1-08-15543\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-15543

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-15543

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Sergei Dutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Sergei Dutov (ik: 38610114728; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Dutov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 24.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Dutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Sergei Dutov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 22.08.2007.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 09.01.2007.a otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuud vangistust võrra ning lõplikuks

2 karistuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise päev - 30.03.2007.a.

Karistuse kandmise algus oli 30.03.2007.a ja lõpp on 29.06.2010.a.

S. Dutovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta, õpib, osaleb erinevates ringides, vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes naaseb elama ema juurde , töökoht on väidetavalt garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub S. Dutovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on kindel töökohta, vanemate toetus.

Sergei Dutov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri hinnangul on S. Dutovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 1. korda. Kuritegu on toimepandud katseajal. Vangistuse kestel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eelnevate asjaolude valguses ei pea prokurör põhjendatuks isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Dutov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Dutovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 1. korda. Kuritegu on toimepandud katseajal ning karistusaja lõpuni on veel üle 1,5 aasta. Vangistuse kestel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. On risk uue kuriteo toimepanemiseks seoses iseseisva majandusliku toimetuleku oskuse puudumisega ning uimastite kahjulikkuse mittemõistmisega.

Arvestades S. Dutovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik