1-02-19\77 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-02-19 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

Jaak Kiikeri süüdistuses KrK § 148

1 lg 1 ja § 161 järgi Prokurör

Kaire Hänilene ja Kristiina Laas Süüdistatav

Jaak Kiiker

Isikukood: 36501302711, elukoht: XXXXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, viibis vahi all 07.03- 08.03.2000 (kd 29 tl 175, 294-295) Kaitsja

Vandeadvokaat Mart Missik RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMK §-dest 262 ja 263, kohus otsustas:

Õigeks mõista Jaak Kiiker KrK § 1481 lg 1 järgi KrMS § 301 alusel.

Õigeks mõista Jaak Kiiker osaliselt KrK § 161 järgi, s.o MTÜ-le Spordiklubi Polaris 02.07.1997. a väljastatud arvelduskrediidi kuludesse kandmises 07.04.1999 ning 07.04.1999. a

OÜ-le Barclay Kinnisvara ja OÜ-le Barclay Kinnisvarafond maksepuhkuste andmises, kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada Jaak Kiiker KrK § 161 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2

KarS § 68 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.03.-

08.03.2000, s.o 2 (kaks) vangistuspäeva. Jaak Kiikeri poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Jaak Kiiker ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista Jaak Kiikerilt solidaarselt F.I-ga (üks miljon 1 032 977.91 kolmkümmend kaks tuhat üheksasada seitsekümmend seitse krooni 91 senti) krooni KAS Polaris Vara (pankrotis) kasuks ja (neli miljonit ükssada viiskümmend üheksa tuhat kuussada 4 159 684 kaheksakümmend neli) krooni KAS Polaris Elu (pankrotis) kasuks.

AS ERA Pank (pankrotis) tsiviilhagi krooni (MTÜ Spordiklubi Polaris) ja 1 930 441.24

2 883 470.40 krooni (OÜ Barclay Kinnisvara ja OÜ Barclay Kinnisvarafond) jätta seoses Jaak Kiikeri õigeksmõistmisega läbi vaatamata.

Jaak Kiikerile kuuluv arestitud vara - jahipüss IZ-25 nr KU-378, jahikarabiin Tikka Popula nr 876155, revolver Taurus nr ME-41177, kinnistu nr 5651 asukohaga Tartumaa, X küla, X vald,

kontod Sampo pangas nr XXXXXXXX jäägiga 91 241.73 krooni ja nr XXXXXXXX jäägiga

4187 krooni ja konto nr XXXXXXXX Hansapangas jäägiga 4545.34 krooni - jätta tsiviilhagi tagamiseks aresti alla.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Jaak Kiikerilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

krooni, ekspertiisitasu krooni (seitse tuhat 7560

viissada kuuskümmend) krooni, tunnistajate sõidukulud (üks tuhat kolmsada 1357.50 viiskümmend seitse krooni 50 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast

01. novembrist 2008. a.

3 Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 24. novembril 2008. a alates kella 14.00-st.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

25. novembrist 2008. a.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu

Jaak Kiikerile olles alates 22.10.1993. a kuni 11.06.1999. a AS ERA Pank (registrikood , 10023410) juhatuse liige, seejuures olles alates 22.04.1996. a kuni 11.06.1999. a AS ERA Pank

juhatuse esimees ja 01.05.1993. a kuni 29.05.1998. a AS ERA Pank tegevdirektor, seega olles

isikuks, kellele omaniku poolt on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed,

organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, see tähendab ametiisikuna KrK § 160 mõistes, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit alljärgnevalt:

1. 02.07.1997. a Tartus Vallikraavi 2 toimunud AS ERA Pank juhatuse koosolekul, millel

osalesid lisaks temale ka juhatuse liikmed Mart Kallaste, O.D ja Piret Vanaaseme,

võttis vastu otsuse Spordiklubile Polaris (registrikood 80012329) arvelduskrediidi väljastamise kohta. Sellise otsusega eiras Jaak Kiiker tahtlikult kuni 01.07.1999. a kehtinud

krediidiasutuste seaduse §-s 40 lg 9 sätestatut, mis keelas väljastada laenu juriidilisele isikule, mille juhatuse liikmete enamuse moodustavad krediidiasutuse juhatuse liikmed või

krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad, kuivõrd alates 12.06.1997. a kuulusid Spordiklubi Polaris neljaliikmelisse juhatusse ERA Panga juhatuse liikmed Jaak

Kiiker ja O.D ning ERA Panga juriidilise osakonna töötaja Ainar Juht.

Ülalmainitud juhatuse koosoleku otsuse alusel sõlmisid 08.07.1997. a Jaak Kiiker MTÜ Spordiklubi Polaris esindajana ja AS ERA Pank esindaja O.D Tartus Vallikraavi 2

arvelduskrediidilepingu nr 10KL-432-080797, mille alusel võimaldati ajavahemikul 09.07.1997–07.04.1999 Spordiklubile Polaris arvelduskrediiti kokku summas 2 053 691.24

krooni. 07.04.1999. a, pärast seda kui Eesti Pank oli 06.04.1999. a teinud otsuse ERA

Panga pankrotimenetluse alustamiseks ning väljastanud märgukirja nr 19-6/324, millega

olid keelatud mistahes tehingud AS-i ERA Pank varaga, eiras Jaak Kiiker nimetatud otsusest tulenevaid kohustusi ja võttis ERA Panga juhatuse liikmena, kasutades tahtlikult ära oma ametiseisundit, Tartus toimunud AS ERA Pank juhatuse koosolekul vastu otsuse, millega kanti kuludesse Spordiklubi Polaris laen eelmainitud summas. Oma eelnimetatud

tegevusega rikkus Jaak Kiiker juhatuse liikmena ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud kohustust

toimida majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning täieliku materiaalse vastutuse

lepingu p 3.1.1. kohustust suhtuda säästvalt talle usaldatud väärtustesse ning rakendama abinõusid kahju ärahoidmiseks. Sellega tekitas Jaak Kiiker AS-le ERA Pank materiaalse kahju summas 2 053 691.24 krooni, s.o suures ulatuses.

4

2. 07.04.1999. a, pärast seda kui Eesti Pank oli 06.04.1999. a teinud otsuse ERA Panga

pankrotimenetluse alustamiseks ning väljastanud märgukirja nr 19-6/324, millega olid keelatud mistahes tehingud AS-i ERA Pank varaga, Jaak Kiiker, olles teadlik kehtestatud

keelust, eiras nimetatud otsusest tulenevaid kohustusi ja AS ERA Pank majanduslikke

huve ning rikkus juhatuse liikmena ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud kohustust toimida

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning täieliku materiaalse vastutuse lepingu p

3.1.1. kohustust suhtuda säästvalt talle usaldatud väärtustesse ning rakendama abinõusid

kahju ärahoidmiseks. Nimelt eiras Jaak Kiiker krediidiasutuste seaduse § 40 lg-s 2 sätestatud krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid, rikkus klientide võrdse

kohtlemise põhimõtet, soosides AS ERA Pank nõukogu esimehe F.I-ga

seotud ettevõtteid – OÜ-d Barclay Kinnisvara (registrikood 10134925) ja AS-i Barclay

Kinnisvarafond (registrikood 10136040) –, kui AS ERA Pangaga tihedat majanduslikku

seost omavaid äriühinguid, millistel esinesid AS ERA Panga raskest majanduslikust

olukorrast tingituna makseraskused. Jaak Kiiker põhjustas olulise kahju AS ERA Pank seadusega kaitstud õigustele ja huvidele sellega, et olukorras, kus oli vastu võetud otsus AS ERA Pank suhtes pankrotimenetluse alustamise kohta, tegutses ta vastuolus AS ERA Pank ja selle võlausaldajate huvidega, asudes maksejõuetuks muutunud pangaga seotud isikutest

võlausaldajatele looma võimalusi krediidilepingute järgsete kohustuste ajutiseks mittetäitmiseks, mille tulemusena ei laekunud makseraskustesse sattunud AS-le ERA Pank

OÜ-ga Barclay Kinnisvara ja AS-ga Barclay Kinnisvarafond sõlmitud krediidilepingute

järgseid makseid kokku summas 4 380 048.31 krooni ulatuses, mistarvis sõlmisid Jaak

Kiiker AS ERA Pank juhatuse esimehena ja F.I OÜ Barclay Kinnisvara ning AS Barclay Kinnisvarafond juhatuse liikmena 07.04.1999. a Tartu linnas alljärgnevad kokkulepped:

nr 24LL-138/2-070499 krediidilepingu nr 10LL-138-271296 tingimuste muutmise kohta, millega Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay Kinnisvara maksepuhkust

krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 554 889.52 krooni tagasiulatuvalt alates 27.11.1998. a kuni 27.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 136 776.00 krooni ulatuses;

nr 24LL-199/2-070499 krediidilepingu nr 10LL-199-210897 tingimuste muutmise kohta, millega Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay Kinnisvara maksepuhkust krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 9 400 000 krooni tagasiulatuvalt alates 09.11.1998. a kuni 09.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 752 000.00 krooni ulatuses;

nr 24LL97/2-07.0499 krediidilepingu nr 20LL-97-300498 tingimuste muutmise kohta, millega Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay Kinnisvara maksepuhkust krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 2 970 092.53 krooni tagasiulatuvalt alates 05.12.1998. a kuni 05.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 209 172.18 krooni ulatuses; nr 24LL-51/2-070499 krediidilepingu nr 7LL-51-190397 järgse võla tasumise kokkuleppe tingimuste muutmise kohta, millega Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay

Kinnisvara maksepuhkust krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus

seisuga 07.04.1999. a oli 1 624 682.80 krooni tagasiulatuvalt alates 09.11.1998. a kuni

09.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 639 224.64 krooni ulatuses

5 kokkuleppe 24LL-137/2-070499 krediidilepingu nr 7LL-137-300697 järgse võla tasumise

kokkuleppe tingimuste muutmise kohta, millega Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay Kinnisvara maksepuhkust krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava

põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 2 757 713.10 krooni tagasiulatuvalt alates

09.11.1998. a kuni 09.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 1 069 367.04 krooni ulatuses; kokkuleppe krediidilepingu nr 20LL-131/4-141298 tingimuste muutmise kohta millega

Jaak Kiiker andis AS ERA Pank nimel OÜ-le Barclay Kinnisvara maksepuhkust krediidisumma tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 1 000 000 krooni tagasiulatuvalt alates 08.12.1998. a kuni 18.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS-i ERA Pank ees 76 930.54 krooni ulatuses;

lisa nr 20LL-200/2-070499 krediidilepingule nr 10LL-200-210897, millega Jaak Kiiker

andis AS ERA Pank nimel AS-le Barclay Kinnisvarafond maksepuhkust krediidisumma

tagastamisel, mille kasutatava põhiosa suurus seisuga 07.04.1999. a oli 9 908 256.89

krooni tagasiulatuvalt alates 09.10.1998. a kuni 09.06.1999. a, mistõttu ei täitnud laenusaaja antud perioodil oma kohustusi AS ERA Pank ees 1 496 577.91 krooni ulatuses. Kokku tekitasid Jaak Kiiker ja F.I eelmainitud viisil AS-le ERA Pank kahju 4 380 048.31 krooni, s.o suures ulatuses.

3. Jaan Kiiker, olles alates 24.04.1996. a kindlustusaktsiaseltsi Polaris Vara (registrikood

10034106) nõukogu liige – see tähendab, olles isikuks, kellele omaniku poolt on pandud

haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded –, seega ametiisikuks KrK § 160 mõistes, grupis KAS Polaris Vara nõukogu liikmete F.I, Sirje Somelari ning KAS Polaris

Vara juhatuse liikme O.D-ga , kelledele omaniku poolt on pandud haldamis-,

järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed-, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, see tähendab isikutega, kes tegutsesid ametiisikutena KrK § 160 mõistes, ning Helve Luhasaluga, eirates Kindlustusinspektsiooni poolt 10.11.1998. a KAS-dele Polaris Vara ja Polaris Elu tehtud ettekirjutust nr 151-R, millega olid keelatud

kõik tehingud eelnimetatud kindlustusseltside bilansi aktivas kajastatud varadega eesmärgiga piirata investeeringuid, mis võivad ohustada seltside finantsilist stabiilsust ning

hoida ära tehniliste eraldiste kattevarade edasist vähenemist või kontrollimatut kahjustamist, samuti rikkudes kindlustusseaduse § 48 lg-s 1 sätestatud, mille kohaselt peab kindlustusselts oma vahendite paigutamisel saavutama kõrgeima kindluse astme ja tagama oma maksejõulisuse endale võetud kohustuste täitmiseks ning TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustust teostada tsiviilõigusi ja täita tsiviilkohustusi heas usus, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit järgneval viisil:

04.01.1999. a Tartus Vallikraavi 2 toimunud KAS Polaris Vara nõukogu istungil, millel

lisaks Jaak Kiikerile osalesid ka Sirje Somelar ja F.I , võttis tema

ametiseisundit kuritarvitades vastu otsuse ja andis volituse O.D-le lepingu

sõlmimiseks KAS Polaris Vara nõude ERA Panga vastu loovutamise kohta ettevõttele Tevo Consulting Ltd (registreerimisaadress 284 Bay Street, PO Box FH 14 587, Nassau) ja selle tasaarveldamiseks Polaris Vara kohustusega ettevõtte Tevo Consulting Ltd ees, millist

nõuet tegelikkuses ei eksisteerinud ja mis tulenes fiktiivsest teeninduslepingust KAS Polaris Vara ja Tevo Consulting vahel, mille eeluurimise käigus tuvastamata ajal sõlmisid

Tevo Consulting esindaja Helve Luhasalu ja Polaris Vara esindaja O.D , kellele vastavad volitused andsid Sirje Somelar, Jaak Kiiker ja F.I 13.09.1998. a

Tartus Vallkraavi 2 toimunud KAS Polaris Vara nõukogu istungil, ning mille alusel

6 kohustus Tevo Consulting Ltd osutama KAS-le Polaris Vara tarkvara alast teenus ning mis lepingul märgitu kohaselt oli sõlmitud 05.09.1998. a Kopenhaagenis, millal ja kus lepingut

tegelikkuses ei sõlmitud ja milles fikseeritud töid ja teenuseid Tevo Consulting Ltd tegelikkuses KAS-le Polaris Vara ei teostanud. Antud otsuse alusel loovutas KAS Polaris

Vara ettevõttele Tevo Consulting Ltd hoiustuslepingutest nr 10L-4-281295 ja 10L-1-

301195 ning 05.08.1998. a sõlmitud deposiidilepingust tuleneva nõudeõiguse AS ERA Pank vastu summas 3 965 905.64 krooni ja tasaarveldati eelmainitud summa KAS Polaris

Vara kohustusega ettevõtte Tevo Consulting ees. Tegelikult eksisteeriva ja sissenõutava nõude loovutamisega ning selle tasaarveldamisega Tevo Consulting Ltd fiktiivse nõudega

tekitasid Jaak Kiiker, F.I , Sirje Somelar, O.D ja Helve Luhasalu KAS-le Polaris Vara varalise kahju summas 3 965 905.64 krooni, s.o olulise kahju.

4. Jaan Kiiker olles alates 24.04.1996. a kindlustusaktsiaseltside Polaris Elu ja Polaris Vara

nõukogu liige – see tähendab olles isikuks, kellele omaniku poolt on pandud haldamis-,

järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded –, seega ametiisikuks KrK § 160 mõistes, rikkus nõukogu

liikmena ÄS §-dest 327 ja 306 lg 2 tulenevat kohustust toimida äriühingu huvides

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning eiras Kindlustusinspektsiooni poolt 10.11.1998.a. KAS-dele Polaris Vara ja Polaris Elu tehtud ettekirjutust nr.151-R, millega

olid keelatud kõik tehingud eelnimetatud kindlustusseltside bilansi aktivas kajastatud

varadega eesmärgiga piirata investeeringuid, mis võivad ohustada seltside finantsilist

stabiilsust ning hoida ära tehniliste eraldiste kattevarade edasist vähenemist või

kontrollimatut kahjustamist ja Kindlustusseaduse §-s 48 sätestatut, mille kohaselt peab kindlustusselts oma vahendeid paigutades saavutama kõrgeima kindluse astme ja tagama oma maksejõulisuse endale võetud kohustuste täitmiseks ning mis lubab kindlustusseltsil

paigutada kindlustustehnilisi reserve vaid Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga või kohalike

omavalitsuste poolt väljaantud või garanteeritud võlakohustustesse, Eesti ettevõtete võlakohustustesse, hüpoteeklaenudesse, kinnisvarasse, börsil noteeritud aktsiatesse, börsil

mittenoteeritud aktsiatesse, eeldusel et need aktsiaseltsid esitavad kindlustusseltsile oma aastaaruanded ning tähtajalistesse hoiustesse krediidiasutustes, võttes KAS Polaris Vara ja Polaris Elu nõukogude liikmena 22. märtsil 1999. a Tartus Vallikraavi 2 toimunud KAS-de

Polaris Vara ja Polaris Elu nõukogu koosolekul, koos F.I ja Sirje

Somelariga vastu otsuse selle kohta, et KAS Polaris Vara ja Polaris Elu aktsionäride üldkoosolekud otsustaksid kindlustusseltsidele kuuluvate allmainitud varade, millised olid

kajastatud KAS Polaris Vara ja Polaris Elu bilansi aktivas, võõrandamise. Eeltoodud nõukogus otsustus on vastuolus ÄS §-s 298 sätestatuga, kuna nõukogu andis aktsionäride üldkoosolekule ülesande otsustada küsimuse üle, mis ei kuulu aktsionäride üldkoosoleku pädevusse.

Ülaltoodud nõukogu otsuste alusel võttis F.I , eirates

Kindlustusinspektsiooni ettekirjutust 10.11.1998.a. nr.151-R ja Kindlustusseaduse §-s 48

sätestatut KAS Polaris Vara ja Polaris Elu aktsionäride esindajana 30.03.1999. a Tartus

Vallikraavi 2 toimunud aktsionäride üldkoosolekul vastu otsuse KAS Polaris Vara ja Polaris Elu varade müümise kohta AS-le Sartaste Halduse (äriregistri kood 10543351) ning N.T ja O.D sõlmisid ostu-müügilepingud KAS-de Polaris Vara ja Polaris Elu nimel vastavalt F.I poolt määratud tingimustele alljärgneva vara müügi osas:

1. ehitis asukohaga Harjumaa, X vald, X alevik, X tee 14 (19. kd tlk 170-172) väärtusega

1 121 944 krooni (20. kd tlk 169);

7

2. hoone asukohaga Tartu, X 1 (19. kd tlk 175-177) väärtusega 5 000 000 krooni (20. kd

tlk 169);

3. hoone asukohaga Tallinn, X pst 71 B (19. kd tlk 189-191) väärtusega 1 300 000 krooni

(19. kd tlk 187);

4. laenu ja tagatislepingutest tulenevad nõudeõigused väärtusega 10 764 469.53 krooni (19. kd tlk 136-137)

5. aktsiad – Estiko 332 tükki, ASA Kindlustus 472 tükki, EVEA Pank 5 tükki, Klementi 5

700 tükki, №rma 16 509 tükki väärtusega 159 650.40 krooni (19. kd tlk 141-142);

6. OÜ Barclay Kinnisvara võlakirjad (19 kd tlk 143-144) nr. EO96/13-EO96/15

väärtusega 300 000 krooni, nr. EO97/2-EO97/15 väärtusega 1 400 000 krooni, nr.

EO97/26-EO97/35 väärtusega 1 000 000 krooni ja nr. EO97/54-EO97/57 väärtusega 400 000 krooni, koguväärtusega 3 100 000 krooni (20. kd tlk 171);

7. kinnistu nimetusega X 27, asukohaga X 27, Tartu (18 kd tlk 43-46) väärtusega 355 100

krooni (20 kd tlk 81);

8. kinnistu nimetusega X 42, asukohaga X 42, Tartu (18. kd tlk 43-46) väärtusega 7 311

328 krooni (20. kd tlk 81);

9. kinnistu nimetusega X 44, asukohaga X 44, Tartu (18. kd tlk 43-46) väärtusega 137

051 krooni (20. kd tlk 81); 10. OÜ Barclay Kinnisvara osa (18. kd tlk 49-51) väärtusega 271 034 krooni (20. kd tlk 87); 11. korter asukohaga X 11-37, Tartu (18. kd tlk 56-59) väärtusega 122 210 krooni (20. kd tlk 81); 12. korter asukohaga X 7-16, Tartu (18. kd tlk 56-59) väärtusega 122 886 krooni (20. kd tlk 81); 13. korter asukohaga X 3-7, Ülenurme vald, Tartumaa (18. kd tlk 56-59) väärtusega 572 271 krooni (20. kd tlk 81); 14. laenulepingutest tulenevad nõudeõigused väärtusega 10 219 487 krooni (18. kd tlk 60- 63); 15. OÜ Barclay Kinnisvara võlakirjad (18. kd tlk 66-67) nr. EO97/19-EO97/25 väärtusega

700 000 krooni, nr. EO97/36-EO97/45 väärtusega 1 000 000 krooni ja nr EO97/46- EO97/53 väärtusega 800 000 krooni, koguväärtusega 2 500 000 krooni (20. kd tlk 66); 16. aktsiad ja obligatsioonid: Hansapank 4 620 tükki, Estiko 10 001 tükki, ASA Kindlustus 19 139 tükki, Leks Kindlustus 1 000 tükki, Eesti Ühispank 2 000 tükki ja Hüvitusfondi obligatsioonid VIII 6 122 tükki kokku hinnaga 431 785.20 krooni (18. kd tlk 68-69).

Seega tekitas Jaak Kiiker koos F.I , Sirje Somelari, O.D ja N.T-ga olulise kahju KAS-dele Polaris Elu ja Polaris Vara ning nende võlausaldajate seadusega kaitstud õigustele ja huvidele põhjustades KAS-le Polaris Vara materiaalset kahju 21 446 063.93 ja KAS-le Polaris Elu 22 043 152.20 krooni. Samuti ohustas selliste tehingute tegemine KAS-de

Polaris Vara ja Polaris Elu finantsilist stabiilsust ning tekitas tehniliste eraldiste kattevarade vähenemise, mille tulemusel kuulutati Tartu Linnakohtu 22.10.1999. a otsusega välja KAS Polaris Elu ja 25.10.1999. a KAS Polaris Vara pankrot. Selline Jaak Kiikeri tegevus kui ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine, millega põhjustati suur varaline kahju ja oluline kahju ettevõtte seadusega kaitstud õigustele ja huvidele on kvalifitseeritav kui KrK § 161 järgi toime pandud kuritegu.

8 Prokurör asus kohtuvaidlustes seisukohale, et J. Kiikerile esitatud süüdistus ei ole tõendatud KrK § 1481 lg 1 järgi, milles palus J. Kiikeri õigeks mõista ning KrK § 161 järgi süüdistuse punktis 4, s.o 30.09.1998. a EVEA Panga aktsiate müügiga ERA pangale varalise kahju tekitamises.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Kõigepealt lahendab kohus küsimuse kriminaalmenetlusõiguse kohaldamisest, mis paneb paika

kohtu poolse kriminaalasja analüüsimise piirid (I). Seejärel kontrollib kohus, kas süüdistatava

poolt väidetavalt toimepandud tegu on kuni käesoleva otsuse tegemise ajani olnud katkematult kriminaliseeritud (II). Jaatava vastuse korral selgitab kohus välja, kas J. Kiiker realiseeris KrK §-s

161 sätestatud süüteokooseisu, kas tema tegu on õigusvastane ja kas ta on selle teo toimepanemises süüdi (III). I

Käesolevas kriminaalasjas alustati kohtuliku menetlusega juba kriminaalmenetluse koodeksi

(KrMK) kehtivuse ajal. 1. juulil 2004. aastal kehtima hakanud uue kriminaalmenetluse

seadustikuga (KrMS) toimus muuhulgas ka põhimõtteline muudatus kriminaalmenetluses, s.o

inkvisitsiooniline kriminaalmenetluse mudel asendati võistleva mudeliga. Juhtudeks, kus

kohtuliku menetluse ajal hakkas kehtima uus seadustik, sätestati kriminaalmenetluse seadustiku

rakendamise seaduse (KrMSRS) § 2 lg-ga 1, et enne KrMS-i jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja arutatakse maa- ja linnakohtus KrMK-i sätteid järgides.

J. Kiikerile esitati süüdistus ka KrK § 1481 lg 1 järgi. Kuna prokurör leidis, et J. Kiikeri süü ei ole

leidnud tõendamist, siis ta loobus süüdistusest KrK § 1481

lg 1 järgi ja palus kohtul J. Kiikeri selles osas õigeks mõista. J. Kiikerit süüdistati veel selles, et ta 30.09.1998 koos F.I-ga

ilma nõukogu nõusolekuta sõlmis tehinguid EVEA Panga aktsiate võõrandamiseks neljale

äriühingule, põhjustades sellega ERA Pangale varalise kahju 54 006 000 krooni ulatuses. Kuna aga ei leidnud tõendamist ametisesiundi kuritarvitamisega olulise kahju tekkimine, siis prokurör loobus ka sellest süüdistuse osast ja palus kohtul J. Kiikeri õigeks mõista. Varem kehtinud KrMK

§ 210 lg 4 kohaselt ei võtnud prokuröri loobumine süüdistusest kohtult kohustust jätkata kriminaalasja arutamist ja otsustada kohtualuse vastutuse küsimust. Hetkel kehtiva KrMS-i § 309 lg-s 2 on sõnaselgelt ära toodud, et kohus teeb õigeksmõistva otsuse, kui prokurör on süüdistusest

loobunud. Seega on kehtiv kriminaalmenetluse regulatsioon selles küsimuses süüdistatava olukorda leevendav, mistõttu tulebki lahendada küsimus kriminaalmenetlusõiguse kohaldamisest.

Karistusseadustiku (KarS) § 5 lg 2 ning KrK § 6 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud.

KrMSRS § 2 lg 1 on seadusandja poolt ette nähtud eesmärgiga vältida kahe üksteisest täiesti erineva kriminaalmenetluse mudelil põhineva menetlusõigusliku regulatsiooni koos kohaldamise

tulemusena tekkida võivaid probleeme. Tõenäoliselt ei osanud seadusandja KrMSRS § 2 lg 1

vastuvõtmisel ette näha käesolevas asjas tõusetunud kergema seaduse kohaldamise küsimust.

Kuigi tegemist on menetlusõigusliku sättega, langeb ka see KarS § 5 lg 2 (KrK § 6 lg 2)

kohaldamise alasse, arvestades eelnimetatud sätte sõnastust ja Riigikohtu praktikas juba sellele sättele antud avaramat tõlgendust (nt Riigikohtu 7. märtsi 2003. a lahend nr 3-1-3-10-02 ning 2.

juuni 2008. a lahend nr 3-4-1-19-07). Seega võib asuda seisukohale, et kui prokurör loobub

süüdistusest, siis tuleb kohtul juhinduda KrMS-i §-st 309 kui süüdistava suhtes leebemast regulatsioonist ning teha õigeksmõistev otsus.

9 II

Järgnevalt kontrollib kohus, kas süüdistatava poolt väidetavalt toimepandud tegu on kuni käesoleva otsuse tegemise ajani olnud katkematult kriminaliseeritud. KrK § 161 sätestas kuriteona ametiseisundi kuritarvitamise, s.o ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, kui

sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud

õigustele ja huvidele või riigi huvidele. Ametiisik oli KrK § 160 lg 1 kohaselt isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis,

kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

Kuni 15. märtsi 2007. aastani kehtinud KarS-s oli sarnaselt KrK-ile eraldi kuriteokoosseisuna välja

toodud ametiseisundi kuritarvitamine (KarS § 289). 15. märtsil 2007 jõustunud KarS-i uues

redaktsioonis tunnistati ametiseisundi kuritarvitamise koosseis kehtetuks ja kehtima hakkas

usalduse kuritarvitamise koosseis (KarS 2172

). See muudatus ei tähendanud ametiseisundi

kuritarvitamise dekriminaliseerimist, vaid usalduse kuritarvitamise koosseis hõlmab endas ka

varem kehtinud ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu. Muudatuse eesmärgiks oli seletuskirja

kohaselt asendada üldkoosseisud (KarS § 289 ja § 290) konkreetsete erikoosseisudega

varavastaste, ametialaste, õigusemõistmisevastaste ja majandusalaste süütegude peatükkides, et kõrvaldada vastuolud põhiseaduses sisalduvate määratletuse ja õigusselguse põhimõtetega. KarS 2172 lg 1 sisaldab endas kahte erinevat süüteokoosseisu, milledest J. Kiikerile heidetakse ette KarS 2172

lg 1 esimeses alternatiivis toodud teo toimepanemist, s.o seadusest või tehingust

tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamist. Järelikult on süüdistatava poolt väidetavalt toimepandud tegu kuni käesoleva otsuse tegemise ajani olnud katkematult kriminaliseeritud.

