Divorce granted in Estonia where court found marital relations irretrievably broken despite one spouse's refusal.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the divorce petition filed by F.F. against C.M., ruling that their marital relations had irretrievably ended. Although the defendant refused to divorce and requested to continue living in the plaintiff's apartment, the court found no basis for this claim given the lack of cohabitation since June 2024. Consequently, the court determined that granting a reconciliation period would be unreasonable and ordered the marriage dissolved.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 67 lg 1; § 67 lg 3: A court may grant a divorce when marital relations have irretrievably ended, and granting a reconciliation period is unreasonable if one spouse refuses to reconcile and the other does not wish to restore cohabitation.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
2-24-13692
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.04.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-13692
Tsiviilasi
F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: F.F (isikukood XXX; elukoht XXX);
Kostja: C.M (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)
Kohtuistungi aeg
01.04.2025. a
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada F.F (isikukood XXX) ja C.M (isikukood XXX) abielu.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte
perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. F.F esitas 11.09.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.M vastu abielu lahutamise
nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. a. Hageja väitel ei ole poolte
abielu toiminud viimased 40 aastat. Pooled ei sobinud ja kostja käitus jõhkralt. Nüüd on
ka poolte kooselu lõppenud. Kostja viidi politsei ja kiirabiga psühhiaatriahaiglasse ja tal
diagnoositi psüühikahäire. Hageja ei soovi kooselu taastada ja palub kohtul abielu
lahutada. Abielu lahutamise järel soovib hageja säilitada perekonnanime F.F.
2. Kohus võttis hagi 23.09.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama.
3. Kostja, C.M, esitas 17.02.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei soovi abielu
lahutamise asja lahendada kohtu kaudu ja soovib lahendada hageja lahutamise soovi
kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
4. 01.04.2025. a pidas kohus poolte osavõtul kohtuistungi.
Hageja, F.F, jäi istungil abielu lahutamise nõude juurde. Hageja põhjendas täiendavalt, et
kostjal on juba abielu algusest saati olnud suhteid teiste naistega ja poolte tegelikud
abielulised suhted lõppesid juba XXX. aastal. Pooled elasid vahelduva eduga koos
hagejale kuuluvas korteris XXX linnas XXX. Alates 2024. aasta juunist kostja aga enam
hageja juures ei ela ja ka kooselu on lõppenud. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega
kooselu taastada. Hageja ei ole sellega nõus, et kostja tuleb tagasi tema korterisse elama.
Kostja, C.M, avaldas, et ta ei soovi abielu lahutada. Kostja põhjendas, et praegu on ta
XXX ja tal ei ole sealt kuhugi minna. Ta soovib, et ta saaks edasi elada hageja korteris.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb
rahuldada.
Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel
abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud
juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele
kuni kuuekuulise leppimisaja.
Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja, F.F, ja kostja, C.M,
abielu sõlmiti XXX. a.
Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Kostja on õigeks võtnud ega ole esitanud vastuväiteid sellele, et
poolte kooselu lõppes 2024. aasta juunis ja poolte vahel enam abielulisi suhteid ei ole.
Hageja väitel ei toiminud poolte abielulised suhted juba viimased 40 aastat. Hageja ei
soovi kostjaga leppida ega ole nõus kooselu taastama. Kostja abielu lahutada ei soovi, aga
kohtu hinnangul ei anna kostja põhjendus selle kohta, et tal ei ole kusagil elada, alust jätta
abielu lahutamata. Arvestades asjaolusid, on kohus seisukohal, et puudub vajadus võtta
tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Kuna
hageja abielusuhete taastamist ega leppimist võimalikuks ei pea, oleks kohtu hinnangul
pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik ega oleks tulemuslik.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte
abielu tuleb lahutada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse
jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks
rahvastikuregistripidajale.
Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma
menetluskulud ise.
Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb
poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja
poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik