Court grants divorce when spouses mutually desire separation despite one party's name restoration condition.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce request against the defendant, ruling that their marital relationship had irretrievably ended. Although the defendant agreed to the divorce only if the plaintiff restored their maiden name, the plaintiff refused this condition and insisted on keeping their current name. The court determined that since both parties expressed a desire to end the marriage, no further mediation was necessary, and the plaintiff's name preference did not legally bar the dissolution of the union.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 65 lg 1; § 67 lg 1: A court may grant a divorce upon one spouse's application when the marital relationship has irretrievably ended, evidenced by both parties' desire to separate, without requiring additional mediation time.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.02.2025. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-1098
Tsiviilasi
B.U hagi D.A vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: B.U (isikukood XXX);
Hageja lepinguline esindaja: Armand Mark
Kostja: D.A (isikukood XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada B.U hagi D.A vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada B.U ja D.A abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
5. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte
perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. B.U (edaspidi ka hageja) esitas 21.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.A (edaspidi
ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu
registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted
abikaasaga lõppesid juba 2016.a. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt,
sest kostja ei ole nõus abielu lahutama.
2. Kostja teatas 06.02.2025 vastuses, et on nõus abielu lahutamisega, kuid soovib, et hageja
taastaks enne abielu kantud perekonnanime.
3. Kohus pidas 20.02.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Hageja
kinnitas, et jääb abilu lahutamise soovi juurde ega soovi saada kohtult kostjaga
leppimisaega. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega, kui hageja taastab enne
abielu kantud perekonnanime. Kuna hageja sellega ei nõustunud, teatas kostja, et ta ei ole
nõus abielu lahutamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega
ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse
abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude
üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1
kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust
arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu
lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,
millal kohtuotsus jõustub.
5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus jõudis hageja ja kostja kirjalike
menetlusdokumentide ja suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte
abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest mõlemad abikaasad soovivad abielu
lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg
3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel
sõlmitud abielu. Tulenevalt nimeseaduse § 11 lõikest 1 saaks kohus taastada hageja enne
abielu kantud perekonnanime vaid juhul, kui hageja ise seda taotleks. Kuivõrd hageja
soovis jätta endale oma praeguse perekonnanime, siis ei saa kohus taastada hageja varem
kantud perekonnanime.
Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb
menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud
ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Alo Noormets
kohtunik