Küll aga on KarS 2172

§ kehtima hakkamisega kergendatud süüdistatava olukorda seoses ühe

objektiivse koosseisu elemendi raamide muutmisega, s.o tekitatud kahjuga. Nimelt kuni 15.

märtsini 2007 tuli ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu omistamiseks süüdlasele tuvastada olulise kahju tekkimine, KarS 2172 lg 1 eeldab aga suure varalise kahju tekkimist. 15. märtsil 2007

leidis aset ka teine oluline muudatus. Kui varem oli ametiseisundi kuritarvitamise koosseisus

lisaks varalisele hõlmatud ka mittevaraline kahju, siis KarS 2172

lg 1 jõustumisega nähti ette üksnes varalise kahju tekkimine.

Vaatamata KarS-i §-s 288 sätestatud ametiisiku mõiste laiendamistele, on viimasega kuni käesoleva hetkeni olnud hõlmatud KrK-i § 160 lg-s 1 toodud ametiisiku mõiste.

Seega tuleb KarSRS § 3 lg 2 kohaselt juhinduda süüdistuses nimetatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KrK-i ametiisiku definitsioonist ja ametiseisundi kuritarvitamise koosseisust. Tekitatud kahju suuruse ja liigi osas lähtub kohus KarS 2172 lg-ga 1 seatud piiridest.

III KrK § 161 lg 1 näeb kuriteona ette ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, kui

sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud

õigustele ja huvidele või riigi huvidele. Ametiseisundi kuritarvitamise objektiivne koosseis on

täidetud, kui on leidnud tuvastamist, et J. Kiiker ametiisikuna KrK § 160 tähenduses on oma

ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutanud ning põhjustanud sellega suure varalise kahju ettevõtte seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

10

Enne süüdistuses nimetatud järjestuses J. Kiikeri poolt väidetavalt toime pandud tegude analüüsimisele asumist tuvastab kohus kõiki nelja episoodi puudutavad asjaolud. Teo toimepanemise ajal kehtinud TsÜS § 6 lg 1 (hetkel kehtiva TsÜS § 25 lg 1) kohaselt olid AS

ERA PANK, KAS POLARIS-VARA ja KAS POLARIS-ELU puhul tegemist eraõiguslike juriidiliste isikutega. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli J. Kiiker KAS POLARIS-VARA ja KAS POLARIS-ELU nõukogu liikmeks alates 24. aprillist 1996. aastast (11. kd tlk 211 ja 214). Ühtlasi oli J. Kiiker ka AS-i ERA PANK juhatuse esimees ajavahemikul 07.05.1996-11.06.1999 (11. kd tlk 207; kd 6 tlk 57-58 ja 60-61). Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-de 1 ja 2 ning §-i 316 kohaselt oli J.

Kiikeri valimisega äriühingu juhatusse ja nõukokku talle ettevõtete omanike poolt pandud

juhtimis- ja järelvalveülesanded, mistõttu oli J. Kiikeri puhul tegemist ametiisikuga KrK § 160 tähenduses. KrK-i §-s 161 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamine oli blanketne süüteokoosseis, mis tähendas,

et ametiseisundi ärakasutamise ebaseaduslikkus tuli sisustada selle ametiisiku pädevust ja tema

ametialaseid kohustusi sätestavate konkreetsete normide rikkumisena. Seega tuleb kohtul välja selgitada, kas J. Kiiker on oma käitumisega rikkunud ametialast tegevust reguleerivaid norme või mitte.

Prokurör leiab, et J. Kiiker on oma tegevusega rikkunud täieliku materiaalse vastutuse lepingu

(edaspidi Leping) p 3.1.1. (12. kd tlk 106-107) kohustust suhtuda säästvalt talle usaldatud

väärtustesse ning rakendama abinõusid kahju ärahoidmiseks. J. Kiikeri kaitsja on seisukohal, et süüdistuses nimetatud episoodide toimumise ajaks oli Leping kehtetu. Lepingu p 2.2. kohaselt on Leping Era Pank AS-i ja J. Kiikeri vahel 01.05.1993. a sõlmitud töölepingu nr 48 (12. kd tlk 104- 105) lahutamatu lisa ning selle kehtivus lõppeb töölepingu kehtivuse lõppemisega. 29.05.1998. a on AS Era Pank ja J. Kiiker sõlminud töölepingu nr 48 lõpetamise kokkuleppe (12. kd tlk 108), milles on töölepingu lõpetamise päevaks märgitud 31.05.1998. a. Seega nõustub kohus kaitsjaga, et süüdistuses J. Kiikerile ette heidetavate tegude toimepanemiste aeg jääb pärast 31.05.1998. a, mistõttu ei saa tõusetuda J. Kiikeri poolt väidetavalt Lepingu p 3.1.1. rikkumise küsimust.

Kriminaalkoodeksi kehtestamise seaduse § 9 p 2 kohaselt oli suure kahjuga tegemist, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületas sajakordselt kuriteo toimepanemise hetkel riiklikult fikseeritud

sotsiaalse elatusmiinimumi. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a. määruse nr 245 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 1998. a kuupalga alammääraks 1 100 krooni ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määruse nr 270 § 1 kohaselt 1999. a 1 250 krooni. Seega oli 1998. ja 1999. aastal suure kahjuga tegemist, kui kahju suurus ületas vastavalt 110 000 krooni ja 125 000 krooni.

1. episood Kohus alustab SK-le Polaris antud laenu kuludesse kandmise episoodiga, selgitamaks välja, kas J. Kiiker täitis sellega KrK § 161 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

1) 02.07.1997. a otsustati Era Pank AS-i juhatuse koosolekul Polaris SK-le arvelduskrediidi andmine summas 2 000 000 krooni (I kd tlk 158);

2) Eelneva otsuse alusel sõlmiti 08.07.1997. aastal Era Pank AS-i ja Polaris SK vahel

arvelduskrediidileping nr 10KL-432-080797 (14. kd tlk 128-129), millega anti viimasele 2 000 000 krooni ulatuses arvelduskrediiti tagasimaksmise lõpptähtajaga 08.07.1998;

3) Era Pank AS-i krediidikomitee otsusega otsustati pikendada Polaris SK arvelduskrediiti summas 2 160 000 krooni ühe aasta võrra, s.o kuni 08.07.1999, ning aasta intressi vähendati 2%- ni;

11

4) Krediidikomitee otsuse alusel sõlmiti 08.07.1998. a Era Pank AS-i ja Polaris SK vahel eelnimetatud arvelduskrediidilepingule lisa (14. kd tlk 127); 5) Polaris SK ja Era Pank AS sõlmisid 28.07.1997. a lepingu (14 kd tlk 124), mille p-s 3.1. lepiti kokku, et kui Polaris SK esineb 1997/98 ja 1998/99 aasta korvpallihooaegadel edukalt ning pääseb

mõlemal hooajal mängude ringi, siis kustutab Era Pank AS tema ja Polaris SK vahel play-off 08.07.1997. a sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 10KL-432-080797 tuleneva arvelduskrediidi

jäägi. Sama lepingu p 3.3. kohaselt kohustus Era Pank AS kandma arvelduskrediidi jäägi

sponsorluskuludesse pärast seda, kui on selgunud 1998/99 hooaja play-off ringi pääsenud korvpallimeeskonnad ning Polaris SK on mõlemal eelnimetatud hooajal jõudnud ringi; play-off 6) Era Pank AS-i 07.04.1999. a toimunud juhatuse koosolekul otsustati seoses Polaris SK eduka

esinemisega 1997/98 ja 1998/99 aasta hooaegadel kanda vastavalt arvelduskrediidilepingule arvelduskrediidi jääk (s.o 2 053 691,24 krooni) 07.04.1999. a seisuga kuludesse. Prokurör leiab, et eelnimetatud 07.04.1999. a juhatuse otsuse tegemise hetkest tekitati Era Pank

AS-ile kahju summas 2 053 691,24 krooni. Kaitsjale aga jääb arusaamatuks, kuidas kuludesse

kandmine kui sisuliselt raamatupidamiskande tegemise otsustamine saab üldse automaatselt

äriühingule kahju tekitada. Kohus jagab kaitsja seisukohta, sest teatud rahasumma kuludesse

kandmine juhatuse poolt ei tähenda, et ka nõue teise lepingupoole vastu kaoks. Kuludesse

kandmise puhul on tegemist raamatupidamiskandega, mille üheks eesmärgiks on äriühingu majanduslikust seisundist objektiivse pildi loomine. Seega tuleb antud juhul tuvastada ka AS-i Era

Pank poolt Polaris SK suhtes nõudest loobumine. Viimati nimetatud 07.04.1999. a juhatuse otsuses on viidatud üksnes arvelduskrediidilepingule (28.07.1997. a lepingule on jäetud viitamata), mistõttu otseselt ei nähtu otsusest, et AS Era Pank oleks oma nõudest Polaris SK vastu loobunud. Küll aga leiab kohus, et 07.04.1999. a juhatuse otsuse alusel Era Pank AS-i poolt 14.04.1999. a Polaris SK-le koostatud saldoteatisega (14 kd tlk 125) loobus esimene arvelduskrediidi lepingust

tulenevast 2 053 691,24 krooni suurusest nõudest. Viimast kinnitab ka 28.07.1997. a sõlmitud

lepingu p 3.3. (14 kd tlk 124), mille järgi kohustus AS Era Pank kirjalikult Polaris SK-d arvelduskrediidi jäägi mahakandmisest teavitama.

Järgmisena tuleb kohtul välja selgitada, kas 2 053 691,24 krooni suuruse nõude sponsorlus-

kuludesse kandmisega tekitati AS Era Pank juhatuse poolt äriühingule varalist kahju või mitte. Prokurör on seisukohal, et arvelduskrediidi jäägi kuludesse kandmise hetkeks, s.o 07.04.1999, ei

olnud veel selgunud 1998/99 hooaja ringi pääsenud korvpallimeeskonnad. Kaitsja ei play-off

vaielnud vastu asjaolule, et põhihooaeg veel kehtis, kuid leidis, et aprillikuus oli välistatud esikohtadel olevate meeskondade väljajäämine st. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et play-offi Polaris SK pääses nii 1997/98 kui ka 1998/99 hooajal i. Väiteid, milledes pooled on ühisel play-off seisukohal, kinnitab ka Eesti Korvpalliliidu kodulehel avalikustatud info (vt http://www.basket.ee/

- valides lehe üleval vasakul servas hooajaks 1997/1998 või 1998/1999, seejärel lingi „Meeste Meistriliiga“, siis lingi „Turniiritabel“ ja viimaks lingi „Play-Off“). Kuna 1998/99 aasta põhihooaeg ei olnud 2 053 691,24 krooni sponsorluskuludesse kandmise hetkeks veel lõppenud, ei saa kohus kaitsjaga nõustuda, et Polaris SK väljajäämine ist oli play-off tõsikindlalt välistatud. Kaitsja on jätnud siinkohal tähelepanuta olukorrad, kus meeskond ei pääse

play-offidesse näiteks põhjusel, et ta on oluliselt rikkunud reegleid, mille tagajärjeks võib olla

diskvalifitseerimine. Seega 2 053 691,24 krooni suuruse nõude sponsorluskuludesse kandmist ja 14.04.1999. a Polaris SK-le koostatud saldoteatist ei saa käsitleda 28.07.1997. a sõlmitud lepingu

täitmisena Era Pank AS-i poolt. Samas on eelnevalt leidnud tuvastamist, et Polaris SK pääses 1998/99 aasta hooajal i, mistõttu reaalse varalise kahju tekkimine Era Pank AS-il aset ei play-off leidnud, sest 28.07.1997. a lepingu p-de 3.1. ja 3.3. järgi oleks nad pidanud arvelduskrediidi jäägi

12

ikkagi sponsorluskuludesse kandma. Seega ei ole täidetud ametiseisundi kuritarvitamise objektiivse koosseisu üks element, s.o varalise kahju tekkimine.

Kuna KrK § 161 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o SK-le Polaris antud laenu kuludesse kandmine, objektiivne koosseis ei ole täidetud, mõistab kohus J. Kiikeri selles episoodis õigeks.

2. episood

Kohus asub kindlaks tegema, kas J. Kiikeri kui AS Era Pank juhatuse esimehe poolt OÜ-le Barclay Kinnisvara ja AS-le Barclay Kinnisvarafond maksepuhkuste andmisega realiseerus KrK § 161 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 27.12.1996. a krediidilepingu nr 10LL-138- 271296 (I kd tlk 163-164), millega viimane sai 741 000 krooni ulatuses krediiti; 2) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr 10LL- 138-271296 tingimuste muutmise kokkulepe (I kd tlk 165-167), millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 8 kuud maksepuhkust nii põhiosa kui ka intresside tagasimaksete osas 136 776 krooni ulatuses; 3) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 21.08.1997. a krediidilepingu nr 10LL-199- 210897 (I kd tlk 168-169), millega viimane sai 9 400 000 krooni ulatuses krediiti; 4) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr 10LL- 199-210897 tingimuste muutmise kokkulepe (I kd tlk 170-173), millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 8 kuud maksepuhkust intresside tagasimaksete osas 752 000 krooni ulatuses;

5) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 30.04.1998. a krediidilepingu nr 20LL-97- 300498 (I kd tlk 175-176), millega viimane sai 3 000 000 krooni ulatuses krediiti; 6) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr 20LL-97- 300498 tingimuste muutmise kokkulepe (I kd tlk 177-180), millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 7 kuud maksepuhkust nii põhiosa kui ka intresside tagasimaksete osas 209 172.18 krooni ulatuses;

7) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 09.09.1998. a krediidilepingu nr 7LL-51- 190397 järgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe (I kd tlk 181-182); 8) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr 7LL-51- 190397 järgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe muutmise kokkulepe (I kd tlk 183-184), millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 8 kuud maksepuhkust nii põhiosa kui ka intresside tagasimaksete osas 639 224.64 krooni ulatuses;

9) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 09.09.1998. a krediidilepingu nr 7LL-137- 300697 järgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe (I kd tlk 185-186); 10) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr 7LL- 137-300697 järgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe muutmise kokkulepe (I kd tlk 187-188),

millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 8 kuud maksepuhkust nii põhiosa kui ka intresside tagasimaksete osas 1 069 367.04 krooni ulatuses; 11) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara sõlmisid 14.12.1998. a kokkuleppe nr 20LL-131/4- 141298 (I kd tlk 189-190);

12) AS Era Pank ja OÜ Barclay Kinnisvara vahel sõlmiti 07.04.1999. a kokkuleppe nr 20LL- 131/4-141298 tingimuste muutmise kokkulepe (I kd tlk 191-193), millega OÜ Barclay Kinnisvara sai 7 kuud maksepuhkust intresside tagasimaksete osas 76 930.54 krooni ulatuses; 13) AS Era Pank ja AS Barclay Kinnisvarafond sõlmisid 21.08.1997. a krediidilepingule nr 10LL- 200-210897 (I kd tlk 203-204), millega viimane sai 10 000 000 krooni ulatuses krediiti; 14) AS Era Pank ja Barclay Kinnisvarafond AS-i vahel sõlmiti 07.04.1999. a krediidilepingu nr

10LL-200-210897 tingimuste muutmise kokkulepe (I kd tlk 205-208), millega Barclay

13 Kinnisvarafond AS sai 9 kuud maksepuhkust nii põhiosa kui ka intresside tagasimaksete osas 1 496 577.91 krooni ulatuses.

Prokurör on seisukohal, et eeltoodud maksepuhkuste andmisega tekitas J. Kiiker Era Pank AS-le varalist kahju 4 380 048.31 krooni. Kaitsja väitel maksepuhkuste kokkulepete vormistamisega üksnes fikseeriti tegelik seis, s.o OÜ Barclay Kinnisvara poolt laenulepingute järgsete maksetega viivituses olemine, mistõttu ei ole Era Pank AS-le varalist kahju tekitatud. Eelpool viidatud krediidilepingute tingimuste muutmiste kokkulepetest nähtub, et Era Pank AS ei loobunud põhiosa ega intressivõlgnevuse nõudest, vaid andis Barclay Kinnisvara OÜ-le ja Barclay Kinnisvarafond AS-le maksepuhkust kuni 1999. a juulikuuni. Järelikult on prokuröril KrMK § 19 lg 2 alusel kohustus kohtule ära tõendada, et krediidilepingute tingimuste muutmiste kokkulepete mittesõlmimisel oleks Era Pank AS-l jäänud 4 380 048.31 krooni suurune kahju tekkimata. Kohus

leiab, et viimatinimetatud asjaolu ei ole leidnud kohtus tõendamist. Nimelt on maksepuhkuste

kokkulepped sõlmitud 07.04.1999 nii tagasi- kui ka etteulatuvalt. Kuna juba enne kokkulepete

sõlmimisest (07.04.1999) oli OÜ-l Barclay Kinnisvara ja AS-l Barclay Kinnisvarafond täitmata

keskmiselt kuue kuu ulatuses krediidilepingute järgseid kohustusi, on see märgiks sellest, et

eelnimetatud äriühingud olid makseraskustes, mistõttu on väga kaheldav, et maksepuhkuse

kokkuleppeid mitte sõlmides oleks Era Pank AS-i krediidilepingujärgsed nõuded summas

4 380 048.31 krooni rahuldatud. Antud juhul on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada J. Kiikeri kasuks.

Seega ei ole täidetud ametiseisundi kuritarvitamise objektiivse koosseisu üks element, s.o varalise kahju tekkimine.

Kuna KrK § 161 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o OÜ-le Barclay Kinnisvara ja AS-le Barclay

Kinnisvarafond maksepuhkuste andmine, objektiivne koosseis ei ole täidetud, mõistab kohus J. Kiikeri selles episoodis õigeks.

4. episood Eelviimasena teeb kohus kindlaks, kas J. Kiiker on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamise, mis seisnes kindlustusaktsiaseltside (KAS) Polaris-Vara ja Polaris-Elu varade võõrandamises. Kohus tuvastas järgmist: 1) 22.03.1999. a toimunud KAS Polaris-Vara nõukogu koosolekutel võeti nõukogu liikmete (sh J. Kiikeri) poolt vastu otsused (vt 19. kd tlk 59-60 ja 123-125), millega nõuti ÄS § 298 lg 2 alusel, et KAS Polaris-Vara aktsionäride üldkoosolek võtaks vastu otsuse Polaris-Vara KAS-ile kuuluvate varade võõrandamise osas (sealhulgas süüdistuses nimetatud kaarhall X alevikus X tee 14, hoone Tartus X 1, laenu ja tagatislepingutest tulenevad nõudeõigused, aktsiad ja võlakirjad); 2) 22.03.1999. a toimunud KAS Polaris-Elu nõukogu koosolekutel võeti nõukogu liikmete (sh J. Kiikeri) poolt vastu otsused (vt 18. kd tlk 99-100 ja 101-104), milles nõuti ÄS § 298 lg 2 alusel, et

KAS Polaris-Elu aktsionäride üldkoosolek võtaks vastu otsuse Polaris-Elu KAS-le kuuluvate nõukogu protokollides loetletud varade võõrandamise osas, s.o kinnistud Tartus X 27, X 42 ja X 44, OÜ Barclay Kinnisvara osa 271 034 krooni, korterid Tartus X 11-37, X 7-16 ja Ülenurme vallas X 3-7, laenulepingutest tulenevad nõudeõigused, OÜ Barclay Kinnisvara võlakirjad ning aktsiad ja obligatsioonid; 3) 30.03.1999. a toimunud KAS Polaris-Elu aktsionäride erakorralistel üldkoosolekutel otsustati müüa üldkoosoleku protokollides (18. kd tlk 92-95 ja 96-97) loetletud KAS Polaris-Elu varad;

14 4) 30.03.1999. a toimunud KAS Polaris-Vara aktsionäride erakorralistel üldkoosolekutel otsustati

müüa üldkoosoleku protokollides (19. kd tlk 57-58, 78-79, 126-127 ja 133-135) loetletud KAS Polaris-Elu varad;

5) Leidis aset süüdistuse 4 punktis loetletud KAS-de Polaris-Vara ja Polaris-Elu varade (alapunktid 1-16) eelnimetatud äriühingute nõukogude ja aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel võõrandamine.

Esiteks selgitab kohus välja, kas J. Kiiker on oma käitumisega rikkunud ametialast tegevust

reguleerivaid norme või mitte. Prokurör heidab J. Kiikerile ette Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsiooni (edaspidi Kindlustusinspektsioon) poolt 10.11.1998 tehtud ettekirjutuse nr

151-R (20 kd tlk 88) rikkumist. Kaitsja on seisukohal, et prokurör on andnud eelnimetatud ettekirjutisele erilise tähenduse, kuigi sellel puudub üldse seaduslik alus. Lisaks väidab kaitsja, et J. Kiiker sai ettekirjutusest nr 151-R teadlikuks alles kohtuprotsessi käigus. J. Kiiker on prokuröri

arvates rikkunud ka KAS-de Polaris-Vara ja Polaris-Elu põhikirjas sätestatud nõudeid ja ÄS-st

tulenevat nõukogu liikme hoolsuskohustust, s.o tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal

viisil. Samuti on rikutud kindlustusseaduse (KS) § 48 nõudeid. Kaitsa ei nõustu prokuröri väidetega, leides, et nõukogu liige ei saa vastutada aktsionäride üldkoosoleku kui kõrgema organi otsuste eest. Kaitsa väitel ei vaja aktsionäride üldkoosolek otsuste tegemiseks nõukogu luba.

KAS Polaris-Vara põhikirja p 5.3.3. kohaselt kuulus nõukogu pädevusse juhatusele nõusoleku

andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamidest. Eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või

koormamine (põhikirja p 5.3.3.4.). Sisuliselt on põhikirjas korratud seaduses märgitut (vt ÄS §

317 lg 1 p 3), mistõttu on aktsiaseltsi põhikirjas kokkulepitu ÄS § 244 lg 2 kohaselt kehtiv. Eelnevalt luges kohus tuvastatuks, et KAS Polaris-Vara nõukogu otsusega nõuti aktsionäride

üldkoosolekult KAS Polaris-Vara varade võõrandamise osas otsuse vastuvõtmist. Seega on leidnud tuvastamist, et J. Kiiker kui üks nõukogu liikmetest, rikkus KAS Polaris-Vara põhikirjas

sätestatud kohustust, andes juhatuse otsustamispädevusse kuulunud küsimuse üldkoosolekule otsustamiseks.

ÄS § 298 lõike 1 p 10 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses ka muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Aktsiaseltsi kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade

võõrandamine või koormamine kuulus ÄS § 317 lg 1 p 3 alusel juhatuse pädevusse, vajades selleks eelnevalt nõukogu nõusolekut. Seega rikkus J. Kiiker nõukogu liikmena ka ÄS § 298 lõike 1 p 10, andes juhatuse otsustamispädevusse kuulunud küsimuse üldkoosolekule otsustamiseks.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusel nr 151-R puudub

seaduslik alus. Eesti Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1992. a. määrusega nr. 353 moodustati

kindlustustegevuse kontrollimise eesmärgil Kindlustusinspektsioon. Viimasel oli õigus teha ettekirjutusi, millede mittejärgmine võis endaga kaasa tuua ka tegevuslitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise (KS § 35 lg 4). Seega on Kindlustusinspektsiooni ettekirjutuse nr 151-R puhul tegemist J. Kiikeri ametialast tegevust reguleeriva normiga, mistõttu on vaja järgmisena kindlaks teha, kas J. Kiiker oli sellest hiljemalt 22.03.1999. a juba teadlik. Kohus leiab, et J. Kiikeri väide Kindlustusinspektsiooni ettekirjutuse olemasolu mitteteadmisest ei

ole eluliselt usutav, mida

kinnitab alltoodud asjaoludele kogumis hinnangu andmine. Nimelt tunnistaja E. Ridaste (41. kd tlk 70-72), kes oli Kindlustusinspektsiooni peadirektor, mäletamist

mööda edastati eelnimetatud ettekirjutus posti teel. KAS-de Polaris-Vara ja Polaris-Elu varade müügiks Kindlustusinspektsioon luba ei andnud ning viimast ei küsitud ka. Tunnistaja K. Tropp (Kindlustusinspektsiooni peadirektori asetäitja) kohtus antud ütluste (40. kd tlk 136-138) kohaselt

15 oli KAS-de Polaris-Vara ja Polaris-Elu rahalised vahendid paigutatud deposiidina Era Pank AS-i,

kelle suhtes oli aga 1998. a lõpus välja kuulutatud moratoorium. Kui moratooriumile oleks

järgnenud pankrotimenetlus, oleks KAS-id kaotanud oma deposiidid, mistõttu juhiti KAS-ide

tähelepanu sellele ja tehti ka ettekirjutus KAS-ide varade võõrandamise keelamise kohta. Ettekirjutus saadeti KAS-idele nii posti kui faksiga ning telefoni teel sai vesteldud ka tegevdirektor

M. Kuusikuga. Hiljem aga selgus, et KAS-id olid oma varad võõrandanud ilma

Kindlustusinspektsiooni nõusolekuta. Tunnistaja M. Kuusik (38. kd tlk 244) kinnitab K. Tropi

väidet, et ta oli teadlik Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusest. M. Kuusik KAS-ide vara võõrandamisest teadlik aga ei olnud. Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusest nr 151-R (20. kd tlk 88) nähtub, et see on saadetud KAS-

ide nõukogu esimehele F.I-le , juhatuse esimehele N.T-le ja H. Ulmasele.

Tunnistaja H. Ulmas ütluste (38. kd tlk 242) kohaselt oli ta teadlik Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusest, mille ta sai faksi teel. Samuti kinnitas H. Ulmas, et ka F.I ja N.T pidid olema sellest ettekirjutusest teadlikud. Kindlustusinspektsioonile KAS-ide juhatuse liikme K. J poolt 23.11.1998. saadetud kirjas (20. kd tlk 118) küsitakse esimeselt luba tehingu sõlmimiseks, milleks aga luba ei anta (20. kd tlk 119).

Tehingu tegemiseks, s.o Barclay Kinnisvara OÜ-lt X 1 asuva hoone omandamiseks, on Kindlustusinspektsioonilt luba küsinud ka KAS-ide juhatuse liige M. Kuusik (20. kd tlk 122), kuid

ka selleks tehinguks nõusolekut ei antud (20. kd tlk 121). Kindlustusinspektsiooni nõusoleku

puudumisest hoolimata omandas KAS Polaris Vara 27.01.1999. a X 1 asuva hoone hinnaga

5 000 000 krooni (kd 19. tlk 178-182). Eeltoodu kinnitab, et kuigi ettekirjutus oli saadetud F.I-le , N.T-le ja H. Ulmasele, olid sellest ettekirjutusest teadlikud ka juhatuse liikmed,

kellele see adresseeritud ei olnud. Sellest järeldub, et info Kindlustusinspektsiooni antud ettekirjutusest levis ka asutuse siseselt. Seega J. Kiikeri väide, et tema sellest teadlik ei olnud, ei

ole eluliselt usutav. Viimast kinnitab ka asjaolu, et eelpool toodud asjaolude ja tunnistajate ütlustega on leidnud kinnitust, et F.I oli ettekirjutusest teadlik. Tunnistaja K.J. (KAS-ide juhatuse liige) kohtus antud ütluste (39. kd tlk 143) kohaselt ei olnud ta Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusest ega KAS-ide varade võõrandamisest teadlik. K.J. esitas ka

avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks, mille põhjuseks oli äriühingu kohta

informatsiooni puudumine. Samuti ei olnud KAS Polaris-Vara juhatuse liige K.J. teadlik

viimatinimetatud äriühingu varade võõrandamisest (39 kd tlk 139-140). Eeltoodu kinnitab, et juhatuse roll äriühingu juhtimisel oli marginaalne, kuna neile ei edastatud infot äriühingus toimuva

kohta. Kuna osad juhatuse liikmed suhtlesid Kindlustusinspektsiooniga ja olid teadlikud ettekirjutusest ning osad juhatuse liikmed ei omanud üldse mingit informatsiooni (esitati koguni tagasiastumisavaldusi), siis ei oleks juhatus järelikult ka KAS-ide varade võõrandamise otsusele alla kirjutanud. See võib olla põhjuseks, miks nõukogu otsustas anda juhatuse pädevusse kuuluva küsimuse aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks.

Prokurör leiab, et J. Kiier on rikkunud ÄS §-s 306 lg 2 sätestatud nn üldist hoolsuskohustust.

Viimane tähendab seda, et nõukogu liige peab enne otsuste langetamist olema piisavalt informeeritud, hoolas ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Kohus nõustub prokuröriga, et ÄS §-s 306 lg-st 2 tulenev hoolsuskohustus lasub nii juhatuse kui ka nõukogu liikmel. Hoolsuskohustuse

rikkumise tuvastamiseks tuleb hinnata, kuidas käituks mõistlik inimene samas olukorras ja tingimustel. Prokurör leiab, et hoolsuskohustust rikuti muuhulgas sellega, et süüdistuses loetletud KAS-de varad müüdi järelmaksuvõimalusega alles asutatud Sartaste Halduse AS-le (11 kd tlk 246- 247), jättes ostja kohustuse täitmise tagamiseks meetmed rakendamata, s.o ostuhind lubati tasuda hiljem, kuid omand anti üle lepingu allkirjastamisega. Kohus nõustub, et selliselt toimides ei ole

kahtlust hoolsuskohustuse rikkumises, kuid antud juhul ei saa seda J. Kiikerile ette heita, sest

16 otsuse müüa varad just Sartaste Halduse AS-le võttis vastu aktsionäride üldkoosolek ja selle otsuse alusel sõlmiti võõrandamislepingud N.T ja O.D poolt.

Samas Kindlustusinspektsiooni poolt ettekirjutusega keelatud küsimuste, s.o varade võõrandamistehingute sõlmimise üldkoosolekule otsustamiseks andmisega, olles ettekirjutusest teadlik, rikkus J. Kiiker üldist hoolsuskohustust.

KrK § 161 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu omistamiseks J. Kiikerile tuleb

tuvastada, kas J. Kiikeri poolt ametialast tegevust reguleerivate normide rikkumisega tekitati

äriühingule suures ulatuses varalist kahju. Prokuröri väitel põhjustas J. Kiiker, andes juhatuse

otsustamispädevusse kuulunud küsimuse üldkoosolekule otsustamiseks, Polaris-Vara KAS-ile varalist kahju summas 21 446 063.93 krooni ja Polaris-Elu KAS-le 22 043 152.20 krooni. Kohus leiab, et põhjuslik seos J. Kiikeri tegevuse ja Era Pank AS-le kahju tekkimise vahel on olemas. Nimelt oli KAS-de Polaris-Elu ja Polaris-Vara varade võõrandamiseks igal juhul vajalik nõukogu nõusolek, ilma milleta ei oleks varade võõrandamine võimalikuks saanud.

Prokuröri poolt väidetavalt KAS-idele tekkinud varalise kahju suuruse kontrollimisel tuvastas

kohus, et süüdistuse 4. episoodis alapunktides 1-16 loetletud ja toimikuleheliselt viidatud tehingutega on KAS-idele põhjustatud varalist kahju summas 43 489 217.13 krooni (1 121 944 +

5 000 000 + 1 300 000 + 10 764 469.53 + 159 650.40 + 3 100 000 + 355 100 + 7 311 328 + 137 051 + 122 210 + 271 034 + 122 886 + 572 271 + 10 219 487 + 431 785.20 + 2 500 000). Küll aga märgib kohus, et 4. episoodis alapunktides 4 ja 14 nimetatud tehingutega oli prokurör ekslikult

märkinud kahju suuruseks vastavalt 10 764 469.53 ja 10 219 487 krooni. Kohtul tuleb lähtuda prokuröri esitatud süüdistusest halvendamata kohtualuse olukorda, mistõttu loeb kohus KAS-idele põhjustatud kahju tekkimise summas 43 489 217.13 krooni tõendatuks, kuigi tegelikult nende kahe tehinguga tekitatud kahju oli mõnevõrra suurem (vastavalt 11 342 470 krooni - vt 19. kd tlk 136 ja 12 495 727.25 krooni vt 18. kd tlk 60-62).

Selgitamaks välja, kas J. Kiiker on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamise, tuleb tuvastada, et ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. KrK § 8 lg 3 järgi oli tahtlus kaudne, kui isik sai aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, nägi ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille

saabumisega käesoleva koodeksi järgi loeti tegu lõpule viiduks, ja kuigi ei soovinud seda tagajärge, möönis teadlikult selle saabumist. J. Kiikeri poolt ametiseisundi tahtlikku ärakasutamist tõendab kõige paremini just objektiivne külg. Nõukogu ja juhatuse liikme ametikohal olles pidi J.

Kiikerile olema teada seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste ja õiguste sisu. Kindlasti pidi talle olema teada, millised küsimused kuuluvad nõukogu, millised üldkoosoleku ja

millised juhatuse pädevusse. J. Kiiker sai väga hästi aru, milline tähendus on allkirjal. Seega otsustega nõustudes ja neile alla kirjutades ilma otsuse seaduse ega põhikirja nõuetele vastavuse kontrollimist, möönis J. Kiiker, et oma tegevusega ta võib viimaseid rikkuda.

Samuti leidis eelpool tuvastamist asjaolu, et J. Kiiker oli teadlik Kindlustusinspektsiooni

ettekirjutusest. Viimases sätestatud keeldude teadliku eiramisega rikkus J. Kiiker tahtlikult ametialast tegevust reguleerivaid norme. Seaduse ja põhikirjaga sätestatud nõuete eesmärgiks on kaitsta äriühingut võimaliku kuritarvituse

eest ja vältida viimasele kahju tekkimist. Samuti on Kindlustusinspektsioon oma ettekirjutuses

põhjendanud äriühingu bilansi aktivas kajastatavate varadega tehtavate tehingute keelamist

vajadusega hoida ära äriühingule kahju tekkimine. Nende nõuete teadliku rikkumisega pidi J.

Kiiker vähemalt möönma, et eelpool viidatud otsuste vastuvõtmisega võib kaasneda kahju tekkimine äriühingule. Seega täitis J. Kiiker oma käitumisega ka ametiseisundi kuritarvitamise subjektiivse koosseisu.

17 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

3. episood Viimasena selgitab kohus välja, kas J. Kiiker on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamise, mis seisnes KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd-ga sõlmitud tehingutes. Kohus tuvastas järgmist: 1) 05.09.1998. a sõlmisid Tevo Consulting Ltd ja KAS Polaris-Vara lepingu (19. kd tlk 208-210),

mille kohaselt esimene pidi osutama viimasele teenust, mis seisnes KAS Polaris-Vara toodete Interneti koduleheküljel müümise idee viimistlemises (lepingu p 1.). KAS Polaris-Vara kohustus selle eest tasuma kokku 400 000 Saksa marka (vt p 3.1.);

2) KAS Polaris-Vara 13.09.1998. a nõukogu koosolekul (19 kd tlk 148) otsustati sõlmida Tevo

Consulting Ltd-ga leping, millega viimane kohustuks välja töötama kindlustustoodete läbi

Interneti müügi kontseptsiooni ning koostama tehnilised projektid ja kirjutama programmid

kindlustustoodete Internetimüügi teostamiseks. Eelnimetatud tööde kogumaksumus ei võinud ületada 3,5 miljonit krooni. KAS Polaris-Vara lepinguliseks esindajaks määrati O.D; 3) KAS Polaris-Vara 04.01.1999. a nõukogu koosolekul (19. kd tlk 149) otsustati sõlmida Tevo Consulting Ltd-ga nõudeõiguse loovutamise leping, millega KAS Polaris-Vara loovutaks enda AS

Era Pank vastu olevad nõuded summas 1 032 977.91 krooni + lepingujärgsed intressinõuded.

Nõude loovutamise eest otsustati tasaarveldada Tevo Consulting Ltd-ga 15.09.1998. a sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. KAS Polaris-Vara lepinguliseks esindajaks määrati O.D;

4) 04.01.1999. a sõlmiti KAS Polaris-Vara (esindaja O.D ) ja Tevo Consulting Ltd vahel

nõude loovutamise leping (19. kd tlk 147), millega esimene loovutas oma Era Pank AS-i vastu oleva nõude summas 3 965 905.64 krooni Tevo Consulting Ltd-le. Nõude loovutamise eest saadav tasu tasaarveldati KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahel 15.09.1998. a sõlmitud lepingu tasuga.

Ametialase kuritarvitamise objektiivne koosseis eeldab järgmiste asjaolude tuvastamist: 1) kas KAS Polaris-Vara nõukogu koosoleku protokollid on allkirjastatud J. Kiikeri poolt; 2) kas nõude loovutamise ja selle tasaarveldamisega tekitati Polaris-Vara KAS-ile varalist kahju ja kui jah, siis

millises ulatuses ning 3) kas J. Kiiker on oma tegevusega rikkunud ametialast tegevust reguleerivaid norme.

J. Kiikeri kohtus antud ütluste (44 kd tlk 210-211) kohaselt ei ole KAS Polaris-Vara nõukogu

koosoleku 13.09.1998. a protokoll (19. kd tlk 148) tema poolt allkirjastatud. 04.01.1999. a

koosoleku protokolli (19. kd tlk 149) kohta ei meenu talle midagi. Kaitsja viitab siinkohal ka

tunnistaja K. Rästa ütlustele, mille kohaselt viimane kinnitas J. Kiikeri allkirja jäljendiga kummitemplite olemasolu ja nende kasutamist teiste isikute poolt (45. kd tlk 78-79). Kohus jagab prokuröri seisukohta, et J. Kiikeri eelnimetatud väited on ümber lükatud eksperdiarvamusega (44. kd tlk 99-106), milles ekspert on tuvastanud, et kõnealused KAS Polaris-Vara nõukogu koosoleku

protokollid on tõenäoliselt allkirjastatud J. Kiikeri poolt. Kaitsja väite lükkab ümber

ekspertarvamuse punkt 2, millest nähtub, et kui dokumendid olid templitaolise esemega

allkirjastatud, siis oli seda võimalik ekspertiisiga kindlaks teha, s.t nõukogu protokollide allkirjastamisel ei ole kasutatud templitaolist eset.

Prokurör leiab, et reaalselt eksisteeriva nõude, s.o KAS Polaris-Vara nõue Era Pank AS-i vastu, tasaarveldamine olematu nõudega, s.o KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahel sõlmitud

teeninduslepingust tuleneva tasu maksmise nõue, tekitati KAS Polaris-Varale varalist kahju

summas 3 965 905.64 krooni. Prokuröri arvates 05.09.1998. a Kopenhaagenis sõlmitud lepingut

18 tegelikkuses ei sõlmitud ja selles fikseeritud töid ja teenuseid Tevo Consulting Ltd tegelikkuses KAS-ile Polaris Vara ei teostanud.

