Legislator Case Law & Legislation
1-08-14809\3 AI generated

1-08-14809\3 · 1-08-14809\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-08-14809\3
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-14809 (kohtueelses menetluses nr 08284000256) riik E.U, U.B ja J.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdist...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-08-14809\3

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-14809 (kohtueelses menetluses nr 08284000256)

riik E.U, U.B ja J.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav E.U

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx- xx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

U.B

(isikukood XXX; elukoht xxxx x

xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

J.P

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada E.U süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

karistusseadustiku

mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel

määrata E.U-le mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni

tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus; tühistada E.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada U.B süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.B-le mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni tasumisele

ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus; tühistada U.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

2

1.3 tunnistada J.P süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 69 alusel asendada J.P-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

11. oktoober 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada J.P KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxxxxxx ; tühistada J.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult A-Selver AS-i tsiviilhagi ning välja mõista J.P-lt 5699

krooni A-Selver AS-i kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi ning välja mõista J.P-lt

160 krooni Rimi Eesti Food AS-i kasuks 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 E.U-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110

krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni;

2.2.2 U.B-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110

krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni;

2.2.3 J.P-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni

60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni;

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD plaat A-Selveri AS turvakaamera salvestisega ja CD

plaat Rimi Eesti Food AS turvakaamera salvestisega -jätta kriminaalasja juurde;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 331 krooni 80 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapangas AS-s (viitenumber 4100065035);

3.4 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja

kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

3 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) E.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahaline karistus

100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata E.U-le mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus 2) U.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahaline karistus

100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.B-le mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus;

3) J.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 4 kuud;

KarS § 69 alusel asendada J.P-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 11. oktoober 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada J.P KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxxxxx .

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

2.1.

E.U-le, U.B-le ja J.P-le esitatud süüdistused

E.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu 05.09.2008.a. tungis isikute grupis koos U.B ja J.P-ga Viljandi linnas xxxxxxx xx elamu

tarastatud territooriumile, kust varastasid Endla M. ile kuuluva roostevabast terasest nõu väärtusega 2000 krooni.

Ööl vastu 05.09.2008.a. tungis E.U isikute grupis koos U.B ja J.P-ga

kolmel korral aia maha painutamise teel Viljandi linnas Vaksali 44 asuvale AS

Kuusakoski tarastatud territooriumile, kust varastasid ca 120 kg vaske väärtusega kokku 7140 krooni.

E.U teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja

korduva äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupis, sissetungimisena.

U.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu 05.09.2008.a. tungis isikute grupis koos E.U ja J.P-ga Viljandi linnas xxxxxxx xx

elamu tarastatud territooriumile, kust varastasid Endla M.ile kuuluva roostevabast terasest nõu väärtusega 2000 krooni.

Ööl vastu 05.09.2008.a. tungis U.B isikute grupis koos E.U ja J.P-ga

kolmel korral aia maha painutamise teel Viljandi linnas Vaksali 44 asuvale AS

Kuusakoski tarastatud territooriumile, kust varastasid ca 120 kg vaske väärtusega kokku 7140 krooni.

U.B eod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja

korduva äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupis, sissetungimisena.

J.P on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, 28.04.2008.a. varastas Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvast A-Selveri AS-ile kuuluvast kauplusest Männimäe Selver videokaamera Samsung väärtusega 5699 krooni.

4

Ööl vastu 05.09.2008.a. tungis J.P isikute grupis koos U.B ja E.U-ga

Viljandi linnas xxxxxxx xx elamu tarastatud territooriumile, kust varastasid Endla M.ile kuuluva roostevabast terasest nõu väärtusega 2000 krooni.

Ööl vastu 05.09.2008.a. tungis J.P isikute grupis koos U.B ja E.U-ga

kolmel korral aia maha painutamise teel Viljandi linnas Vaksali 44 asuvale AS

Kuusakoski tarastatud territooriumile, kust varastasid ca 120 kg vaske väärtusega kokku 7140 krooni.

01.11.2008.a. kella 16.30 paiku varastas J.P Viljandi linnas Jakobsoni 2 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest 4 pakki sigarette koguväärtusega 160 krooni.

J.P tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi võõra vallasasja

äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud kahel juhul isikute grupis, kahel juhul sissetungimisena ning süstemaatiliselt.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille

eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.U tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; U.B tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; J.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine A-Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5699 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 160 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.U ja U.B karistamise kokkuleppemenetluses. E.U ja U.B karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid J.P karistamise

kokkuleppemenetluses. J.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

5

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus,

prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud E.U-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991.20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110.60 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud U.B-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991.20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110.60 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud J.P-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991.20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 63 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt

käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) E.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse; 2) U.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse;

3) J.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

6

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat Selveri turvakaamera salvestisega ja CD plaat Rimi Eesti Food AS tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik