Tartu Halduskohus denied state aid for ECHR appeal due to lack of significant harm and admissibility issues.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the applicant's request for state aid to pursue an appeal to the European Court of Human Rights. The applicant had previously lost a civil dispute regarding a loan taken during guardianship, arguing the state failed to protect their rights. The court ruled that the underlying administrative case was inadmissible because the relationship was civil, not administrative, and the applicant had not suffered significant harm warranting ECHR intervention.
Legislator-Regeste
KI-generiertRÕS § 37 lõige 1; EIÕK artikkel 35: State aid for ECHR appeals is denied when the domestic remedy was exhausted, the four-month period has not expired, and the applicant has not suffered significant harm or the claim is clearly unfounded.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-4299
Määruse kuupäev
18. november 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
B.A Zirbi (B.A) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-1473
RESOLUTSIOON
Jätta B.A Zirbi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise
kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. B.A esitas 15. novembril 2025 Riigikohtule riigi õigusabi taotluse, milles teatab, et soovib
pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja viitab haldusasjale nr 3-25-1473. Taotluse
kohaselt oli võetud taotlejal eestkoste ajal laen, mille ta pidi tagasi maksma eestkostja
korraldusel. Selle oleks saanud tühiseks tunnistada ja mitte tagasi maksta. Seetõttu tekitati
taotlejale kahju. Ta on rääkinud mitme juristiga ning jõudnud järeldusele, et tal on õigus.
Riigikohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
haldusasjast nr 3-25-1473 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-25-1473 esitas
taotleja Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse vastu talle eestkoste ajal tekitatud
kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks ja Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras
karistamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 4. juuli 2025. a määrusega asjas nr 3-25-1473 R.
Zirbi kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 7. juuli 2025. a määrusega R. Zirbi
määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 4. juuli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 11.
augusti 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse R. Zirbi määruskaebust Tartu
Ringkonnakohtu 7. juuli 2025. a määruse peale.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada
riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi
EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
(EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava
rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi
andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
3-25-4299
4. EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK
artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste
õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3
järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole
kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega
kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a
juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab
kaebuse sisulist läbivaatamist.
5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-1473 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid
(määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud
neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi
määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.
6. B.A märkis riigi õigusabi taotluses, et nii siin korrumpeerunud riigis asjad ei käi. Taotleja
ei ole toonud taotluses ühtegi muud põhjendust, milles seisneb tema õiguste rikkumine
kohtute poolt. Kohus ei pea asjaoludest tulenevalt siiski vajalikuks taotluse käiguta jätmist,
kuna R. Zirbi kaebus EIK-ile seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 oleks selgelt põhjendamatu.
Haldusasjas nr 3-25-1473 selgitas Tartu Halduskohus R. Zirbile, et Võru Linnavalitsuse kui
eestkostja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi reguleerivad tsiviilõiguse normid, mitte
avaliku õiguse normid. R. Zirbi esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust
suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel
eraõiguslikus suhtes, s.o R. Zirbi seadusliku esindajana perekonnaseaduse §-de 205–207
kohaselt. R. Zirbil on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel õigus pöörduda kaebuse
asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse. Halduskohus selgitas veel R.
Zirbile, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui Võru linn
on toime pannud kuriteo, saab B.A sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate
(kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Seega leidis halduskohus, et haldusasjas nr 3-25-1473
esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja tagastas kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkt 1 alusel läbivaatamatult. Sellise
seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus haldusasjas nr 3-25-1473.
Tõenäosus, et EIK tuvastaks taotleja EIÕK-s sätestatud õiguste rikkumise, on vähene.
Taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut,
mida saaks EIÕK rikkumisega seostada. Taotleja võimalikud väited õiglase menetluse
rikkumise osas oleksid selgelt põhjendamatud. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes
sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane.
Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei
tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti
Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus
tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt
põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.
7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)