Court grants divorce by consent and restores maiden name under Family Law Act.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce petition based on the defendant's consent at the hearing. Both parties confirmed their marital relationship ended permanently and they have been living apart since March 2025. Consequently, the court dissolved the marriage, restored the plaintiff's maiden name, and waived procedural costs.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 67 lg 1; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1: A court may grant a divorce by consent when spouses agree the marriage has irretrievably broken down and no longer cohabit.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuli 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-8494
Tsiviilasi
K R-A hagi A A vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: K R-A (isikukood XXX)
Kostja: A A (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15. juuli 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada K R-A hagi A A vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva
otsusega.
2. Lahutada K R-A ja A A abielu, mis on sõlmitud 18. detsembril 2024, Jõhvi
Vallavalitsuses.
3. Taastada K R-A varem kantud perekonnanimi „R“. Kohtuotsuse jõustumisel jääb
K R-A nimeks K R.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Tagastada K R-A pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot K R-
A pangakontole nr XXX.
6. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 630 lg 2).
ASJAOLUD
1. K R-A (hageja) esitas 30. mail 2025 Viru Maakohtule hagi A A (kostja) vastu abielu
lahutamiseks.
Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on
pöördumatult lõppenud 1. märtsist 2025 ja nad elavad lahus.
2. Kostja võttis 15. juuli 2025 kohtuistungil hagi õigeks. Abielusuhted on lõppenud ja
pooled elavad lahus.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada
õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).
4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Abielutõendi (dtl 5) ja
rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 18. detsembril 2024, Jõhvi
Vallavalitsuses.
5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule
esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning
kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll
õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest
keeldumiseks.
Kohus selgitas pooltele 15. juulil 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja
leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud. Seetõttu ei pea
kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut
arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu
lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.
7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema
varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on
avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „Reim“.
Seetõttu taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid
rahaliselt kindlaks määrata.
9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad
TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
10. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.
(allkirjastatud digitaalselt)