Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-1473/7 KI-generiert

Court confirms labor dispute settlement agreement, ending proceedings and allocating costs equally.

Geschäftsnummer 2-25-1473/7
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court confirmed a settlement agreement between the plaintiff and the defendant, formally terminating the civil labor dispute proceedings. The plaintiff waived all claims against the defendant, while the defendant waived its request for procedural cost reimbursement. Consequently, the court ruled that all remaining procedural costs, including those not specified in the agreement, must be borne equally by both parties.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 430 lg 1; TsMS § 430 lg 2; TsMS § 430 lg 3; TsMS § 430 lg 6; TsMS § 430 lg 8; TsMS § 173 lg 1; TsMS § 168 lg 3: A court may confirm a settlement agreement to terminate proceedings if it does not violate good morals or law, and parties bear their own costs unless otherwise agreed.

Schlagwörter

KI-generiert
labor dispute settlement compromiss agreement confirmation proceedings termination procedural cost allocation waiver of claims good morals standard civil procedure law Schiedsklausel

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 430 lg 1
TsMS § 430 lg 2
TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad
TsMS § 430 lg 3
TsMS § 430 lg 6
TsMS § 430 lg 8
TsMS § 173 lg 1
Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1
TsMS § 168 lg 3
Võlaõigusseaduse § 578 lg 1
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-1473

ARP One OÜ avaldus töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr

xxxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja: ARP One OÜ (registrikood 11298830, asukoht

XXX) juhatuse liige A. P.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T. K. ja ARP One OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:

1.1 T. K. loobub kõigist töövaidluse esemeks olnud nõuetest ARP One OÜ vastu ja ei

esita kohtule hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-25-1473.

1.2 ARP One OÜ loobub töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses kantud

menetluskulude hüvitamise nõudest T. K. vastu ja ei esita menetluskulude taotlust.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1473.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Töövaidluskomisjon (TVK) 27.12.2024 otsusega töövaidlusasjas xxxx rahuldas osaliselt

T. K. töövaidlusavalduse ARP One OÜ vastu. Kostja esitas 28.01.2025 Harju Maakohtule

taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kohtule on

26.02.2025 esitatud kompromissleping, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja ja kostja

juhatuse liikme poolt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et kohustuste panemine kohtule hagi

läbivaatamata jätmiseks ei saa olla pooltevahelise kompromissi tingimuseks, see on eksitav

ning menetlusosaliste kokkulepe hagi läbivaatamata jätmise kohta ei too kaasa õiguslikke

tagajärgi. Hagi läbivaatamata jätmise alused tulenevad seadusest. Kohus leiab, et kompromiss

ei ole muus osas vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda

on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud

ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik