Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-24-6675/12 KI-generiert

Supreme Court dismisses appeal; missing 48-hour justification does not render arrest unlawful.

Geschäftsnummer 1-24-6675/12
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Supreme Court dismissed the defense's appeal against a detention order that lacked written justification within the statutory 48-hour limit. While the court acknowledged the procedural delay violated the Criminal Procedure Code, it ruled this did not render the detention unlawful because the defendant's rights were otherwise protected. The decision clarifies that such a delay merely suspends the legal basis for detention until justification is provided, without invalidating the subsequent arrest.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KrMS § 132 lg 3; KrMS § 339 lg 1 p 7; KrMS § 339 lg 2; KrMS § 390 lg 1; KrMS § 361 lg 1 p 3: A failure to issue a justified detention order within 48 hours does not render the subsequent detention unlawful if the defendant's other rights are protected and the court has already substantiated the grounds for arrest.

Schlagwörter

KI-generiert
detention order justification 48 hour procedural limit unlawful detention appeal criminal procedure code procedural defect remedy Widerspruchsverfahren bei Pfändung Verneinung der Verfolgungsgefahr wiederholte Verstösse gegen das Ausländerrecht

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Criminal Procedure Code § 132(3)
Criminal Procedure Code § 339(1)(7)
Criminal Procedure Code § 339(2)
Criminal Procedure Code § 390(1)
Criminal Procedure Code § 361(1)(3)

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-24-6675 Määruse kuupäev

31. märts 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi

M. U. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. U. kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

5. märts 2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2024. a määrus muutmata, kuid täiendada seda käesoleva määruse põhjendustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. U. peeti 13. novembril 2024 kinni kahtlustatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 ning § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes. Prokuratuur esitas 15. novembril 2024 kohtule taotluse M. U. vahistamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg 2 alusel.

2. Tartu Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse 15. novembril 2024, tehes vahistamismääruse KrMS § 132 lg-s 3 ette nähtud korras ilma kirjalike põhjendusteta. Kohus tegi põhjendusteta määruse teatavaks 15. novembril kell 16.44 kuni 16.47 toimunud kuulutamisel. Põhjendustega vahistamismääruse vormistas kohus 18. novembril 2024.

3. Kaitsja vaidlustas vahistamismääruse, leides, et kuriteokahtlus ei ole põhjendatud ja uute kuritegude ärahoidmiseks piisaks lähenemiskeelust. Samuti märkis kaitsja, et maakohus ei koostanud põhistatud vahistamismäärust KrMS § 132 lg-s 3 sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul arvates vahistamismääruse tegemisest.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. detsembril 2024 maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus möönis, et maakohus ei järginud põhjendustega vahistamismääruse vormistamisel seaduses sätestatud 48-tunnist tähtaega. Ehkki tähtaja ületamine on taunimisväärne, ei muuda see M. U. vahistamist õigusvastaseks. Kõnealune rikkumine ei väära maakohtu järeldust kuriteokahtluse põhjendatuse ega vahistamisaluse olemasolu kohta.

1-24-6675

2(3) MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, taotledes nii maakui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning M. U. vahi alt vabastamist. Kaitsja leiab, et vahistamismäärusele põhjenduste koostamine pärast seaduses sätestatud 48 tunni möödumist on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. See rikkumine tingib vahistamismääruse tühistamise ja kahtlustatava vahi alt vabastamise.

6. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et KrMS § 132 lg-s 3 ette nähtud tähtaja ületamine ei muuda M. U. vahistamist õigusvastaseks. M. U. õigusi ei ole rikutud, kuna maakohus selgitas kohtuistungil määruse olulisemaid põhjendusi ja edasikaebetähtaeg algas põhjendustega määruse tegemisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. 9. jaanuaril 2025 andis Tartu Maakohus M. U. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kohtu alla. Sellega lõppes kohtueelses menetluses tema suhtes tehtud tõkendimääruse kehtivus ja seda ei saa enam tühistada (RKKK 01.02.2022, 1-21-4394/35, p 7). Järelikult saab kolleegium võtta seisukoha üksnes küsimuses, kas vahistamine oli õiguspärane ja kas rikuti isiku õigusi.

8. Kohtud tuvastasid nõuetekohaselt nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka vahistamisaluse. Kolleegium käsitleb järgnevalt üksnes KrMS § 132 lg 3 rikkumist ja selle tähendust.

9. KrMS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus võib vahistamismääruse ja vahistamisest keeldumise määruse teha kirjalike põhjendusteta, vormistades põhjendustega määruse 48 tunni jooksul määruse tegemisest. Kolleegiumi hinnangul hakkab kohtule vahistamismääruse põhjenduste koostamiseks antud 48-tunnine tähtaeg kulgema põhjendusteta vahistamismääruse kuulutamisest (vt ka viidatud 1-21-4394/35, p-d 10 ja 14). Praeguses kohtuasjas oli kõnesoleva tähtaja kulgemise alguspunkt 15. november 2024 kell 16.47.

