Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-24-2279/6 KI-generiert

Estonian court dismisses legal aid request for non-material damages claim due to client's demonstrated ability to represent themselves.

Geschäftsnummer 3-24-2279/6
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tartu Court of First Instance dismissed the applicant's request for state legal aid to represent them in a non-material damages claim. The applicant argued for free counsel, but the court found they had filed multiple lawsuits and drafted current documents themselves, proving self-representation capability. Consequently, the court denied aid under the Legal Aid Act as the applicant was deemed able to protect their rights without assistance.

Legislator-Regeste

KI-generiert

RÕS § 7 lg 1 p 1; RÕS § 7 lg 1 p 6: State legal aid is denied when the applicant is capable of protecting their own rights and when no compelling public interest exists for non-material damages claims.

Schlagwörter

KI-generiert
state legal aid non-material damages self-representation compelling public interest legal aid act administrative litigation ability to represent Zumutbarkeit

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
RÕS § 7 lg 1 p 1
RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise
RÕS § 7 lg 1 p 6
RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda
HKMS § 207 lg 2
HKMS § 207 lg 3 p 2
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2279

Haldusasi

X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

Riigikohtu vastustega kaebaja pöördumistele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat riigi kulul. Ringkonnakohus käsitleb

kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine

halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud suure hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on ka varasemalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas on X.X. esitanud kaebuse halduskohtule, ka

määruskaebuse ja selles sisalduva riigi õigusabi taotluse ringkonnakohtule, olles koostanud

eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja kaebaja käesolevas asjas

õigusabi ning tema tegevus menetluslike otsustuste tegemisel (määruskaebuse esitamine, riigi

õigusabi taotlemine) näitab, et ta saab enda esindamisega ise hakkama ka Viljandi Haiglas

viibides. Kuigi kaebajale on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, ei takista see tal enda

esindamist ja kohtuga suhtlemist. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest

tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab

omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku

abi. Käesolevas haldusasjas esitas X.X. mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei

pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab

ringkonnakohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)