Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-15651/8 KI-generiert

Court dismisses child support claim withdrawn by plaintiff under Civil Procedure Code provisions.

Geschäftsnummer 2-24-15651/8
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Harju County Court dismissed a lawsuit filed by two plaintiffs against a defendant for establishing paternity and claiming child support. Although the defendant agreed to pay support and register the children as his offspring, the plaintiffs voluntarily withdrew their claims before the trial concluded. The court ruled that because the plaintiffs initiated the withdrawal, they must bear the litigation costs despite the defendant's financial inability to pay them.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 424 lg 1; TsMS § 423 lg 1 p 2; TsMS § 168 lg 4: A plaintiff who voluntarily withdraws a civil claim before the conclusion of preliminary proceedings is deemed to have abandoned the litigation, resulting in the plaintiff bearing the litigation costs.

Schlagwörter

KI-generiert
civil procedure code claim withdrawal litigation costs allocation child support claim paternity establishment preliminary proceedings plaintiff withdrawal Hingabe an Erfüllungs statt

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 424 lg 1
TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta
TsMS § 423 lg 1 p 2
Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi
TsMS § 168 lg 4
hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4
TsMS § 162 lg 4
põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt Riigikohtu 26.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
TsMS § 178 lg 2

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15651

Tsiviilasi

A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine seoses hagi tagasivõtmisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja Mart Kuusk

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes läbi vaatamata

seoses hagi tagasivõtmisega.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Määrus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamisest.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus võttis 16.10.2024 menetlusse A, B hagi Y vastu põlvnemise

tuvastamise ja elatise nõudes. Hagejad palusid kohtul tuvastada, et hageja I ja hageja II

põlvnevad kostjast. Ühtlasi palusid hagejad kostjalt välja mõista elatised muutuvas

suuruses, alates 15.10.2024 hagejale I summas 250,22 eurot ja hagejale II summas

204,19 eurot.

2. Kostja vastas hagile 05.12.2024, et kostja tasub hagejale 1 ja hagejale 2 igakuiselt alates

15.10.2024 elatisraha vastavalt hagiavalduse punktides 5 ja 6 toodud summadele kuni

laste täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus, et Rahvastikuregistrisse kantakse laste

sünniakti isana kostja Y, sõltumata põlvnemise ametlikust tuvastamisest.

3. Hageja soovis elatise kompromissi lisada tingimuse, et kõik hagejate kulud, mis

ületavad miinimummäära, tuleb vanematel kanda võrdses ulatuses (pooleks).

4. Kohus tegi 19.12.2024 poolte kompromissi ettepaneku vastavalt TsMS § 4 lg 4. Kohus

selgitas, et sellist tingimust, et kõik hagejate kulud, mis ületavad miinimummäära, tuleb

vanematel võrdselt kanda, perekonnaseadus ei toeta. Elatise eesmärgiks on, et katta

tuleb eelkõige lapse esmavajadused nagu toit, riided, ravimid, hügieen, haridus.

Suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu

läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule

panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi, kus vanem ostab kalli asja ära ja

seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise

väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub

ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas laste huvidega.

5. 10.01.2025 esitas hageja hagi tagasivõtu avalduse.

Kohtu põhjendused

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab hagita asja

kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

7. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta

tagasi võtta. Kuna käsil on alles eelmenetlus, pole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek

vajalik. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi

vaatamata.

8. Võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas

hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise

korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja

vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS

§ 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Poolte

vahel menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi

põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-10, p 9). TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

10. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma

hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4

alusel menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS §

162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi

kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude

kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt

ebaõiglane hagejate kui elatise saajate suhtes. Hagejate lepingulise esindaja kulud

jäävad hagejate enda kanda.

11. TsMS §178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik