Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-1566/2 KI-generiert

Administrative court dismisses claim for damages due to clerical error, citing lack of judicial misconduct and no standing.

Geschäftsnummer 3-25-1566/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tallinn Administrative Court dismissed S.Q.'s appeal for damages regarding a clerical date error in a court order. The plaintiff argued the error constituted judicial misconduct warranting compensation, but the court found no evidence of criminal acts by the judges involved. Consequently, the court ruled that the plaintiff lacked standing to claim damages and that the administrative court lacks jurisdiction to review other courts' procedural decisions.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1; Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1: A claim for damages for judicial misconduct requires proof of criminal acts by judges; administrative courts cannot review the legality of other courts' decisions or correct clerical errors via damages claims.

Schlagwörter

KI-generiert
judicial misconduct damages claim clerical error standing to sue administrative review Klagegrund Recht auf Höherversicherung Klagebewilligung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1
Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,
HKMS § 4 lg 1
pärasust (HKMS § 4 lg 1).
HKMS § 43 lg 2
HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1566

Haldusasi

S.Q kaebus Tallinna Ringkonnakohtult mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada S.Q kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) esitas Harju Maakohtule väärteomenetluse

seadustiku § 211 lg 1 alusel taotluse S.Q (kaebaja) suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks.

Kaebaja jättis tasumata talle määratud rahatrahvi ja selle sundtäitmine täitemenetluses osutus

võimatuks.

Harju Maakohus rahuldas 13.03.2025 määrusega väärteoasjas nr 4-25-436 MUPO taotluse

ning asendas kaebajale MUPO 31.08.2023 otsusega määratud ja tasumata rahatrahvi 20

trahviühiku ulatuses arestiga 2 päeva, mis tuleb ära kanda 2 kuu jooksul määruse

jõustumisest.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.04.2025 (määruses ilmselt ekslikult kuupäev 03.03.2025)

määrusega kaebaja määruskaebuse maakohtu määruse peale läbi vaatamata.

Mõlemad määrused jõustusid 22.04.2025.

2. Kaebaja esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ringkonnakohtult

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kahju tekitati sellega, et ringkonnakohus

rikkus seadust, kui märkis määrusele vale kuupäeva.

3-25-1566

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,

sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

4. Praegusel juhul ei ole halduskohtule teadaolevalt väärteoasjas nr 4-25-436 määruskaebust

menetlenud kohtunikud Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler pannud toime kuritegu

ning nende suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kuriteo toimepanemise kohta. Ka kaebaja ei

ole sellele viidanud. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda kohtumenetluse käigus väidetavalt

tekitatud kahju hüvitamist.

5. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teiste kohtute lahendite või menetluste õigus-

pärasust (HKMS § 4 lg 1). Selleks on menetlusosalisele ette nähtud edasikaebamise võimalus.

Kaebajal oli võimalik esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule ja

edasikaebamise korda on ringkonnakohtu määruses ka selgitatud, kuid kaebaja ei teinud seda.

6. Pealegi ei tähenda kohtumääruses ilmselgelt eksliku kuupäeva märkimine kuriteo toime-

panemist või kaebajale kahju tekitamist. Tegemist on kirjaveaga, mille kohus võib igal ajal

kas omal algatusel või menetlusosalise taotlusel parandada. Kaebaja õigusi ei saanud ekslik

kuupäev kuidagi mõjutada, sest tema määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema

kohtumäärusest teadasaamisest, mitte selles toodud kuupäevast. Selguse huvides saab kaebaja

taotleda ringkonnakohtult määruse kuupäeva parandamist. Seega on kaebaja hüvitamiskaebus

perspektiivitu.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)