Court dismisses claim for damages for unlawful detention due to missed statute of limitations and procedural deadline.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the plaintiff's claim for non-material damages regarding unlawful detention and degrading treatment, ruling the complaint was filed outside the statutory limitation period. Although the plaintiff argued he only recently learned he could claim damages, the court found he should have known about the injury and the police authority immediately upon the detention's occurrence. Consequently, the court terminated the proceedings and replaced the plaintiff's name with an initial in the published decision.
Legislator-Regeste
KI-generiertRiigivastutuse seaduse § 17 lg 3; HKMS § 152 lg 1 p 2; § 124 lg 2: A claim for damages must be filed within three years of the victim knowing the injury and the responsible party, regardless of a ten-year absolute limit from the incident; procedural deadlines do not extend if the claimant had no valid reason for delay.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
T A R T U H A L D U S K O H U S
T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-1326
Määruse kuupäev
25. august 2025
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju
hüvitamise nõudes (kinnipidamine 13-14.10.2019)
Menetlusosalised
Kaebaja: X
Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja
ennistamiseks.
2. Lõpetada menetlus.
3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi
tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja
muud selgitused
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättetoimetamisest.
5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1. Kaebaja X esitas 03.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt peeti kaebaja
13.10.2019 kinni ja toimetati arestimajja. Kaebaja vabastati 14.10.2019. Väärteomenetlust ei
algatatud, seega võeti kaebaja vabadus alusetult. Arestimajja toimetamisel koheldi kaebajat
väärikust alandavalt.
2. Kaebetähtaja osas selgitas kaebaja, et ta sai 03.05.2025 teada, et alusetult vabaduse
võtmise eest võib nõuda kahju hüvitamist. Ta ei teadnud varem, et kinnipidamiseks tuleb
alustada menetlust. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist seoses sellega, et 10 aastat ei ole
möödas.
Kohtu seisukoht
3. Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja §
124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kaebus kahju hüvitamiseks tuleb
esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud
isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju
tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Kohtupraktikas mõistetakse mittevaralise kahju all füüsilist või hingelist valu või kannatust.
Päevaks, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, tuleb
lugeda päev, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama, et temalt vabaduse võtmine ja tema
arestimajja toimetamisel tehtud toimingud põhjustasid talle üleelamisi ja kannatusi.
5. Kohtu hinnangul pidi kaebaja kahju tekkimisest aru saama kaebuse aluseks olevate
sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid
hiljem sai kaebaja aru, et oktoobris 2019 tajus ta kannatusi ja üleelamisi. Samuti pidi
kaebajale kohe olema arusaadav, et talle kahju põhjustanud isik on Politsei- ja Piirivalveamet.
Kaebetähtaeg kolm aastat arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust
teada sai või pidi teada saama, on oktoobris 2019 toimunud sündmuste puhul ammu
möödunud. Kui kaebaja pidi kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust aru saama
kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda, siis oleks kaebus
tulnud esitada hiljemalt oktoobris 2022.
6. Kaebaja tugineb sellele, et ta sai alles 03.05.2025 teada, et vabaduse võtmine on
õigusvastane, kui menetlust ei algatata, ning alusetu vabaduse võtmise eest võib nõuda kahju
hüvitamist. Need asjaolud ei mõjuta kaebuse tähtaegsuse hindamist. Tähtsust omab see, millal
sai kaebaja teada või pidi teada saama kahjust (s.o sellest, et ta on kogenud kannatusi ja
üleelamisi) ja kahju tekitanud isikust, mitte see, millal kaebaja sai teada võimalikust
hinnangust vastustaja tegevuse õiguspärasusele või nõude võimalikust õiguslikust alusest.
Lisaks ei vasta kaebaja väited tõele. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale juba 01.03.2017.a
määruses kohtuasjas 3-16-2648 p 9, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist
hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või
eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama
selgitus on kaebajale antud paljudes teistes kohtuasjades. Näiteks sisaldub selgitus
10.11.2023.a määruses asjas 3-23-2479 p 5 ning kaebaja 12.11.2023.a avalduses on öeldud, et
ta taotleb hüvitist väärikuse alandamise ja vabaduse võtmise eest.
Vabaduse võtmise õigusliku aluse osas toob kohus välja, et eelviidatud kohtuasjades 3-16-
2648 ja 3-23-2479 esitas kaebaja samuti kaebused Politsei- ja Piirivalveameti vastu vabaduse
võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, tuginedes juhtumitele, kus ta peeti
kinni korrakaitsemeetmena (korrakaitseseaduse § 46).
7. RVastS § 17 lg 3 sisalduv lause, et kaebus tuleb sõltumata teadasaamisest esitada 10 aasta
jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates, ei tähenda, et kaebaja
võib esitada kaebuse rohkem kui 3 aastat pärast seda, kui ta kahjust ja selle põhjustanud
isikust teada sai. Säte tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole võimalik, kui
kaebaja saab teada kahjust ja selle põhjustanud isikust rohkem kui 10 aastat pärast juhtumi
toimumist.
8. HKMS § 71 lg 1 ja 2 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui
menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist ei saa
taotleda hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtajast kinnipidamist
takistanud mõjuv põhjus ära langes.
Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mis võiks anda aluse kaebetähtaja
ennistamiseks. Kaebaja väiteid, et ta ei teadnud, et temalt võidi võtta vabadus alusetult või et
alusetult vabaduse võtmise korral võib nõuda kahju hüvitamist, käsitles kohus eespool.
Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi, s.h mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid.
Kaebaja esitas 26.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtuasjas 3-22-1178. Alates
oktoobrist 2023 kuni praeguseni on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule kokku 153
avaldust, mille alusel on algatatud uus kohtuasi.
Eeltoodu näitab, et kaebajal ei olnud objektiivset või subjektiivset takistust esitada kaebus
tähtaegselt. Isegi kui kaebajal oleks selline takistus esinenud, on kaebaja ületanud tähtaega
kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
9. Kokkuvõttes on menetluse lõpetamise eeldused täidetud - kaebus on esitatud tähtaega
rikkudes ja kohus ei ennista kaebetähtaega.
10. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kohtule sama nõuet samal alusel
(HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti taotleda mittevaralise kahju
hüvitamist alusel, millele kaebaja tugines käesolevas kohtuasjas.
11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.
Kaebaja reeglina esitab pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist taotluse tema nime mitte
avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus,
siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Karin Jõks