Appeal dismissed for procedural economy; divorce granted, but property and custody require separate lawsuits.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the appellant's appeal on procedural economy grounds, ruling that the appeal was unpromising and could not be granted. While the lower court had granted the divorce, the appellant argued that joint property division, child custody, and mortgage issues were unresolved. The court determined these matters must be addressed in separate proceedings initiated by new lawsuits rather than through this appeal.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 637 lg 1 p 6; TsMS § 2: An appeal is not to be taken if, assuming the appeal's claims are correct, the appeal cannot be granted, as it would violate the principle of resolving civil proceedings correctly, within a reasonable time, and with minimal costs.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-14844
Kohtuasi
R.H hagi K.E vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. novembri 2024 hagi õigeksvõtul
põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.E 9. detsembri 2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: R.H (isikukood XXX)
Kostja: K.E (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda K.E apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.E kanda. Jätta
menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-24-14844
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. R.H (hageja) esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule K.E (kostja) vastu hagi abielu
lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted enam kui neli aastat
tagasi. Kostja keeldub pöördumast perekonnaseisuametisse.
2. Kostja nõustus abielu lahutamisega, kuid soovib lahendada ka ühisvara, lapse
hooldusõiguse ja kodulaenu küsimuse.
3. Harju Maakohus rahuldas õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning lahutas hageja ja kostja
abielu, mis sõlmiti 19.06.2003 Tallinna Perekonnaseisumetis (abielukanne nr 806).
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles märgib, et otsusega jäid lahendamata olulised
teemad nagu kodulaen, lapse hooldusõigus ja ühisvara jagamine. Kostja soovib ka nende
küsimuste lahendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
6. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei
tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid aja- ja ressursikulusid.
Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui
apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
7. Kostja apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks aluse maakohtu
otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust abielu lahutamise
kohta, vaid leiab üksnes seda, et lahendada tuleks lisaks ka ühisvara jagamise ja alaealise
lapse hooldusõigusega seotud küsimused. Ringkonnakohus selgitab, et need küsimused tuleb
lahendada eraldi menetluses, kui pooled ei saa või ei soovi neid kohtuväliselt lahendada.
Ühisvara jagamiseks tuleb esitada maakohtule hagiavaldus (vt perekonnaseaduse (PKS) § 37
jj) ja lapse hooldusõigusega seotud küsimustes avaldus hagita menetluses (vt PKS §-d 137 jj).
8. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik
rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause
kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust
vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei
ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole
esitatud.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega
seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o
kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda
hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja
2-24-14844
mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad
menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)