Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-2557/2 KI-generiert

Estonian court dismisses member's appeal against contract clause due to lack of standing under administrative procedure law.

Geschäftsnummer 3-25-2557/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed Heiki Hallik's appeal against a municipal concession contract clause, ruling he lacked standing to challenge it. As a council member, Hallik argued the clause violated local government rules by imposing financial obligations without a separate council vote. The court held that administrative procedure law grants standing only for protecting one's own subjective public rights, which Hallik did not possess as a council member.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 44 lg 1; HKMS § 121 lg 2 p 1: A citizen lacks standing to file an administrative appeal if the act does not infringe upon their own subjective public rights, and standing is not granted merely to protect public interest or others' rights.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative standing subjective public rights council member concession contract local government law administrative procedure lack of interest

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 120 lg 1 p 8
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
HKMS § 44 lg 1
HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma
HKMS § 44 lg 2
isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).
KOKS § 22 lg 1 p 5
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1
oleks kaebeõigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi.

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2557

Määruse kuupäev

25. august 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Heiki Halliku (Hallik) kaebus Tapa Vallavalitsuse poolt 2025.

aastal sõlmitud kontsessioonilepingu p 3.5 peale ning Tapa

valla kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Heiki Halliku kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Heiki Hallik esitas 4. augustil 2025 Tartu Halduskohtule Tapa Vallavolikogu liikmena

kaebuse nõudega tuvastada, et Tapa Vallavalitsuse poolt sõlmitud kontsessioonilepingu punkt

3.5 on õigusvastane, kuna see sisaldab volikogu otsuseta antud rahalist kohustust või

alternatiivselt tuvastada, et punkt 3.5 ei ole õiguslikult siduv, kuna selleks puudus volitus ja

volikogu ei ole seda otsustanud. Lisaks palus kaebaja Tapa valla kohustamist esitada

volikogule eraldi sisuline eelnõu 50% hüvitamiskohustuse kohta ja hoiduda edaspidi selliste

rahaliste kohustuste andmisest ilma volikogu eelneva otsuseta, mis kestavad üle ühe

eelarveaasta või ületavad volikogu määratud rahalist piirmäära vastavalt kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-le 5.

2. Kaebaja esitas 20. augustil 2025 täiendavad selgitused.

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kohus leiab, et antud juhul ei ole volikogu liige suhetes vallavalitsusega isikuks, kellel

oleks kaebeõigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi.

Kaebeõiguse olemasolu ei kinnita ka kaebaja poolt viidatud lahendid asjades nr 3-3-1-13-12

ja 3-3-1-75-15.

5. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib

isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). HKMS § 44 lg-s 1

sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“

sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis

väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse

avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.

Kaebaja on pöördunud kohtusse kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, soovides kaitsta

enda kui volikogu liikme ning ka teiste volikogu liikmete õigusi seoses vallavalitsuse poolt

sõlmitud lepinguga. Kaebuses kirjeldatud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul,

kui seadus selle selgelt ette näeb. KOKS ei näe sellist õigust volikogu liikmele ette. Kaebaja

ei saa kohtusse pöördudes kaitsta ka avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega

tema enda konkreetseid õigusi ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas.

Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse (st

üksikisiku subjektiivne avalik õigus avaliku võimu kandja suhtes) kaitseks ning kuna

praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest

huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus H.

Halliku kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)