olla teise isiku esindaja. Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla
volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste
esitamist teiste isikute nimel (nt asjad nr 3-25-3455, 3-25-4098, 3-25-4425, 3-25-4443 jpt).
3. Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 14 lehekülge koos
taotlustega. Samas väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada e-
toimikut (kaebaja 25. novembri 2025. a avaldus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kaebaja väidab
ennast olevat teise isiku esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi
õigusabi põhjendusel, et muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud
teistes kohtuasjades oma nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine
on talle üle jõu (vt näiteks kaebus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kohtu hinnangul näitab see, et
kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda teise isiku esindajana.
4. Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist, mida kohus ei saa
lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja X.X. teise isiku huvides (vt
ka haldusasjad nr 3-25-4432, 3-25-4429, 3-25-4427).
5. HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik
üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi
kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on
kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides, kuigi seda võimaldav õigusnorm puudub.
6. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS §
121 lõike 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab taotlust
selliselt, et kaebaja taotleb talle käesolevas asjas esindaja määramist. Kohus jätab riigi
õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel selle taotluse rahuldamata, kuna määruse
punktides 2–6 toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi
taotleb.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed tähemärkidega (HKMS § 175
lõige 3 ja § 178 lõige 3).
10. Kohus peab vajalikuks osutada, et B.I-l on soovi korral võimalik oma õiguste kaitseks
esitada ise kaebus halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)