Court declares handwritten will void due to handwriting expert opinion showing it was not written by the testator.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court ruled in favor of Tallinn City, declaring a handwritten will void because handwriting analysis proved it was not signed by the testator. The plaintiff argued the disputed signature visually differed from the testator's known writing, while the defendant disputed the expert's findings. The court accepted the expert's high probability assessment that the document was forged, applying the strict formal requirements for handwritten wills to invalidate the testament.
Legislator-Regeste
KI-generiertPärS § 24 lg 1; TsÜS § 83 lg 1: A handwritten will is void if it fails to meet statutory formal requirements, such as being written and signed by the testator, when no reasonable justification exists for the defect.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.07.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-24-13569
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi V. G. vastu testamendi tühisuse
tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Tallinna Linn (75014920), esindaja Sandra Teras
Kostja V. G. (XXX), esindaja Alla Buldakova
Asi lahendatakse kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Tallinna linn hagi.
2. Tuvastada, et J. K. poolt 20. detsembril 2023 koostatud kodune testament on
tühine.
3. Kohus tühistab 15.11.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu selliselt,
et hagi tagamine kehtib kuni käesoleva otsuse täies ulatuses jõustumiseni.
4. Välja maksta kohtu deposiidist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile 451 eurot
seoses ekspertiisiakti nr 25E-DK00023-01 koostamisega.
5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda1.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul arvates kohtuotsuse apellandile (kaebaja) kättetoimetamisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
1 Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2, s.o määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2-23-2548
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
1. Tallinna linn esitas Harju Maakohtule 09.09.2024 hagi ja 23.09.2024 hagi täienduse
V. G. vastu, et tuvastada J. K. (ik XXX, surnud XXX) 20.12.2023 koduse testamendi
tühisus.
2. Hagejal on alust arvata, et J. K. (edaspidi testaator) ei ole omakäeliselt kirjutanud ega
allkirjastanud 20. detsembril 2023 koostatud kodust testamenti. Vaidlustatud
testamendi teksti käekiri erineb visuaalselt niivõrd Tallinna Haabersti Linnaosa
sotsiaalosakonnale esitatud avalduses olevast käekirjast, et on alust arvata, et
vaidlustatud testamendi on kirjutanud keegi teine (dtl 3).
3. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele selgitanud, et testaator korduvalt rääkis
kostjale, et allkirjastab rahalised dokumendid (laenulepingud, toetuse taotlused)
allkirjaga, mis erineb tema tõelisest allkirjast, selleks et saaks öelda, et tema ei ole
laenulepingule alla kirjutanud. Oma õigeks allkirjaks ta pidas allkirja, mida ta andis
politseis oma viimase ID-kaardi kättesaamisel. Kostja eeldab, et hageja poolt
vaidlustatud testament oli allkirjastatud testaatori poolt allkirjaga, mis ta kasutas
laenulepingute allkirjastamiseks (dtl 50).
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Pärimisseadus (PärS) § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi,
kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise
kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Nii
hageja kui ka kostja on seisukohal, et tegemist on omakäeliselt kirjutatud koduse
testamendiga (hageja dtl2 3 ja kostja dtl 50), millega kohus nõustub. Seega kohaldub
käesoleva vaidluse lahendamisel eelkõige PärS § 24 lg 1, mis sätestab omakäeliselt
kirjutatud testamendi vorminõuded.
5. Hageja taotles 09.09.2024 käekirjaekspertiisi määramist (dtl 2 p 4), millega kostja
nõustus (dtl 50 p 13). Kohus määras ekspertiisi tegijaks Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi, kes esitas kohtule ekspertiisiakti 19.06.2025.
6. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole tõenäoliselt vaidlusaluse testamendi tekst ja allkiri
kirjutatud testaatori poolt (dtl 118), mis arvamuste skaalal on aste -2. Arvamuste
skaala aste -2 tähendab, et tõenäosus, et vaidlustatud käsikirjalist teksti/allkirja ei ole
kirjutanud testaator, on suur. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et vaidlusalusele
testamendile kirjutatud allkirja puhul esineb erisusi, mis kogumina viitavad allkirja
jäljendamisele.
7. Kostja on 14.07.2025 seisukohas väljendanud eksperdiarvamusega mittenõustumust
ning leidnud, et võimalus, et kirjutajaks on keegi teine, ei ole kostja hinnangul reaalne
(dtl 136). Kostja kahtlused ei kummuta eksperdi arvamuse usaldusväärsust.
2 dtl=digitaaltoimiku lehe number
2-23-2548
8. PärS § 24 lg 1 sätestab kodusele testamendile kolm vorminõuet:
8.1 Testaator peab selle kirjutama algusest lõpuni oma käega.
8.2 Testamendil peab olema kirjas selle koostamise kuupäev ja aasta.
8.3 Testaator kirjutab omakäeliselt kirjutatud testamendile ise alla.
9. Arvestades eksperdiarvamusega tuvastatud asjaolusid ei vasta vaidlusalune testament
PärS § 24 lg 1 sätestatud ühelegi vorminõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise
korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
Käeoleval juhul ei tulene pärimisseadusest, et omakäelise testamendi seaduses
sätestatud vorminõuete rikkumine ei tooks kaasa testamendi tühisust. Kohtu hinnangul
ei saa olla ühtegi mõistlikku põhjendust, mis õigustaks omakäelise testamendi
vorminõuete rikkumise korral testamendi kehtivust. Seega leiab kohus, et PärS § 24
lõikes 1 sätestatud vorminõuete eesmärgiks on nende rikkumise korral tuua kaasa
testamendi tühisus.
Hagi tagamisest
10. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse jätab kohus kohaldatud
hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi
täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu
tühistamist.
11. Kuivõrd käesolevas menetluses tagati hagi, et kostja ei saaks endale pärandit
potentsiaalselt võltsitud testamendi alusel, siis jätab kohus ka hagi tagamise jõusse
kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. See kindlustab, et hageja õigused ei jääks kaitseta
kuni otsuse jõustumiseni.
Menetluskulud
12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
13. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale
kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ahti Kuuseväli
kohtunik