Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-16804/25 KI-generiert

Court grants divorce in Estonia where spouses live apart and one consents to separation.

Geschäftsnummer 2-24-16804/25
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted K. B.'s divorce petition against A. B., dissolving their marriage registered in 2016. Both parties confirmed they have lived separately since June 2024 and acknowledged the breakdown of marital relations, with the defendant even consenting to the dissolution. The court ruled that the marriage had irretrievably ended under the Family Code, justifying the grant of the divorce request.

Legislator-Regeste

KI-generiert

PKS § 63; PKS § 65; PKS § 66; PKS § 67: A marriage is legally dissolved by a court judgment when spouses have lived apart for at least two years and the marital relationship has irretrievably ended, allowing the court to grant a divorce even if one party initially objects.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce dissolution living apart marital breakdown Family Code court judgment separation period spousal consent Mitteilungsfrist

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
PKS § 63
Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63).
PKS § 65 lg 1, 2
Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2
PKS § 66 p 2
Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise
PKS § 67 lg 1, 2
PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult
PKS § 67 lg 3
lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine
TsMS § 346 lg 2
TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja
TsMS § 357 lg 1
lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine
TsMS § 173 lg 1
kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).
TsMS § 174 lg 1
võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
PKTS § 3 lg 3 2 p 10
PKTS § 13 lg 2
PKTS § 56 1 lg 3
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-16804

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2025, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

K. B. hagi A. B. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

26.03.2025 ja 10.04.2025

Menetlusosalised

Hageja: K. B. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post

XXX)

Kostja:

A.B.

(isikukood

XXX, registrijärgne elukoht XXX e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. B. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada K. B. (isikukood XXX) ja A. B. (isikukood XXX) vahel 10.08.2016 Ida-

Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. 4-2016/4703).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele

abielulahutuse registreerimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. B. esitas 05.11.2024 Viru Maakohtule hagi A. B. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja

palub lahutada abielu, kuna pooled elavad lahus, kostja ei ole nõus abielu lahutamisega

perekonnaseisuametis. Leppimisaega ei soovi, oidevad konfliktid ei võimalda perekonda koos

hoida. Hageja palus lahutada K. B. ja A. B. vahel 10.08.2016 Ida-Viru Maavalitsuses

sõlmitud abielu.

2. 06.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kostja esitas 13.11.2024 e-posti teel võõrkeelse (vene keeles) vastuse, milles

märkis, et on meremees ja saabub Eestisse mõne kuu pärast, tema poolt on soov abielu

säilitada.

Kohtuistungid

3. 26.03.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja kinnitas, et

elab alates 25.06.2024 kostjast lahus. Lahkuminemise protsess kestab juba 3 aastat, esines

füüsilist vägivalda.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades eelnevalt, et palub määrata kohtuistungi aprilliks.

Kohus määras kuulata kostja ära 10.04.2024 kohtuistungil.

4. 14.04.2025 toimunud kohtuistungil kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et

elavad lahus alates 25.06.2024, samuti kinnitas, et hageja on varasemalt paaril korral rääkinud

abielu lahutamisest, kuid ta ei saanud aru, kas sellega on tõsi taga. Kostja kinnitas ka vägivalla

kasutamist.

Kohus teatas, et rahuldab hagi ja kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 10.04.2025 kell

16.00.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2

kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud

asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p

2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele

võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 4-2016/4703 andmetel sõlmiti

poolte abielu 10.08.2016 Ida-Viru Maavalitsuses.

10. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungitel

antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole

võimalik. Pooled elavad lahus alates 2024.a. juunikuust. Kostja nõustus abielu lahutamisega.

Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on

lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine

otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

11. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.09.2015 sõlmitud

abielu.

12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise

päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru

Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik