Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
5-25-66/2 KI-generiert

Constitutional court dismisses election complaint regarding unequal treatment of political party agitation outside polling stations.

Geschäftsnummer 5-25-66/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Constitutional Court of Estonia dismissed Mikk Saar's complaint against the Election Commission's decision to reject his challenge regarding unequal treatment during the 2025 local elections. Saar argued that his party was barred from distributing materials outside a polling station located on private land, while another party was allowed to agitate inside the same building. The court ruled that the Election Commission correctly determined that only the polling station organizer and local administration have authority to regulate agitation, not the Election Commission itself, and that private property owners retain the right to restrict access to their land.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KOVVS § 1; KOVVS § 63; PS § 45; PS § 48; PS § 60: The Election Commission lacks jurisdiction to adjudicate complaints about private property owners restricting political agitation outside polling stations, as such authority belongs to the polling station organizer and local administration, and private owners retain the right to regulate access to their land subject to public interest balancing.

Schlagwörter

KI-generiert
election commission jurisdiction political agitation regulation private property rights polling station organizer unequal treatment complaint constitutional review procedure local election law Gesuch um Ernennung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KOVVS § 1
augustil 2025 KOVVS § 19 lg 2 alusel korralduse nr 1 „Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend kohaliku omavalitsuse
KOVVS § 6 lg 2
KOVVS § 6 lg 2 kohaselt on valimisagitatsioon keelatud ainult hääletamisruumis.
KOVVS § 19 lg 2
augustil 2025 KOVVS § 19 lg 2 alusel korralduse nr 1 „Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend kohaliku omavalitsuse
KOVVS § 63
Kuna kaebuses kirjeldatu ei ole omistatav valimiste korraldajale ega linna valimiskomisjonile, ei ole kaebus käsitatav valimiskaebusena KOVVS § 63 tähenduses.
PS § 60 lg 1
PS § 156 lg 1
PS § 48 lg 1
Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 28).
PS § 45
Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 28).
KorS § 6 lg 2
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1
Kolleegium ei välista, et kaebajal või tema erakonnal võib olla agitatsiooni väidetavast õigusvastasest piiramisest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid, mida saab esitada maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1).
erakonnaseaduse § 123 lg-d 1 ja 2
Samuti tuleb arvestada, et kui kinnistu omanik seab kandidaatidele valimisagitatsiooniks erinevad tingimused, võib see sõltuvalt asjaoludest olla käsitatav keelatud annetusena eelistatud poliitilistele jõududele (erakonnaseaduse § 123 lg-d 1 ja 2).
võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2
Samas on omaniku otsustusvabadus piiratud esmajoones juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga (vrd võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2).
halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1
Lisaks saab vaidlustada vallavõi linnavalitsuse otsust asukoha valikul halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1).

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09
Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 28).
EIKo 06.05.2003 Appleby jt vs. Ühendkuningriik
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-66 Otsuse kuupäev

14. november 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Nele Siitam Kohtuasi Mikk Saare kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

30. oktoobri 2025. a otsuse nr 80 peale Menetlusosalised Kaebaja Mikk Saar Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta Mikk Saare kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mikk Saar, kes kandideeris kohaliku omavalitsuse volikogu 2025. a valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Tartu linna nimekirjas, esitas 22. oktoobril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse. Kaebaja vaidlustas 19. oktoobril Tartu Lõunakeskuse juures (valimisjaoskonna nr 5 asukohas) juhtunut, mis rikkus tema hinnangul valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Kaebaja väitel keelas Tartu Lõunakeskuse turvatöötaja kaebaja erakonnakaaslasel jagada väljaspool hoonet ühe ukse ees erakonna meeneid. Turvamees põhjendas keeldu asjaoluga, et tegemist on eramaaga. Seevastu Eesti Reformierakonnal keskuse teise ukse juures siseruumides valimisagitatsiooni ei takistatud. Väljaspool hääletamisruumi on agitatsioon valimispäeval lubatud. Kuna ühel erakonnal agitatsiooni ei keelatud, on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja taotles, et VVK annaks juhtunule õigusliku hinnangu ning selgitaks, kuidas on sellises olukorras tagatud valimiste ausus ja ühetaolisus.

