Legislator Case Law & Legislation
1-08-15943\2 AI generated

1-08-15943\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-15943\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-15943

Legislator headnote

AI generated

1-08-15943\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-15943

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-15943

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-15943

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Adolf Lissa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Adolf Lissa (ik: 33106215216; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Adolf Lissa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 01.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Lissa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Adolf Lissa tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 11.08.1999.a kohtuotsusega KrK § 101 p 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 14 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti nimetatud karistusega osaliselt 28.03.1994.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg – 8 kuud ja 8 päeva. Ärakandmisele kuulub 14 aastat 3 kuud ja 22 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.

2 Karistuse kandmise algus oli 11.08.1999.a ja lõpp on 02.12.2013.a.

A. Lissa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava sõnul on ta varem vangistuses töötanud. Ei ole õppinud ega osalenud sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes elukoht ja sotsiaalne võrgustik puuduvad, sissetuleku tagab pension.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Lissa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole otstarbekas arvestades tema isikut, toimepandud kuriteo laadi ja raskust, puuduvat elukohta ning ühiskonnast eraldumist. Samuti ei ole ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Adolf Lissa taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri hinnangul on A. Lissa tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, prokurör ei toeta kinnipeetav ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd materjalidest nähtub, et vabanemise tingimused ei ole täidetud. Nimelt ei ole kinnipeetaval vabanedes kindlat elukohta. Elukoha olemasolu on aga kategooriline tingimusi ning ilma selleta ei ole kedagi võimalik vabastada vangistusest ennetähtaegselt.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Lissa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Lissa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat saab määrata kriminaalhooldusele, kui tal on kindel elukoht. A. Lissal elukoht puudub, mistõttu ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangla hinnangul on tegemist ohtliku isikuga, kes on ligi 50 aasta viibinud vanglas ning ta paranemisteele asunud ei ole. Isik ei soovi osaleda sotsiaalabiprogrammides, mis aitaks tal maandada riskitegurid ja taasühiskonnastuda.

Arvestades A. Lissa poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik