Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-1962/5 KI-generiert

Health fund wins default judgment against non-responsive defendant for health insurance reimbursement.

Geschäftsnummer 2-25-1962/5
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the health fund's claim via a default judgment because the defendant failed to respond within the statutory deadline. The plaintiff alleged health damage and sought reimbursement of 564.38 euros under health insurance rules, while the defendant remained silent. The court ruled that the defendant's failure to answer legally constituted an admission of the plaintiff's facts, allowing the claim to be satisfied without a hearing.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 407; VÕS § 1043, 1045; RaKS § 26: A court may grant a claim via default judgment when the defendant fails to respond within the deadline, treating the plaintiff's factual assertions as admitted, and the liable party must reimburse damages caused by health damage.

Schlagwörter

KI-generiert
default judgment health insurance reimbursement failure to respond health damage liability civil procedure law admission of facts statutory deadline

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 407
TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 407 lg 3
TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 444 lg
TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
VÕS § 1043
VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2
Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
RaKS § 26 lõikest 1
Tervisekassal on RaKS § 26 lõikest 1 tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
TsMS § 174 lg 1
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 162 lg 1
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
RLS § 59 lg 19
Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprillil 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-1962 Tsiviilasi Tervisekassa hagi X vastu tervisekahjustuste tekitamisega

seotud

ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes Hagi hind 564,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tervisekassa, registrikood: 74000091, asukoht: Lastekodu 48, Tallinn, Harju maakond Hageja volitatud esindaja: Pille Pihler, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X`ilt Tervisekassa kasuks ravikindlustushüvitise tagasinõudest tulenevalt 564,38 eurot.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

4. Menetluskulud jätta X kanda. Asjas menetluskulusid ei esine ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tervisekassa esitas Viru Maakohtule hagi X vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes. Kohus võttis 06.02.2025 määrusega hagi menetlusse.

Hagimaterjalid ja 06.02.2025 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 22.02.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 10.03.2025 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Tervisekassal on RaKS § 26 lõikest 1 tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega ja kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja ravikindlustushüvitise tagasinõudest tulenevalt 564,38 eurot. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits Kohtunik