4-08-7487\14-08-7487\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 detsember 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7487 (2302,08,018779) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Pavel Oleiniku kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 16.07.2008 otsusele nr 2302,08,018779 Pavel Oleiniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Menetluses osalenud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus

Kaebuse esitaja: Pavel Oleinik, IK: 38805040422, elukoht: xxx RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras 1. Jätta Pavel Oleiniku kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 16.07.2008 otsusele nr 2302,08,018779 Pavel Oleiniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 16.07.2008 otsus nr 2302,08,018779 Pavel Oleiniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni, muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 16.07.2008 otsusega nr 2302,08,018779 karistati Pavel Oleinikut LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 16.06.2008 kell 02.11 Ehitajate tee 81 juures Tallinnas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri, juhtides mootorsõidukit ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse eest, nimetatud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud, juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kui teatamine oli kohustuslik, millega rikkus LE § 70 p 1, 3; 123; 227 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 1; 7435 lg 1; 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et kaebus esitatakse LS § 741 lg 1 alusel rahatrahvi suuruse peale, LS § 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 alusel määratud karistuse peale. Kohtuväline menetleja määras juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, mille suurus on ½ maksimaalsest trahvimäärast. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et tal puuduvad iseseisvad sissetulekud, ta on ülalpeetav ning tal puudub võimalus maksta rahatrahvi summas 3000 krooni. Kuna tal puudub vara, mille suhtes täitemenetluse raames oleks võimalik sissenõuet pöörata, jääb nii suure trahvi tasumine ebareaalseks. Tema pangakontol raha liikumist ei ole.

Kaebuses leitakse samuti, et Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrus reguleerib liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra. Selle korra järgi lihtsamate liiklusõnnetuste korral (inimesed vigastada ei saanud, põhjustaja selge) liiklusõnnetuste põhjustajad pääsevad karistusest LS § 7417 lg 1 järgi. Tema osalusega liiklusõnnetuses esinevad sellise liiklusõnnetuse tunnused, mille puhul politsei ei pea liiklusõnnetust registreerima. § 4 lg 3: Politsei ei registreeri liiklusõnnetusi, milles osalenud juhid või kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Olukorra, milles tema ja sõiduki omanik olid juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, peab võrdsustuma olukorraga, millal politsei ei registreeri liiklusõnnetusi. See tähendab, et olukorras, kui seadusandja lubab inimestele ise lahendada liiklusõnnetustega seotud küsimused ilma karistuseta ei tohi teda karistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest ainult selle pärast, et kohapeal käis politsei ja asjaolude selgitamine oli aeganõudev. Sõiduki omanik V A tema vastu pretensioone ei ole, mille kohta teatis lisatud. Seetõttu tuleks lõpetada väärteomenetlus LS § 7417 alusel esitatud süüdistuses VTMS § 30 lg 1, p 1, 2 alusel.

Peale selle taotletakse väärteomenetluse lõpetamist LS § 7431 alusel esitatud süüdistuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leitakse, et kaebuse esitanud isik ei ole rikkunud LE § 227 ja LS politseile liiklusõnnetusest teatamise osas, sest antud olukorras ei olnud tal kohustust liiklusõnnetusest teatada. LE § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuste korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe

Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et Pavel Oleinikule inkrimineeritud väärtegu on täielikult tõendatud. Pavel Oleinik on toime pannud enamohtlikud õiguserikkumised liikluses. Isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, nimetatud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 741 lg 1 järgi. Samuti tema, juhtides mootorsõidukit, ei kohaldanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemust, teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees, mille tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud. Nimetatud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile kui teatamine oli kohustuslik. Sellega pani ta toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7431 lg 1 järgi. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab isik, et 15.06.2008 juhtis ta mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga 335 AMT ja põhjustas liiklusõnnetuse, sõites otsa puule. Keegi autos olnud isikutest vigastada ei saanud. Liiklusõnnetus toimus umbes kella 2.30 ajal. Liiklusõnnetus toimus kuna valis vale sõidukiiruse ja ei keeranud rooli lõpuni välja. Liiklusõnnetus juhtus Ehitajate tee 81 juures. Ehmatas, seetõttu läks sündmuskohalt minema. Ta läks vanematelt nõu küsima, kuna ise ei osanud midagi edasi teha. Kui ta tagasi läks, siis autot enam ei olnud. Liiklusõnnetuses kannatanuid ei olnud, tal puudus juhiluba, ja volikiri. Tunnistab ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohtuväline menetleja on otsuses asunud seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud talle inkrimineeritavad väärteod. Väärtegude toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Otsuse tegemisel on arvestatud kaebaja poolt süü tunnistamist, kuid ka toimepandud tegude raskust. Kaebuses vaidlustab isik LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist. Kaebaja väidab, et tema sõber V A, kes on liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki omanik, viibis liiklusõnnetuse hetkel samuti sõidukis. Peale liiklusõnnetust teatas V A, et temal pretensioone ei ole ja otsustas jätta auto sündmuskohale, et hommikul koos abilistega tagasi tulla. Järgmisel hommikul autot enam kohal ei olnud. Politsei teatas, et juht peab ilmuma politseisse. Seda kaebaja ka tegi ning politseinik koostas isikule väärteoprotokolli. Kaebaja palub lõpetada väärteomenetlus LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 30 lg 1 p 1, 2 sätete alusel, kuna arutluse all olevas liiklusõnnetusese esinevad sellise liiklusõnnetuse tunnused, mille puhul politsei ei pea sellist liiklusõnnetust registreerima. Kaebaja palub lõpetada väärteomenetlus LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 sätete alusel. Kaebaja leiab, et tal puudus kohustus liiklusõnnetusest teatada. Kaebaja palub kergendada karistust LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna karistus on liiga range. Kaebaja on ülalpeetav, tal puuduvad iseseisvad sissetulekuallikad ja tal puudub seega võimalus tasuda määratud rahatrahv.

Kohtuväline menetleja on LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks määranud 50 trahviühikut ehk 3000 krooni trahvi, so sanktsiooni miinimummääras. Kohtuväline menetleja on isikule LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud karistuseks 100 trahviühikut, ehk 6000 krooni trahvi, so alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on isikule LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks määranud 150 trahviühikut, ehk 9000 krooni trahvi, so sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuväline menetleja ei ole nõus karistuse kergendamisega LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ega ka väärteomenetluse lõpetamisega LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes. Kaebaja on temale inkrimineeritud rikkumised toime pannud. Väärteo koosseis on realiseerunud, so mootorsõiduki Xxx

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvöälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse kaebuse esitanud isikut mootorsõiduki juhtimises isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti liiklusõnnetuse põhjustamises ja sündmuskohalt lahkumises ning liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmises. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik P.Oleinik omakäeliselt koostatud protokollis tunnistanud, et tal ei ole juhtimisõigust, et ta ebaõigete juhtimisvõtete ja ebaõige sõidukiiruse tõttu sõitis vastu puud ning kuivõrd ei teadnud mida edasi teha, siis olid ehmunud ja läksid vanemate juurde abi paluma. Kui tagasi jõudsid, siis autot enam ei olnud. Protokolli on lisatud ka seda, et vigastada keegi ei saanud, juhiluba ei ole, volitust samuti ei ole ja tema on selles situatsioonis süüdi. Ka esitatud kaebuses on kaebuse esitanud isik leidnud, et ta on toime pannud LS § 741 lg 1 ettenähtud kuriteo, kuid peab määratud karistust liiga suureks ning kuigi ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja sündmuskohalt lahkunud, tuleks LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise osas menetlus lõpetada. Seega ei ole põhimõtteliselt vaidlust selles, et menetlusalune isik on temale süüks arvatud teod toime pannud, so ta on juhtinud mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kes põhjustas liiklusõnnetuse ja kes lahkus sündmuskohalt. Küll on menetlusalune isik oma kaebuses püüdnud anda oma käitumisele kohtuvälise menetleja seisukohast erinevat õiguslikku hinnangut.

Kaebuses on asutud seisukohale, et LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on määratud liiga range karistus, mis on 50 trahviühikut ja kaebuse kohaselt moodustab pool võimalikust maksimaalsest trahvimäärast. Kohus ei nõustu kaebuse esitanud isiku seisukohaga, kuivõrd vastavalt senisele karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt karistust kas vähendatakse või suurendatakse. Käesoleval juhul on menetlusalune isik tunnistanud teo toimepanemist, kuid vaatamata süü tunnistamisele on juhtimisõiguse puudumine tuvastatav siiski vastavate andmebaaside abil ning sõltumata süü tunnistamisest on teo toimepanemine tõestatav muude tõenditega. Arvestades asjaolu, et isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kellel puudub ka seetõttu igasugune mootorsõiduki juhtimise alalne koolitus ja teadmised liikluseesirja nõuetest ja liiklusseaduse sätetest, asub juhtima mootorsõidukit ja ei suuda aru saada sellest, et vajalike teadmiste ja juhtimiskogemuse puudumise tõttu on ta ohtlik teistele

Kaebuses on taotletud väärteomenetluse lõpetamist LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1, 2 alusel ning sellist taotlust on motiveeritud sellega, et põhjustatud liiklusõnnetusel on sellised tunnused, mille puhul ei pea politsei sellist liiklusõnnetust registreerima. Kohus asub seisukohale, et kaebuses on segi aetud LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärtegude koosseisud. LS § 7417 lg 1 näeb vastutuse ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et juht rikkus liiklusnõudeid ja selle tulemusena tekitati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, käesoleval juhul varaline kahju. Väärteoasjas on tuvastatud, et kaebuse esitanud isik ei tulnud valede juhtimisvõtete kasutamise, juhtimiskogemuse puudumise, valesti valitud sõidukiiruse jne põhjuste tõttu mootorsõiduki juhtimisega toime ning sõitis vastu puud. Seda on tunnistanud ka kaebuse esitanud isik ise. Kui vaadata fotosid kasutuskõlbmatuks muutunud sõidukist, siis ka algharidusega isik saab aru, et sõiduki omanikule on tekitatud varaline kahju. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteona. Kohtule jääb arusaamatuks kaebuses esitatud taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1, 2 alusel. Vastavalt VTMS § 30 sätetele lõpetatakse väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel väärteoga tekitatud kahju hüvitamise või alaealiste komisjonile väärteoasja materjalide üleandmise korral. Vastavalt sama paragrahvi lõike üks punktidele üks ja kaks võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel või kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et menetleja võib seaduses märgitud asjaolude ilmnemisel menetluse lõpetada, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu seda, et varalist kahju oleks hüvitatud. Kaebusele on lisatud V A nimelt 04.08.2008, so pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja otsuse menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte andmist, koostatud kiri selle kohta, et V A ei ole P.Oleiniku vastu seoses liiklusõnnetusega pretensioone. Sellise sisuga kiri ei sisalda endas informatsiooni selle kohta, et varalist kahju ei tekitatud nagu ei sisalda see kiri informatsiooni selle kohta, et tekitatud varaline kahju on vabatahtlikult hüvitatud. Kaebuses esitatud viide VTMS §le 30 lg 1 p 2 väärteomenetluse lõpetamise alusena aga näitab seda, et menetlusalune isik ka ise tunnistab seda, et tekitas liiklusõnnetuse põhjustamisega varalise kahju. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumises on LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo tunnused ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel puuduvad. Mis puudutab aga väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekusega, siis arvestades väärteo toimepanemise põhjuseid, toimepanemise asjaolusid ja seda, mis sõidukist lõpuks järgi jäi, siis ei pea kohus võimalikuks väärteomenetlust ka sellisel alusel lõpetada.

Kaebuses on taotletud väärteomenetluse lõpetamist LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd leitakse, et kaebuse esitanud isik ei ole rikkunud LE § 227 nõudeid, sest kaebuse esitanud isikul ei olnud kohustust teatada politseile liiklusõnnetusest. Seejuures on kaebuses tsiteeritud LE § 227 teksti. Kaebuses on ka korduvalt viidatud sellele, et V A on kirjutanud teatise selle kohta, et tal P.Oleiniku vastu pretensioone ei ole. Kohus peab vajalikuks siiski pöörata tähelepanu kaebuses viidatud LE § 227 sõnastusele, mille kohaselt: kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Sellisest tekstist saab üheselt järeldada seda, et käesoleval juhul juht P.Oleinik ja kahju saaja V.A on vastutuse küsimuses ühel meelel ja on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja on sellele alla kirjutanud. Kaebusele lisatud V A nimelt koostatud tõendist Harjumaa kohtule Liivalaia 24 nähtub, et: „Käesolevaga teatan, et minul ei ole pretensioone Pavel Oleinikule seoses liiklusõnnetusega, mis toimus 16.06.2008 kell 02.11 Tallinnas, Ehitajate tee 81maja juures. Mina ise viibisin autos liiklusõnnetuse hetkel. Mina ise otsustasin jätta autot sündmuspaigale kuni hommikuni. Lugupidamisega 04.08.2008“. Taoline kiri kohtule ei sisalda viidet sellele, et juht ja kahju saaja on vastutuse küsimuses ühel meelel. Ei juht ega kahju saaja ei ole oma arvamust ka kirjalikult vormistanud ega ole nimetanud kahju tekitamise eest vastutavat isikut. V.A kirjast nähtuvalt on sellele alla kirjutanud vaid V.A ja on väitnud vaid seda, et seoses liiklusõnnetusega ei ole tal pretensioone P.Oleiniku suhtes, kuid kirjast ei nähtu, et varalist kahju eest oleks vastutav P.Oleinik. P.Oleinik ei ole sellele kirjale samuti alla kirjutanud, mistõttu ei saa väita, et isikud olnuks ühel meelel. Peale selle on kiri koostatud 04.08.2008, so vaidlustatud otsusele kaebuse esitamise tähtaja eelviimasel päeval. Seega ei olnud ka pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte andmist mingeid andmeid selle kohta, et V.A ei ole pretensioone P.Oleiniku vastu. Kohus asub seisukohale, et V.A kiri kohtule on esitatud P.Oleiniku palvel ja eesmärgiks on olnud luua tingimusi P.Oleiniku vastutusest vabastamiseks kaebemenetluse käigus. Kohtu arvates ei ole ülalmärgitud kirjal mingit tõenduslikku tähtsust ja seda kirja ei saa kohus arvestada menetlusaluse isiku süüküsimuse otsustamisel. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isik rikkus LE § 227 nõudeid ja jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et P.Oleiniku käitumises on LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo tunnused ja puuduvad alused kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku käitumisele antud õigusliku hinnangu ümberhindamiseks. Kohus peab vajalikuks viidata ka Liikluskindlustuse seaduse § 38 sätetele, mille kohaselt liiklusõnnetuses kahju saanud isik, käesoleval juhul V.A, peab liiklusõnnetusest teatama kindlustusandjale esimesel võimalusel ning vastavalt lõikele 2 peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik liiklusõnnetusest teatama kindlustusandjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva pärast liiklusõnnetust. Seega saanuks kas siis sündmuskohal või hiljemalt 21.06.2008 kindlustusandja juures koostada dokumendi, millest nähtuvalt on õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Taoline käitumine võinuks tingida LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest vastutuse vältimise. Väärteoasjas aga puuduvad igasugused andmed kindlustusandja poole pöördumise kohta.

LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Menetlusalusele isikule

Kuigi kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebuse esitanud isikule määratud trahvi võib määrata tasumisele ositi maksimaalse tähtajaga, leiab kohus, et sellise karistuse täitmise korra määramiseks puudub alus, kuivõrd kaebuse esitanud isik ei ole seda taotlenud.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

Märt Toming kohtunik