2. VVK jättis 30. oktoobri 2025. a otsusega nr 80 kaebuse läbi vaatamata. Kaebust võib tõlgendada selliselt, et sellega vaidlustatakse riigi valimisteenistuse (RVT) või jaoskonnakomisjoni tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamist. Kuigi EKRE valimisagitatsiooniga tegeles erakonna teine kandidaat, võib agitatsioon avaldada mõju ka kaebaja valimistulemusele, mistõttu puudutab juhtunu kaebaja subjektiivseid õigusi. KOVVS § 6 lg 2 kohaselt on valimisagitatsioon keelatud ainult hääletamisruumis. RVT kehtestas 25. augustil 2025 KOVVS § 19 lg 2 alusel korralduse nr 1 „Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend kohaliku omavalitsuse

5-25-66

2(3) volikogu valimisteks 2025. aastal“. Sellest järeldub, et linna või valla valimiskomisjonide ega valimiste korraldajate pädevuses ei ole seada piiranguid väljaspool hääletamisruumi toimuvale agitatsioonile. Kuna kaebuses kirjeldatu ei ole omistatav valimiste korraldajale ega linna valimiskomisjonile, ei ole kaebus käsitatav valimiskaebusena KOVVS § 63 tähenduses.

3. Kaebaja esitas 3. novembril 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub VVK otsuse nr 80 tühistada ja saata asi tagasi VVK-le uuesti otsustamiseks. Ta soovib, et VVK-d kohustataks hindama valimiste korraldaja tegevusetust valimiste ühetaolisuse põhimõtte tagamisel Tartu Lõunakeskuse valimisjaoskonnaga seotud alal. VVK otsuses toodud argumendid erinevad oluliselt VVK koosolekul arutatust, mistõttu ei ole otsus legitiimne. Valimiste korraldajal on põhiseadusest ja seadusest tulenevalt kohustus tagada valimispõhimõtete järgimine ka eraterritooriumil asuvas valimisjaoskonnas ning ta ei saa seda delegeerida kaubanduskeskuse turvatöötajale. EKRE-t ei teavitatud sellest, millised valimisagitatsiooni erireeglid Tartu Lõunakeskuses kehtivad. Kuna Eesti Reformierakond oli nendest reeglitest teadlik, ei ole erakondi võrdselt koheldud.

4. VVK jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks palub VVK hinnata Riigikohtule esitatud kaebuse tähtaegsust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Kuigi VVK 30. oktoobri 2025. a koosoleku protokollist nr 37 nähtub, et osade VVK liikmete hinnangul ei olnud kaebus tähtaegne, siis otsuses nr 80 sellist põhjendust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei kajastu. Protokollis avaldatud seisukohad ei riku kaebaja õigusi, kuna tema kaebus jäi läbi vaatamata sisulistel põhjendustel. Kolleegiumi arvates on nii VVK-le kui Riigikohtule esitatud kaebused tähtaegsed.

6. Valimisjaoskondade arvu ja hääletamisruumide asukohad määrab vallavõi linnavalitsus (KOVVS § 22 lg 2 p 2). Asukoha määramisel on iseäranis oluline, et valimisjaoskonnad paikneks lihtsasti ligipääsetavates kohtades, milleks on üldjuhul ka kaubanduskeskused kui avalikud kohad (korrakaitseseaduse (KorS) § 54). Seega on valimisjaoskonna paigutamine kaubanduskeskusesse iseenesest lubatav. Avalik võim peab aga kindlustama, et valimispõhimõtteid järgitaks ka valimisjaoskondades, mis asuvad eraomandis olevatel kinnistutel. Selleks tuleb näiteks juba kinnistu kasutamise kokkulepet sõlmides hinnata, et kinnistul oleks valimisteks vajalikud tingimused tagatud ja et kandidaatidel oleks seal võrdne võimalus teha õiguspärast valimisagitatsiooni.

