1-08-12905\4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-12905 (kohtueelses menetluses nr 06260102252) riik versus Ants Soopa Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Ants Soopa (isikukood 34411306021; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; pensionär; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus avaliku korra rikkumine KarS § 263 p 3 ja tulirelva ebaseaduslik käitlemine § 418 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Ants Soopa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada Ants Soopa süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskema kaetuks lugemisega mõista Ants Soopale liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata Ants Soopale katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ants Sopa ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 välja mõista Ants Soopalt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 205 (kaks tuhat viis) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida kriminaalasja juures olev asitõend tulirelv ja anda üle Viljandi Politseiosakonnale; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada:

2 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on Ants Soopa toime pannud kuriteona avaliku korra rikkumise relvaga ähvardamises KarS § 263 p 3 järgi, mis seisnes 13. oktoobril 2006 kella 21 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas asuvas bussijaamas Siim Kütti raudtoru ja isevalmistatud ühelasulise tulirelvaga hirmutamises. Süüdistusest nähtuvalt on Ants Soopa toime pannud ka tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise KarS § 418 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaseaduse §- s 32 sätestatud tulirelva ja tulirelva laskemoona luba, omandas aastaid tagasi käsitöönduslikult valmistatud ühelasulise 12-kaliibrilise tulirelva ja 16-kaliibrilise jahipüssipadruni, mida hoidis oma elukohas kuni 13. oktoobrini 2006, mil tulirelv ja padrun politsei poolt ära võeti.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 kuud. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 kuud KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Ants Soopa ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

3 menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja § 418 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 2 205 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtub tl 10. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu et süüdistatav on pensionär vähendada sundraha ½ võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ants Soopalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 138.70 (991.20 + 147.50) krooni ja muu kulu 2 205 krooniriigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5. Kohtu muud põhjendused KarS § 83 lg 4 alusel ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kriminaalasja juures olevad asitõend tulirelv tuleb KrMS § 83 lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ja anda üle Viljandi Politseiosakonnale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik