Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
4-11-4014/4 KI-generiert

Court partially revoked administrative penalty, allowing fine but suspending license revocation due to hardship.

Geschäftsnummer 4-11-4014/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court partially revoked the administrative officer's decision, upholding the fine but suspending the license revocation. The appellant argued that revoking the license would cause severe financial hardship, as he relies on driving to work and care for his young daughter. The court ruled that while the offense was proven, the specific penalty of license revocation was disproportionate given the appellant's unique circumstances.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1; KarS § 56 lg 1: When imposing additional penalties like license revocation, the court must consider the offender's personal circumstances and ensure the penalty is not disproportionately severe.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative penalty license revocation proportionality principle financial hardship traffic offense administrative review discretionary penalty

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1
2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 2 /kaheks/ kuuks.
KarS § 56 lg 1
VTMS § 132 p 2
VTMS § 133
VTMS § 134
VTMS § 135 lg 6

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

03. novembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin K – J Vaab Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 23.09.2011.a. otsuse väärteoasjas osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

K.P , isikukood: XXX, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: K.P,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada K.P ’e kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 23.09.2011.a. otsus väärteoasjas osaliselt ning nimelt K.P’elt Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 2 /kaheks/ kuuks.

Teha uus otsus ning jätta K.P ’elt Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata.

Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 23.09.2011.a. otsus väärteoasjas muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteoasi nr.4-11-4014

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu

23.09.2011.a. väärteoasjas tehtud otsusega tuvastati, et K.P 26.08.2011.a. kell 23.06, Tallinnas, Narva mnt 55, juhtis mootorsõidukit, kiirusega 92 km/h ± 3 asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirus mitte vähem kui 39 km/h. Mõõdetud seadmega Ultra Lyte LTI 20-20 100LR nr UX020596, taatlustunnistus nr TTRSS-11/00065.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku K.P’e poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik palub mitte ära võtta juhtimisõigust.

Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pandud mitu sarnast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventatiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.

Menetlusalune isik K.P rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja K.P’ele Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise 2 (kaheks) kuuks.

KAEBUSE SISU

K.P esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 23.09.2011.a.

otsus väärteoasjas tühistada osaliselt, nimelt lisakaristuse kohaldamise osas temalt juhtimisõiguse äravõtmise näol, soovib osaleda kaebuse arutamisel Harju Maakohtus ning kaitsjat ei soovi.

Antud otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg. 2 järgi 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

200.00 EUR ja liiklusseaduse 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Menetlusalusele isikule lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud tema tähtsaid isiklikke asjaolusid, mille tulemusel satub tema perekond raskesse varalisse olukorda ning ta jääb ilma sissetulekuallikast, sealhulgas ka talle määratud trahvi tasumiseks.

Menetlusaluse isiku tütar - 7-aastane - asus õppima esimesse klassi ning esimesed kaks kuud viib ta tütart autoga kooli.

Seoses võimaluse puudumisega leida tööd Eestis otsis menetlusalune isik enesele töökoha autojuht-kullerina ning alates 1. novembrist 2011.a. pidi ta sõitma sinna tööle.

Tööle asumise korral suudab menetlusalune isik tasuda talle määratud rahatrahvi.

Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: