Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-9020/44 KI-generiert

Divorce granted by default judgment where defendant consented and cohabitation ended for two years.

Geschäftsnummer 2-25-9020/44
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the divorce petition on a default judgment basis because the defendant explicitly consented to the dissolution of the marriage. The plaintiff argued that cohabitation had ended years ago, while the defendant confirmed there was no dispute and agreed to the separation. The court ruled that the marriage was irretrievably broken as required by the Family Law Act, citing the defendant's consent and the two-year separation period.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67; Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1: A divorce may be granted by default judgment when the defendant consents to the dissolution of the marriage and the statutory conditions for irretrievable breakdown are met.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce by default judgment consent to dissolution irretrievable breakdown two year separation family law act

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Family Law Act § 67
Civil Procedure Code § 440 paragraph 1
Civil Procedure Code § 164 paragraph 1
Civil Procedure Code § 178

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9020

Tsiviilasi

K A hagi A A vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K A (isikukood xxx), elukoht xxx

Kostja A A (isikukood xxx), e-post xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada K A ja A A abielu, mis on registreeritud xxx.

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. K A (hageja) esitas 10.06.2025 Harju Maakohtule hagi A A (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx. Hageja esitatud

dokumentide kohaselt lõppes poolte kooselu aastaid tagasi ning kostja elab uue naisega.

Hagejal puudub kostjaga kontakt.

2. Kostja teatas 20.10.2025 kirjalikult, et on saanud käte kohtu dokumendid ja on nõus abielu

lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

4. Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri andmetel xxx. Hageja on esile toonud, et poolte

abieluline kooselu lõppes aastaid tagasi. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus

abielu lahutamise küsimuses ning kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on võtnud

hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

6. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab

hagi ja lahutab poolte 25.11.2019 sõlmitud abielu.

7. Hageja soovib lahutamisel taastada nimed A P ja K A. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi

võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanime. Kohus selgitab, et ei saa rahuldada hageja taotlust kostja nime

muutmiseks, kuna nime saab muuta vaid isiku enda taotluse alusel.

8. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik