Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-4310/4 KI-generiert

Administrative court dismisses complaint against private psychiatric clinic due to lack of jurisdiction over civil relations.

Geschäftsnummer 3-25-4310/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tartu Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint against the private Viljandi Hospital Psychiatric Clinic, ruling that the matter falls outside administrative jurisdiction. The court determined that the hospital is a private legal entity not empowered to perform public administration tasks, and disputes arising from its medical services constitute civil relations. Consequently, the court returned the complaint and left the request for exemption from court fees without examination.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 121 lg 1 p 1; HKMS § 43 lg 2: Administrative courts lack jurisdiction over disputes arising from civil relations between individuals and private healthcare providers, which must be resolved in civil proceedings.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative jurisdiction private healthcare provider civil relations psychiatric clinic lack of competence

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 120 lg 1 p 8
HKMS § 121 lg 1 p 1
Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse
HKMS § 43 lg 2
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
HKMS § 175 lg 3
HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu halduskolleegium 17. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-09

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4310

Määruse kuupäev

18. november 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Sihtasutus Viljandi Haigla

psühhiaatriakliiniku tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse

kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 17. novembril 2025 X-i kaebus, milles kaebaja palus teha

haiglale ettekirjutus, et haigla vallandaks sotsiaaltöötaja karmi noomitusega ning et kaebaja

sotsiaaltöötaja vahetataks välja. Ka palus kaebaja teha haiglale ettekirjutus teha kaebaja

joonistest koopiad ja vajadusel maksta riigilõiv, kui seda küsib patendibüroo. Lisaks soovib

kaebaja enda kätte saada oma ema vana telefoni ja panna enda telefon isiklike asjade lattu.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Sihtasutus Viljandi Haigla

psühhiaatriakliiniku tegevuse peale.

4. Sihtasutus Viljandi Haigla on vastavalt põhikirjale eraõiguslik juriidiline isik. Tegemist ei

ole avaliku võimu kandjaga, kuna Sihtasutust Viljandi Haigla ei ole volitatud täitma avaliku

halduse ülesandeid.

5. Riigikohtu halduskolleegium on 17. aprilli 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-09

leidnud, et tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi puhul on võimalik eristada avalik-

õiguslikku otsustust isiku ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks ja tervishoiuteenuse osutamist

kui viidatud otsuse järgset eraõiguslikku suhet. Analoogselt piirdub avalik-õiguslik suhe ka

käesolevas asjas vaid isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustuse tegemisega.

Viidatud otsusele järgnev raviteenuse osutamine ja sellega seonduvad suhted kaebaja ja

Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel on eraõiguslikud suhted ning selle suhte pinnalt tekkinud

vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vaidlustada Sihtasutuse Viljandi Haigla

tegevust Tartu Maakohtus.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

9. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)