Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-9444/11 KI-generiert

Court grants divorce by consent under Civil Procedure Code, ruling parties' agreement overrides procedural objections.

Geschäftsnummer 2-25-9444/11
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's divorce petition based on the defendant's consent to the suit. Material facts show the marriage ended four years ago with the defendant agreeing to the divorce in court. The court ruled that the parties' mutual agreement is decisive for granting the divorce, rendering the defendant's objection to the procedure inadmissible.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 440 lg 1; TsMS § 440 lg 4; PKS § 67: In divorce proceedings, if the defendant consents to the plaintiff's claim, the court must grant the divorce based on the parties' mutual will, overriding procedural objections.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce by consent civil procedure code family law mutual agreement procedural objection subjektive Nachfluchtgründe veränderte finanzielle Verhältnisse Verzicht auf Entscheidbegründung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 440 lg 1
TsMS § 440 lg 4
TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.
TsMS § 444 lg 3
TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
PKS § 67
PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
TsMS § 164 lg 1
TsMS § 178 lg 1
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9444 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX) Kohtuistung Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada X ja Yi abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Jõhvi notar Kristel Jänese poolt.

3. Pärast abielu lahutuse jõustumist on hageja perekonnanimi Š.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 16.06.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. 27.10.2025 määrusega anti asi kohtualluvusel üle Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Jõhvi notar Kristel Jänese poolt. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kooselu on lõppenud 4 aastat tagasi ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Kostja on ignoreerinud hageja soovi lahutada abielu perekonnaseisuametis. 19.11.2025 vastuses kohtule kinnitas Y, et nõustub abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

5. Hageja on soovinud abielu lahutamist ja kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti poolte tahte alusel. Kuna hageja ei soovi kostjaga leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7. Kohus saadab kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse abielulahutuse ja hageja nimevahetuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik