4-08-10638\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-08-10638

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-10638 (K030146) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Arvo Kivari kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri 19.10.2008 kiirmenetluse otsusele nr K030146 Arvo Kivari karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni. Menetluses osalenud isikud Kohtuväline menetleja: Tallinna Transpordiamet

Kaebuse esitanud isik: Arvo Kivar, IK: 37805012731, elukoht: xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120 korras kirjalik menetlus 1. Rahuldada Arvo Kivari kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri 19.10.2008 kiirmenetluse otsusele nr K030146 Arvo Kivari karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni. 2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri 19.10.2008 kiirmenetluse otsus nr K030146 Arvo Kivari karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni täies ulatuses. 3. Lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so väärteo tunnuste puudumise tõttu Arvo Kivari käitumises. 4. Tagastada Arvo Kivarile sõiduki teisaldamise tõttu ja sõiduki tagastamisel makstud 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

2 Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri 19.10.2008 kiirmenetluse otsusega nr K030146 karistati Arvo Kivarit LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni selles, et A.Kivar parkis mootorsõiduki selleks keelatud kohas, rikkudes LE § 152 p 1 ja § 5 lisa 2 sätteid, liiklusmärgi 361 (peatumise keeld) ja 579 (sõiduk sundteisaldatakse) mõjupiirkonnas, pannes sellega toime LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist, märkides seejuures, et koht, kuhu sõiduki parkis, ei asu liiklusmärgi „peatumise keeld“ mõjupiirkonnas. Vastav liiklusmärk asub sõidutee ääres, paarkümmend meetrit enne jalakäijate ülekäigu kohta, mille kõnnitee äär on madalamaks ehitatud ja mis võimaldab autode sõitu kõnniteele. Vastav liiklusmärk keelab peatumise sõidutee äärel, sest selline juhi käitumine häiriks tõsiselt liiklust nimetatud teelõigul. Kuid kuidagi ei saa selle märgi mõjupiirkond ulatuda kõrval olevale kõnniteele, kus ka sõidukid tegelikkuses sageli pargivad. Liikluseeskiri sisaldab sätteid, mis reguleerivad parkimist kõnniteel, nii lubavaid kui keelavaid. Üheks olulisemaks lubavaks tingimuseks on, et pargitud sõiduk ei tohi segada jalakäijaid ja teisi liiklejaid. Seda kaebuse esitaja ka järgis. Otsuse kohaselt karistati teda aga „peatumise keelu“ märgi mõjupiirkonnas ja kaebuse esitaja leiab, et täiesti alusetult. Seetõttu leiab kaebuse esitanud isik, et koht, kuhu ta oma sõiduki parkis, ei asu liiklusmärgi „sõiduk sundteisaldatakse“ mõjupiirkonnas. Ei ole mingit õiguslikku alust teisaldada sõidukit, isegi valesti pargitud sõidukit eeldusel, et see ei takista teisi liiklejaid, kui see ei asu „sõiduk sundteisaldatakse“ märgi mõjupiirkonnas.

Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kaebaja poolt on sõiduk pargitud parkimise keelu alale. LE § 117 sätestab, et kõnniteel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. LE § 143 p 3 lubab asulas parkida B-kategooria sõidukit osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab liikluskorraldusvahend. Kumbagi eeltoodud olukorda ei esinenud. Küll on fotolt näha, et kaebaja sõiduk takistab jalakäijat. Antud kohas on kõnniteele sõitmiseks koht üksnes jalgrattale ja lapsevankrile. Kaebaja ei ole nimetanud vastutust välistavaid asjaolusid. Väärtegu on tõendatud kaebaja ütluste ja fotodega. Kohaldatud sanktsioon on proportsionaalne.

Kohus, tutvunud kaebuses esitatud väidetega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kiirmenetluse otsuses on kaebuse esiatnud isikule ette heidetud LE § 152 p 1 nõuete rikkumist. LE § 152 p 1 sätete kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. LE § 151 sisaldab endas viisteist erinevat peatumise keeldu, sealhulgas p 1 kohaselt ei tohi ka peatuda seal, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Samas on kaebuse esitanud isikule ette heidetud seda, et ta on parkinud liiklusmärgi „peatumise keeld“ mõjualas. Kaebuses on asutud seisukohale, et see keeld kehtib sõidutee ääre kohta ega puuduta kõnniteed. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud väide väärib tähelepanu. Üldjuhul puudutab liikluskorraldusvahend nr 361 peatumise keeldu tee sõidutee osal ning kõnniteel parkimise erijuht on sätestatud LE § 143 p 3, mille rikkumist kaebuse esitanud isikule ette heidetud ei ole. Asulas parkimine on reguleeritud LE §des 141 kuni 143. Liikluseeskirjast on üheselt võimalik aru saada, et kõnnitee ei ole ette nähtud mootorsõidukite liiklemiseks ega parkimiseks ning kõnniteel on parkimine üldjuhul keelatud ja kõnniteel on võimalik parkida vaid kahe üheaegse tingimuse olemasolul: alla 6 meetri pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-kategooria sõidukit võib parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend ja jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Seega kõnniteel parkimiseks peab olema vastav kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend ja samaaegselt peab vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluses kohas olnuks kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend, mistõttu ei ole tähtsust sellel, mitme meetri laiune käiguriba oli vabaks jäetud. Kaebuse esitanud isikut ei ole aga karistatud LE § 143 p 3

3 nõuete rikkumise eest, kuigi kohtuväline menetleja on oma kirjalikus arvamuses leidnud, et kaebuse esitanud isik on seda sätet rikkunud. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isikut pidanuks karistama LE § 143 p 3 nõuete rikkumise eest. Kuigi menetlusalust isikut karistati LS § 7437 lg 1 alusel, mis oleks olnud põhimõtteliselt õige kui õigusnorm olnuks sisustatud nõuetekohase viitega liikluseeskirja õige sättega. Kuna aga kohus on seotud kaebuse lahendamisel kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise kirjeldusega ega saa selle kirjelduse piiridest väljuda ning kohus ei saa seda kirjeldust muuta ega sellega raskendada kaebuse esitaja olukorda, asub kohus seisukohale, et kiirmenetluse otsuse koostamisel on VTMS § 148 p 2 mõttes kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, kuivõrd ei kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning menetlus väärteoasjas lõpetada ühes sellest tulenevate tagajärgedega, so teisaldamiskulu tagasimaksmisega kaebuse esitanud isikule kogu ulatuses, so 420 krooni ulatuses.

Märt Toming kohtunik