Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-121/4 KI-generiert

Court allows debt claim via default judgment, reducing legal fees to 300 euros as excessive.

Geschäftsnummer 2-25-121/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's default judgment claim for the remaining loan balance and interest. While the court found the debt valid and the lender followed responsible lending principles, it reduced the requested legal fees from 930 euros to 300 euros, deeming the original rate unreasonably high. Consequently, the plaintiff was awarded the debt and a reduced portion of their legal costs, with the remainder to be borne by the defendant.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 407 lg 1; TsMS § 436 lg 2: A court may grant a default judgment if the defendant fails to respond within the deadline, but must independently verify responsible lending principles and adjust legal fee awards if they are disproportionately high compared to established practice.

Schlagwörter

KI-generiert
default judgment procedure responsible lending principles legal fee reduction consumer credit dispute procedural default unreasonable costs interest calculation

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 407 lg 1
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
TsMS § 436 lg 2
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 218 lg 1 p 2
TsMS § 178 lg 1
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
TsMS § 178 lg 2
Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2023 tsiviilasjas nr 2-21-10648 punkt 57
Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078 punkt 19
Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18
(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
Euroopa Kohtu otsus C-495/19 p 17

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-121

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. S. vastu võla nõudes

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja J. S. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

6533,07 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks järelmaksulepingust nr XXX ja

krediidikontolepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku summas 5405,53 eurot.

3. Välja mõista J. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 04.01.2025 kuni

järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhinõude summas 444,85 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas.

4. Välja mõista J. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 04.01.2025 kuni

krediidikontolepingust nr XXX tuleneva põhinõude summas 2613,28 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 40,44% aastas.

5. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta J. S. kanda.

7. Välja mõista J. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 930

eurot (riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot). Ülejäänud osas

jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse

tõttu.

8. Välja mõista J. S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja

pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning

kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas kindlat sissetulekut ning

oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt

lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

630 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 630 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023

otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt

19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et

menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks

kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda,

on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 930 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv ja 300

eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik