Court grants divorce by mutual consent where marital relations have irretrievably ended and parties waive appeal rights.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce petition after the defendant agreed to the dissolution of the marriage. Both parties confirmed that their marital relations had irretrievably ended and explicitly waived their right to appeal the first-instance judgment. Consequently, the court ruled to dissolve the marriage, awarded a partial refund of state fees, and left procedural costs to the parties equally.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 65 lg 1; PKS § 67 lg 1: A court may grant a divorce upon one spouse's application if marital relations have irretrievably ended, which is established by the absence of cohabitation and mutual consent to end the relationship.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-25-14040
Tsiviilasi
XX-i hagi WW vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja XX (isikukood XXX)
Kostja WW (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
23. septembri 2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada XX-i (XX, isikukood XXX) ja WW (XX, isikukood XXX) abielu, mis
on registreeritud x. x x ja mille kohta on koostatud abieluakt nr x.
3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
5. Tagastada XX-ile pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust (50 eurot) XX-i
arvelduskontole nr x.
6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse
kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus
jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. XX (hageja) esitas 27. augustil 2025 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu abielu
lahutamiseks. Kohus võttis 3. septembri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras selle
arutamise istungil.
Abielu lahutamiseks esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on
pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooled ei ole suhelnud alates x. x
xxxx. Pooltel on ühine alaealine laps, kes elab hagejaga koos.
1(2)
2. Asjas 23. septembril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli
nõus lahutama. Hageja palus jätta oma perenime samaks. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei
soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled
abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib
abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1
järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted
on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad
kooselu ei taasta.
5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti
rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt x. x xxxx. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted
lõppesid alates x. x xxxxx ja pooltel pereelu puudub. Kostja nõustus abielu lahutamisega.
Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67
toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.
6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse
abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada
abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud
perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või
perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,
muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
Hageja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja
perekonnanimeks abielu ajal kantud perekonnanimi X.
7. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled
loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt 28. augustil 2025 riigilõivu 100
eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama
50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku, kohtunik
2(2)