7. VVK ülesandeks on muu hulgas valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele (KOVVS § 12 lg 1). Järelevalvega kindlustatakse, et kõik valimiste korraldajad tegutseksid kooskõlas valimispõhimõtetega. Kui eraomanik piirab valimisagitatsiooni oma kinnistul ning kohtleb kandidaate ebavõrdselt, ei ole see siiski omistatav jaoskonnakomisjonile, kes korraldab hääletamist ja vastutab valimisreeglite järgimise eest hääletamisruumis (KOVVS § 40 lg 3), ega ka VVK-le. Kui kinnistu omanik eirab valimispõhimõtteid talle kuuluval kinnistul, kus valimisjaoskond paikneb, võib sellest teavitada jaoskonnakomisjoni või linnavõi vallavalitsust. Olukorras, kus seadus ei sätesta selgelt pädevat organit, kes saab korrakaitsemeetmeid rakendada, ega seda, milliseid meetmeid rikkumise lõpetamiseks kohaldada võib, tuleb nimetatutel teha koostööd poliitilise väljendusvabaduse tagamiseks, sh vajadusel kaasates politsei kui üldkorrakaitseorgani (KorS § 6 lg 2). Nagu öeldud, avalikul võimul lasub kohustus hoolitseda selle eest, et valimispõhimõtteid järgitaks ka olukorras, kus hääletamisruum paikneb erakinnistul (vt p 6). Lisaks saab vaidlustada vallavõi linnavalitsuse otsust asukoha valikul halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1).

5-25-66

3(3)

8. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p-le 2 tuginedes M. Saare kaebuse rahuldamata.

9. Kolleegium peab oluliseks märkida, et olukorras, kus erakonnal keelatakse mõnes asukohas valimisagitatsioon, riivatakse põhiseaduse (PS) § 60 lg 1 teises lauses ja § 156 lg 1 esimeses lauses sätestatud vabade valimiste põhimõtet, kuivõrd sellega takistatakse vastava erakonna kandidaatidel enda vaadete ja seisukohtade tutvustamist. Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 28).

10. Kolleegium ei välista, et kaebajal või tema erakonnal võib olla agitatsiooni väidetavast õigusvastasest piiramisest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid, mida saab esitada maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Ehkki eraomanik saab ise otsustada, kas tema maal või ruumides valimisagitatsiooni lubada, ei ole selline otsustusvabadus piiramatu. Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud võimalikuks, et osal juhtudel võib kogunemisvabadus kaaluda üles kogunemise koha omaniku õiguse otsustada oma omandi valdamise üle ning riigil võib tekkida positiivne kohustus kaitsta muid põhiõigusi, reguleerides omaniku varalisi õigusi (vt EIKo 06.05.2003 Appleby jt vs. Ühendkuningriik, p 47). Kolleegiumi arvates on see seisukoht samuti kohaldatav valimisagitatsiooni lubatavuse hindamisel. Vaidlust lahendaval kohtul tuleb igal üksikjuhul otsustada, kui intensiivselt agitatsioonikeeld kandidaatide poliitilist väljendusvabadust riivab, ning leida vastandlike õiguste ja huvide vahel kohane tasakaal (vrd samas, p-d 48 ja 49). Eraomanik võib põhimõtteliselt keelata valimisagitatsiooni tegemise oma ruumides ja territooriumil ning seda enda poliitilise eelistuse järgi ka vaid ühele või mitmele kandidaadile või poliitilisele jõule. Samas on omaniku otsustusvabadus piiratud esmajoones juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga (vrd võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2). Sel juhul tuleb lubada agitatsiooni võrdsetel ja läbipaistvatel alustel kõigile kandideerijatele ja poliitilistele jõududele. Iseäranis tuleb see tagada juhul, kui eravalduses paikneb valimisjaoskond.

11. Samuti tuleb arvestada, et kui kinnistu omanik seab kandidaatidele valimisagitatsiooniks erinevad tingimused, võib see sõltuvalt asjaoludest olla käsitatav keelatud annetusena eelistatud poliitilistele jõududele (erakonnaseaduse § 123 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)