Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-24-3058/6 KI-generiert

Tallinn Administrative Court dismisses non-material damage claim against Police and Border Guard Board for insufficient detention conditions.

Geschäftsnummer 3-24-3058/6
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tallinn Administrative Court dismissed the plaintiff's claim for non-material damages against the Police and Border Guard Board regarding alleged poor conditions in a detention facility. The plaintiff alleged issues such as lack of warm clothing, hygiene problems, and restricted phone access, while the Board argued these were minor inconveniences or justified by security needs. The court determined that the alleged infringements constituted only a weak intensity of rights restriction, making the claim inadmissible under the Administrative Procedure Act.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 121 lg 2 punkti 21; RVastS § 9 lg 1: A claim for non-material damages is inadmissible if the alleged infringement of fundamental rights is of weak intensity and the likelihood of compensation is very low.

Schlagwörter

KI-generiert
non-material damages detention conditions weak intensity administrative procedure human dignity Police and Border Guard Board rights restriction

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 120 lg 1 p 1
HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
HKMS § 2 lg 4
HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
HKMS § 120 lg 1 p 8
HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
HKMS § 121 lg 2 punkti 21
HKMS § 121 lg 2 punkti 21 järgi võib
RVastS § 7 lg 1
RVastS § 9 lg 1
RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-9-17

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3058

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu PPA

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Vanglas viibiv X (kaebaja) esitas 07.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

PPA vastu PPA tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 06.12.2024 kohtunõudele täpsustas PPA 13.12.2024, et X

viibis PPA arestimajas: 21.08.2024 kella 14.51 kuni 22.08.2024 kella 12.11 ning 06.10.2024

kella 12.21 kuni 11.10.2024 kella 09.15.

3. PPA selgitas 08.01.2025 vastuses kohtunõudele soojade riiete, ravimite ning

hügieenitarvetega seonduvat.

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

1(3)

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 21 järgi võib

kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja inimväärikuse alandamisega seotud mittevaralise kahju

(1130 eurot) hüvitamist.

Kaebaja väitel ei võimaldatud tal augustikuus arestimajas viibides helistada. Seoses

06.10.2024 kuni 11.10.2024 arestimajas viibimisega on kaebaja etteheited järgmised:

-

puudusid soojad riided, millega jalutama minna;

-

WC haises, aga puhastusvahendeid ei antud, keegi koristajat ei kutsunud. Kaebaja pidi

ise seebiga WC-potti puhastama;

-

rätik hakkas pärast kolmepäevast kasutamist haisema;

-

puudus põrandalapp;

-

kasutamiseks oli vaid üks käterätik, jalgade jaoks eraldi rätikut ei väljastatud;

-

valget paberit oli vähe (ainult 3 lehte);

-

tabletid sai ta 06.10.2024 asemel kätte 08.10.2024;

-

kaebajal ei võimaldatud dokumenti digitaalselt allkirjastada;

-

arestimaja ametnikke ei huvita, millistes tingimustes vahistatud viibivad.

Kontrollkäike ei tehtud.

-

puudus hambahari, hambapasta, žilett. Seep anti alles 08.10.2024.

-

keegi jõi kaebaja piiritusjooki, kuid seda ei saa tõendada, sest pudel oli juba varem

avatud.

6. Sõltumata sellest, kuidas kaebaja tahet tõlgendada, leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS §

121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada.

Kuivõrd kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada, ei pea kohus kaebuse käiguta jätmist ega

asjaolude täiendavat väljaselgitamist vajalikuks.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

8. Arvestades kaebaja kirjeldatud PPA väidetavaid minetusi ning mittevaralist kahju

puudutavat kohtupraktikat, ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju

RVastS § 9 lg 1 mõttes tekitatud.

Ka siis, kui lugeda kaebaja väited tõendatuks ning möönda, et kaebaja õigusi on mingil kujul

riivatud, on tegemist väheintensiivse riivega ning asjaoludest (muu hulgas ka PPA 08.01.2025

esitatud selgitust arvestades) tulenevalt on kaebuse rahuldamine ning rahalise hüvitise

väljamõistmine väga ebatõenäoline.

9. Arvestades, et kaebaja viibis 2024. a augustikuus arestimajas vähem kui 24 tundi, ei saanud

2(3)

väidetav helistamisvõimaluse puudumine tema õigusi rikkuda.

10. Seoses oktoobrikuise arestimajas viibimisega täpsustas PPA 08.01.2025 vastuses, et

kaebajalt võeti arestimajja paigutamisel ära tema üleriided (tegemist oli kuriteo asitõenditena),

kuid kaebajal oli igal hetkel võimalik taotleda arestimaja laost humanitaarabist saadud riideid.

Ka esitas PPA tõendid selle kohta, et juba arestimajja saabudes (06.10.2024) kontrolliti

kaebaja tervist ning tervisekontrolli aktile kanti ka märkused vajalike ravimite ning nende

andmise aja kohta (vt PPA 08.01.2025 vastuse lisa). Lisaks kinnitas PPA, et meditsiinitöötaja

käis kaebajaga vestlemas nii 07.10.2024 (mil väljastas ka ravimid) kui ka 08.10.2024.

Olukorras, kus isik käitub agressiivselt, lõhub arestimaja kambrit ning üritab ka ennast

vigastada (vrd PPA 08.01.2025 vastust), ei saa potentsiaalselt ohtlike esemete (nt žiletiterad)

kambrist äravõtmist pidada isiku õiguste intensiivseks riiveks.

Kuivõrd oktoobrikuus viibis kaebaja arestimajas veidi vähem kui 5 päeva, ei saanud ka muud

arestimaja elutingimuste ning töökorraldusega seotud väidetavad minetused kaebaja õigusi

intensiivselt riivata.

11. Eeltoodut arvestades on ka ilma põhjalikuma sisulise analüüsita ilmne, et PPA-le

etteheidetavad rikkumised ning kaebaja võimalikud ebamugavused ei olnud sellised, mis

annaks aluse pidada kaebust perspektiivikaks.

Seega leiab kohus, et HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning

kaebus tuleb tagastada.

12. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

3(3)