Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-992/11 KI-generiert

Divorce granted by consent under Family Code; parties live separately and agree to dissolution.

Geschäftsnummer 2-24-992/11
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the divorce petition based on the defendant's consent during the hearing. Both parties confirmed they have lived separately since April 2023 and agree that their marital relationship has irretrievably ended. Consequently, the court dissolved the marriage effective upon the decision's enforcement while assigning procedural costs to each party.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Family Code § 67; Civil Procedure Code § 440: A court may grant a divorce by consent when spouses agree to the dissolution and have lived separately for at least two years, with the marriage terminating on the day the decision becomes effective.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce by consent separate residence Family Code dissolution marital relationship ended procedural costs allocation

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Civil Procedure Code § 440
Civil Procedure Code § 456
Family Code § 66
Family Code § 67
Name Act § 11

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-992

Tsiviilasi

S K hagi J K vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S K (isikukood xxx)

Kostja: J K (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada S K ja J K xxx sõlmitud abielu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on S K (edaspidi hageja) 19.01.2024 esitatud hagi J K (edaspidi

kostja) (ühiselt pooled) vastu abielu lahutamiseks. Pooled sõlmisid abielu xxx. Hagiavalduse

kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2023. aasta aprillis.

Kohus kuulas 19.05.2025 toimunud istungil pooled ühiselt ära. Kostja kinnitas, et elavad

hagejaga alates 2023. aasta aprillist eraldi ning on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei

soovinud lepitusaega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 4

kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67

kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 nimetatud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

Pooled kinnitasid ärakuulamisel, et on elanud lahus alates 2023. aasta aprillist ega näe

võimalust abielusuhete taastamiseks. Kuna kostja võttis hagi 19.05.2025 toimunud istungil

õigeks, rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas üldjuhul kumbki pool oma

menetluskulud ise. Pooled leppisid 19.05.2025 istungil kokku, et menetluskulud jäävad poolte

endi kanda. Menetluskulude sellisest jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Kohus selgitab, et PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb poolte abielu kohtus abielu lahutamise korral

päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtu otsus jõustub

eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja

jooksul esitatud. Lisaks selgitab kohus, et abielu lahutamisel säilib hageja abielu ajal kantud

perekonnanimi vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik