Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-19010/7 KI-generiert

Divorce granted by Pärnu Court where one spouse refused consent and failed to appear in court.

Geschäftsnummer 2-25-19010/7
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Pärnu Court of First Instance granted T.U.'s divorce petition against U.U., ruling that their marital relationship had irretrievably ended. Although the defendant did not appear at the hearing, the court found sufficient grounds to proceed ex parte based on the plaintiff's evidence of no cohabitation since July 2024. Consequently, the marriage was dissolved effective upon the decision's finality, and the plaintiff's request to retain her maiden name was also approved.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 65 lg 1; § 67 lg 1; § 63; § 66 p 2: A court may grant a divorce on one spouse's application when the other refuses consent or fails to appear, provided the court finds that marital relations have irretrievably ended and there is no reasonable prospect of reconciliation.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce by mutual consent divorce without consent irretrievable breakdown default judgment marital relationship termination cohabitation cessation court proceedings unnötige Kosten

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse § 65 lg 1
Perekonnaseaduse § 65 lg 2
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Perekonnaseaduse § 63
Perekonnaseaduse § 66 p 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 esimese lause
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-19010

Tsiviilasi

T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Hagi hind

Asja lahendamine, istungimenetlus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: T.U , isikukood XXX

Kostja: U.U , isikukood XXX

09.12.2025 kell 14.00

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada T.U (T.U, isikukood XXX) ja U.U (T.U, isikukood XXX) abielu, mis

sõlmiti xxxx xxxx Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas.

3. Jätta abielu lahutamisel T.U perekonnanimeks X.

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-19010

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.U esitas 10.11.2025 kohtule hagiavalduse U.U vastu abielu lahutamiseks. Hagi

kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik.

Hageja esitas 11.11.2025 täiendava selgituse ning märgib, et abielu ei ole võimalik

lahutada perekonnaseisuametis, kuna kostja ei ole lahutamisega nõus.

2. Kohus võttis oma 18.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras

kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest ning poolte

ärakuulamiseks istungi 09.12.2025. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ega

ilmunud määratud istungile.

3. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult 29.11.2025 ning istungist teadlik. Kostja

ei ole teavitanud kohust mõjuvast põhjusest istungil mitte osalemiseks. Kostjat

kohustas kohus isiklikult istungile ilmuma ning kutse sisaldas hoiatusi istungile

mitteilmumise tagajärgede kohta.

4. Kohus kuulas 09.12.2025 istungil ära hageja seisukoha. Hageja jäi enda nõude juurde

abielu lahutada. Hageja kinnitas, et kostjaga ei ole olnud võimalik kohtuväliselt abielu

lahutada, kostja ei anna nõusolekut, ega ole nõus ilmuma perekonnaseisuametisse.

Abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja soovib tagasi võtta oma neiupõlve

nime X. Hageja ei taotle menetluskulude jätmist kostja kanda.

5. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus märkis istungil, et

tagaseljaotsuse tegemiseks on alused olemas. Samas leiab kohus, et asjaolud

võimaldavad asjas teha sisulise lahendi, vaatamata asjaolule, et kostja ei ole enda

seisukohta avaldanud. Kostjat on hoiatatud tagajärgedest, kui ta istungile ei ilmu.

Kohtukutse on kostja kätte saanud ning seega võimalikest tagajärgedest teadlik, s.o

muuhulgas, et asi võidakse lahendada ka ilma kostja istungil kohalolekuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi

lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega

seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu

lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 08.02.2001

Harju Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Kohus jõudis hageja esitatu põhjal

veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist

kooselu ei ole enam juba alates 13. juulist 2024 ning on alust arvata, et nad kooselu ei

taasta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks pool avaldab kindlat soovi abielu

lahutada, ei ole ka lepitusmenetlusse suunamine ning menetluse peatamine mõistlik

2-25-19010

ega kohane. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks

kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada.

9. Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks X.

Menetluskulud

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib

asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida

ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Hageja on ka avaldanud, et tema ei soovi menetluskulude välja

mõistmist kostjalt. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende

endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik