1-08-13647\9 · Tallinna Ringkonnakohus

1(3) 1-08-13647

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-13647 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2. detsember 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

D.L-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2008.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.L Prokurör Evelin Ansip Süüdistatav

D.L xxx, ei tööta, elukoht

xxxxxxx xxxxxxx xxx xxx-xx, 8 korda kohtu poolt

karistatud, neist viimati 03.12.2007.a Harju Maakohtu polt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 6

kuu 7 päeva vangistusega, vabanes 19.08.2008.a., uuesti vahi all alates 15.10.2008.a Kaitsja

Vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2008.a otsus D.L-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 5. detsembril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17. oktoobri 2008.a otsusega mõisteti D.L lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg

2(3)

2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

2. D.L mõisteti süüdi selles, et ta isikuna, kes on 26. oktoobril ja 23. detsembril 2007.a toime pannud vargused, püüdis 15. oktoobril 2008.a T. K.st uuesti varastada kleiti ja kardigani kokku 1748 krooni suuruses summas. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni. Seega mõisteti D.L süüdi varguste süstemaatilises toimepanemises.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb D.L talle mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist või selle asendamist üldkasuliku tööga.

Taotlust põhjendab sellega, et kuritegu jäi katse staadiumi ja kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Ta kahetseb toimepandut ja lubab edaspidi käituda õiguskuulekalt.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D.L ja tema kaitsja loobusid apellatsiooni

toetamast osas, milles taotleti mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist või selle

asendamist üldkasuliku tööga. Nad taotlesid D.L-ile mõistetud vangistusaja lühendamist 5 kuuni ja pärast ühe kolmandiku mahaarvamist 3 kuu 10 päevani. Taotlust põhjendasid nad sellega, et 1. veebruarist 2009.aastast on D.L võimalik minna

ravile Venemaale, et vabaneda narkosõltuvusest. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. D.L-ile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning

oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju

Maakohus oleks D.L-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis

kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid,

mis tingiksid talle mõistetud karistusaja lühendamist. Kohus on põhjendanud, miks

tuleb D.L karistada reaalse vangistusega ja miks peab olema selle pikkus 6 kuud, mida vähendatakse veel ühe kolmandiku võrra.

5.2. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et kuna D.L on varem kaheksa korda kohtu poolt karistatud ning seda valdavas osas varguste toimepanemise eest, siis tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Uue varguse pani ta toime vähem kui

kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Varem on teda varguste toimepanemise eest

karistatud rahalise karistuse, tingimusliku vangistuse ning reaalse vangistusega. Vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele mõju avaldanud ja ta jätkab kuritegude toimepanemist. D.L ei tööta ja paneb vargusi toime süstemaatiliselt.

Kuritegu jäi katse staadiumi D.L-i tahtest olenemata põhjusel, sest varguse lõpuleviimise katkestasid turvatöötajad. Kuna kuritegu jäi katse staadiumi, siis ongi ta süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, mitte aga KarS § 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud lõpuleviidud varguse toimepanemise eest. Kuna

3(3)

turvatöötajad võtsid varastatud esemed D.L-ilt ära ja need olid rikkumata, siis tagastati need kauplusele, mistõttu kuriteoga tekitatud kahju puudub. Seetõttu on alusetu

D.L-i taotlus võtta neid asjaolusid karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendavate asjaoludena. Puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava

asjaoluna juba arvesse võtnud. Narkosõltuvuse vastast ravi on võimalik saada pärast mõistetud vangistuse ärakandmist ka Eestis, mistõttu D.L ei pea enda ravimiseks

sõitma ilmtingimata välismaale. Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks D.L-ile mõistetud karistusaja vähendamist.

5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 17. oktoobri 2008.a otsus D.L-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Igor Amann