Court grants default judgment against non-responding defendant for debt and interest under Civil Procedure Code.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's default judgment because the defendant failed to respond within the statutory deadline. The plaintiff claimed a debt of 2,500 euros plus interest and penalties, while the defendant remained silent despite service via public notice. The court ruled that the defendant's failure to answer constituted acceptance of the plaintiff's factual claims, leading to a full judgment in favor of the plaintiff.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 407 lg 1; TsMS § 317 lg 1 p 1; When a defendant fails to respond to a claim served by public notice, the court may grant a default judgment based on the plaintiff's stated facts.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-137099
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi M. A. A. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Menetlustoimingu tegemise viis
3 488,14 eurot
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht
Mustamäe tee 16 Tallinn, 10617 Harju maakond),
volitatud esindaja Marie Tsine (e-post marie.tsine@b2-
impact.com)
Kostja: M. A. A. (isikukood xxxx; elu – ja viibimiskoht
teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
2. Mõista kostjalt M. A. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja Xxxx (endine Xxxx) ja M.
A. A. vahel 28.02.2024.a sõlmitud krediidilepingust tulenev võlgnevus 2500 eurot,
intress 349,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 297,22 eurot ja sissenõudmiskulu
35,00 eurot.
3. Mõista kostjalt M. A. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja veel mitte sissenõutavaks
muutunud viivis põhinõudelt 2500 eurot alates 07.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos
sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise
kaudu.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
6. Jätta menetluskulud kostja kanda.
7. Mõista kostjalt M. A. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas
440 eurot s.o riigilõiv 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
8. Mõista kostjalt M. A. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude summa, s.o 440 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot
(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd
kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud
avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega
esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses menetluskulusid 20
eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on
riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kohus leiab, et tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista kokku summas 440 eurot.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Bome
Kohtunik