10. Põhjendustega vahistamismääruse allkirjastas eeluurimiskohtunik 18. novembril 2024 kell 13.58, seega 69 tundi ja 11 minutit pärast põhjendusteta vahistamismääruse kuulutamist. Võtmata seisukohta küsimuses, kas põhjendustega määruse allkirjastamine lõpetas KrMS § 132 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise, on selge, et maakohus ületas vahistamismääruse põhjenduste koostamise tähtaega vähemalt 21 tunni ja 11 minuti võrra.

11. KrMS § 130 lg 1 järgi saab isiku vahistada üksnes kohtumääruse alusel. KrMS § 132 ja § 145 lg 1 kohaselt on vahistamismäärusena käsitatav vaid kohtu kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus (viidatud 1-21-4394/35, p 12). KrMS § 132 lg 3 lubab erandina teha vahistamismääruse kirjalike põhjendusteta, kuid seda üksnes tingimusel, et kohus vormistab põhjendused kirjalikult 48 tunni jooksul. Kirjalike põhjendusteta vormistatud määruse kuulutamisel peab kohus suuliselt selgitama määruse olulisemaid põhjendusi (KrMS § 132 lg 3 teine lause).

12. Järelikult võimaldab KrMS § 132 lg 3 pidada kahtlustatavat kirjalike põhjendusteta määruse alusel vahi all kõige rohkem 48 tundi. Pärast seda võib isikult vabaduse võtmist jätkata üksnes juhul, kui kohus on selleks ajaks vormistanud põhjendustega vahistamismääruse. Vastasel korral tuleb vahistatu vabastada. Analoogiliselt on Riigikohus leidnud, et KrMS § 9 lg 1 ja § 217 lg 1 kohaselt tuleb kahtlustatav tema kinnipidamisest 48 tunni möödudes vabastada ka siis, kui ta on küll juba kohtu ette toimetatud, kuid vahistamismäärust pole veel tehtud (viidatud 1-21-4394/35, p-d 11–14).

1-24-6675

3(3)

13. Ekslik on prokuratuuri seisukoht, et kuigi kohus ei koostanud põhjendatud vahistamismäärust KrMS § 132 lg-s 3 ette nähtud tähtaja jooksul, ei rikutud sellega M. U. õigusi. Kriminaalmenetlust tagavatest meetmetest riivab vahistamine põhiõigusi kõige intensiivsemalt. Kahtlustataval ja kaitsjal peab olema võimalus tutvuda määruse terviktekstiga seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtu suulised selgitused ei asenda põhjendustega vahistamismäärust. KrMS § 132 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumisel on otsene mõju kahtlustatava õigustele, kuna viivitus põhjendustega vahistamismääruse tegemisel lükkab sama lõike teise lause kohaselt edasi selle määruse vaidlustamise ja vahistamismääruse ebaseaduslikkuse korral ka selle tühistamise.

14. Vabaduse võtmine ajavahemikul pärast KrMS § 132 lg 3 esimeses lauses sätestatud tähtaja möödumist, kuid enne põhjendustega vahistamismääruse vormistamist annab isikule üldjuhul ka õiguse nõuda riigilt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 järgi.

15. Samas ei nõustu kolleegium kaitsjaga selles, et KrMS § 132 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumine muutis M. U. vahistamise tervikuna õigusvastaseks. Alates põhjendustega vahistamismääruse vormistamisest oli M. U. vahi all pidamiseks taas seaduslik alus ja ühtlasi puudus alust rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumisest. Nagu märgitud, tuvastasid kohtud nõuetekohaselt nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka vahistamisaluse. Samuti oli kahtlustatavale tagatud osavõtt vahistamistaotluse arutamisest, kaitsja abi ja võimalus esitada kohtule enda seisukohti. Kohus kuulas pooled ära ja langetas seejärel kaalutletud otsustuse vahistamistaotluse põhjendatuse kohta. Kahtlustatavale oli tagatud ka võimalus määrust vaidlustada. Järelikult ei toonud rikkumine kaasa KrMS § 339 lg 2 mõttes ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtumäärust. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja ületamine ei muuda õigusvastaseks sellele järgnenud vahistamist (viidatud 1-21-4394/35, p 15) ja KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine ei tingi vara arestimist lubava kohtumääruse õigusvastasust (RKKK 16.06.2022, 1-21-7546/19, p 10).

16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2024. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendab kohtumääruse põhiosa käesoleva määruse põhjendustega. Kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)