Administrative court dismisses appeal against civil judgments as it lacks jurisdiction over civil matters.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tallinn Administrative Court dismissed the appellant's appeal against four civil court rulings, finding the administrative body lacked jurisdiction over civil disputes. The appellant alleged procedural and substantive rights violations, but the court noted that three of the cited cases do not exist in the judicial registry while the fourth was already concluded by the Supreme Court. Consequently, the court ruled that the correct remedy for challenging final civil judgments is a retrial application to the Supreme Court, not an administrative appeal.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 4 lg 1; HKMS § 121 lg 1 p 1: The administrative court is not competent to review final civil court judgments; such disputes must be addressed through civil procedure remedies like retrial applications to the Supreme Court.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-2014
Haldusasi
R.P´i kaebus Pärnu Maakohtu lahenditele kohtuasjades
nr 2-19-126435, 2-13-49514, 2-14-956 ja 2-22-140835
Menetlusosalised
Kaebaja R.P
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada R.P´i kaebus.
2. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja
§ 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2025 R.P´i (kaebaja) kaebus, milles vaidlustatakse
väidetavalt Pärnu Maakohtu poolt tehtud kohtumäärusi tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-
49514, 2-14-956 ja 2-22-140835.
2. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja ei ole rahul maakohtu tegevusega tema
kohtuasjade lahendamisel, leiab, et kohus on rikkunud nii materiaalõiguse kui
kohtumenetlusõiguse norme ning soovib nimetatud kohtulahendite tühistamist.
3. Kohus märgib esmalt, et kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetel ei ole Eesti kohtute
menetluses olnud kohtuasju numbritega 2-19-126435; 2-13-49514 ja 2-14-956. Tsiviilasja nr
2-22-140835, milles kaebaja oli kostjaks, menetlus on lõppenud Harju Maakohtu 28.03.2023
otsusega, mis jõustus 26.04.2023. Kaebaja 05.11.2023 ja 04.02.2024 teistmisavaldused selles
asjas on Riigikohus jätnud 08.01.2024 ja 11.03.2024 määrustega menetlusse võtmata.
4. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu
pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette
teistsugust menetluskorda.
5. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendit. Kohus
selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on ette nähtud
tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud
kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.
Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 kohaselt Riigikohtule. Seda
vaidlustamisvõimalust on kaebaja tsiviilasjas nr 2-22-140835 ka kasutanud. Seega on kaebaja
väidetud rikkumiste menetlemiseks olemas teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus
ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite
õiguspärasust.
6. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu tsiviilasja nr 2-22-140835 puudutavalt halduskohtu
pädevusse, tuleb halduskohtule saadetud kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel
kaebajatele tagastada. Ülejäänud osas tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1
alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. On selge, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud
kohtumenetlustes, mida kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kunagi toimunud.
7. HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kaebaja on märkinud, et ei valda eesti keelt ja soovib kasutada kohtumenetluses tõlki.
Kohus leiab et kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline ennast eesti keeles arusaadavalt
väljendama ja valdab eesti keelt kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral. Seetõttu
puudub vajadus anda kaebajale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks muusse kaebajale
arusaadavasse keelde.
9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Laaring
kohtunik
2(2)