Kohus jagab prokuröri seisukohta, et reaalselt Tevo Consulting Ltd oma lepingulisi kohustusi KAS Polaris-Vara ees täitnud ei ole. Nimelt tunnistaja F.I ütluste kohaselt (44. kd tlk 33-35, 141-142) oli Tevo Consulting Ltd isikuks, kellelt KAS Polaris-Vara sai vajalikku know- how’d. Ta kinnitas ühtlasi, et eelnimetatud äriühing oli tema kontrolli all, s.t F.I sai mõjutada kogu ühingu äritegevust. Samas väitis ta, et Tevo Consulting Ltd-l ei olnud töötajaid ja et teenust KAS-ile Polaris-Vara pakkus ta ise ja tema poolt soovitatud isikud. KAS Polaris-Vara ja

Tevo Consulting Ltd vahel sõlmitud leping sai tema väitel viimase poolt täidetud täies mahus.

Lepingu täitmine toimus selliselt, et tarkvara anti üle paberkandjal, diskettidel ja edastati

elektroonilisel teel. Seda, miks ei ole säilinud ühtegi lepingu täitmist tõendavat paberkandjat,

disketti jne, seletab ta arhiveerimiskohustuse puudumisega. Samuti võisid lepingut puudutavad materjalid saada enne panga pankrotti ära visatud. Kohus leiab, et F.I väited on ümber

lükatud järgmiste tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega kogumiga. Tunnistaja Aet

F.I ei osanud öelda (44. kd tlk 21), kes reaalselt täitsid KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahel sõlmitud lepingut, kuigi tema väitel oli see leping reaalne ning seda täideti. Samas ei osanud ta seletada, kuidas Tevo Consulting Ltd poolt lepingu täitmine ning tarkvara üle anti ja paigaldati. Kuna Tevo Consulting Ltd direktoriks olnud Aet F.I (11. kd tlk 149 ja 172) ei osanud väidetavalt teostatud tööde kohta anda mingisugustki detailsemat informatsiooni, ei

ole väide lepingu täitmise kohta Tevo Consulting Ltd poolt eluliselt usutav. Viimati öeldut kinnitavad ka tunnistaja O.D ütlused (44 kd tlk 24-26). Nimelt allkirjastas ta KAS Polaris-

Vara nimel lepingud lähtuvalt temale antud korraldustest, samas ei mäletanud ta lepingu sõlmimise aega, kohta, tingimusi ega asjaolu, kas lepingujärgsed kohustused ka Tevo Consulting Ltd poolt täideti. Siinkohal väärivad märkimist ka tunnistaja H. Luhasalu ütlused (45. kd tlk 21- 22), millega ta kinnitas kohtus, et allkirjastas Tevo Consulting Ltd nimel lepinguid, sest tal paluti

seda teha. Tunnistaja arvas, et seda lepingut reaalselt ka täideti, sest talle saabusid materjalid

mujalt ning samuti käisid 3 meest Saksamaalt midagi uurimas, samas ei teadnud ta öelda, kas

nende saatjaks oli Tevo Consulting. Seega leidis eelnevalt tuvastamist, et KAS Polaris-Vara ja

Tevo Consulting Ltd vahelise lepingu sõlmisega otseselt seotud tunnistajad (Aet F.I, O.D ja H. Luhasalu) ei oska lepingu sisu ja selle täitmise kohta midagi konkreetset öelda.

Eelpool tuvastatu tõelevastavust kinnitavad ka tunnistaja E. Luige (töötas alguses KAS Polaris- Vara programmeerijana ja hiljem arvutiosakonna juhatajana) ütlused (39. kd tlk 108-110), mille

kohaselt oli enamus KAS-is Polaris-Vara kasutatavast tarkvarast enda tehtud ja üksnes mingi

pisike programm oli vist Saksamaalt. Kokkuleppe kohaselt pidi ka teda teavitatama, kui arvutitehnikat osta taheti. Tevo Consulting Ltd-st ei ole ta kuulnud, samuti ei kohanud ta KAS-is töötamise ajal välismaiseid konsultante. Lisaks teadis tunnistaja rääkida, et KAS ei ole pakkunud

kindlustustooteid läbi interneti. Viimane aga oligi KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahelise lepingu sisu (vt 19. kd tlk 148 ja 208-210).

F.I väide selle kohta, et Tevo Consulting Ltd nimel pakkus teenust KAS-ile

Polaris-Vara tema ise ja tema poolt soovitatud kolmandad isikud, on ümber lükatud Tevo Consulting Ltd konto väljavõtetega (16. kd tlk 10-20), millest ei nähtu, et Tevo Consulting oleks

teinud mingeid kulutusi teenuste sisseostmiseks või muid äriühingu majandustegevusega seotud kulutusi. Tevo Consulting Ltd konto väljavõtted ja maksekorraldused (16. kd tlk 10-14 ja 6. kd tlk 263-272) kinnitavad prokuröri väidet, et Era Panga AS-lt Tevo Consulting Ltd kontole laekunud summad on Aet F.I poolt suures osas F.I isiklikule kontole edasi kantud.

KAS Polaris-Vara pankrotihalduri poolt esitatud kriminaalasja algatamise avalduse kohaselt ei olnud KAS Polaris-Vara materjalide hulgas ühtegi dokumenti, mis kinnitaks Tevo Consulting Ltd poolt lepingujärgsete kohustuste täitmist (19. kd tlk 10). Viimast ei nähtu ka KAS Polaris-Vara ja

19 Sampo Kindlustuse AS vahel sõlmitud vallasasjade ja arvutitarkvara ostu-müügilepingust (19. kd tlk 100-112). Arvestades eeltoodut, ei ole eluliselt usutav ka F.I väide, et lepingu

täitmist puudutavad dokumendid ei ole säilinud, sest osade dokumentide arhiveerimiskohustus puudus ja sest osad dokumendid võisid saada ära visatud.

Seega on leidnud tunnistajate ütluste ning dokumentaalsete tõenditega tõendamist, et reaalselt Tevo Consulting Ltd oma lepingulisi kohustusi KAS Polaris-Vara ees täitnud ei ole.

Järgmisena käsitleb kohus J. Kiikeri kaitsja tõstatatud küsimusi seoses kahju tekkimise aja, kahju suuruse ning asjaoluga, kas 05.09.1998. a ja 15.09.1998. a lepingud on üks ja sama. Kohus leiab,

et aegumise sisukohalt on oluline tuvastada J. Kiikeri tegevuse toimumise aeg, mis tegi

võimalikuks kahju tekkimise, ja seejärel tuleb kindlaks teha, et kahju tegelikult ka saabus.

Eelnevalt luges kohus tuvastatuks, et KAS Polaris-Vara 04.01.1999. a nõukogu koosolekul otsustati (sh J. Kiiker) loovutada Era Pank AS-i vastu olev nõue Tevo Consulting Ltd-le ja tasu

tasaarveldati 15.09.1998. a sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Seega hakkas 10-aastane aegumistähtaeg kulgema alates 04.01.1999.

04.01.1999. a KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingus lepiti kokku nõuete tasaarveldamises, kuid vastav kokkulepe pidi sõlmitama hiljemalt ühe kuu jooksul alates 04.01.1999. a. J. Kiikeri kaitsja viitabki asjaolule, et kuna materjalide hulgas ei

ole ühtegi tasaarveldamise kokkulepet, siis ei saa rääkida ka reaalsest kahjust. Kohus kaitsja

seisukohaga ei nõustu, leides, et ka muude asjaoludega on võimalik tõendada tasaarveldamise toimumist. Kuna KAS Polaris-Vara juhatuse ja nõukogu liikmete poolt koostatud ja allkirjastatud

1999. a I kvartali vahearuandes (20. kd tlk 125-142) ei kajastu KAS Polaris-Vara teeninduslepingust tulenevat kohustust Tevo Consulting ees, saab sellest järeldada tasaarveldamise toimumist, mistõttu on leidnud kinnitust ka reaalse kahju tekkimine Polaris-Vara KAS-le.

Prokurör süüdistab J. Kiikerit 3 965 905.64 krooni suuruse kahju tekitamises KAS-ile Polaris-

Vara. Kohus leiab, et eelnimetatud suuruses kahju tekitamine J. Kiikeri poolt ei ole leidnud tõendamist. Nimelt KAS Polaris-Vara 04.01.1999. a nõukogu otsusega otsustati lubada O.D

sõlmida KAS Polaris-Vara nimel leping, millega viimane loovutaks enda AS Era Pank vastu

olevad nõuded summas 1 032 977.91 krooni + lepingujärgsed intressinõuded. Kuna toimikumaterjalide hulgas ei ole nõude loovutamise lepingu p-s 1.1. nimetatud lepinguid (19. kd

tlk 147), ei ole kohtul võimalik kontrollida, kui suur oli KAS Polaris-Vara lepingujärgsed

intressinõuded AS-i Era Pank vastu. Seega on leidnud tõendamist üksnes 1 032 977.91 krooni suuruse kahju tekkimine KAS-ile Polaris-Vara.

Toimikumaterjalide hulgas on ainult 05.09.1998. a KAS Polaris-Vara ja Tevo Consulting Ltd vahel sõlmitud teenindusleping. Samas toimus KAS Polaris-Vara nõukogu koosolek, kus otsustati anda O.D-le volitused Tevo Consultinguga teeninduslepingu sõlmimiseks, alles 13.09.1998. a. Nõude loovutamise lepingus ja KAS Polaris-Vara 04.01.1999. a koosoleku protokollis viidatakse

aga 15.09.1998. a sõlmitud teeninduslepingule. Seega on põhjendatud kaitsja tähelepanek, kas

05.09.1998. a ja 15.09.1998. a lepingute puhul on tegemist ühe ja sama või kahe erineva

lepinguga. Prokuröri arvates 05.09.1998. a leping on fiktiivne. Kohus leiab, et prokuröri seisukohta kinnitavad järgmised asjaolud. Kui võrrelda omavahel 05.09.1998. a lepingu ja KAS Polaris-Vara 13.09.1998. a nõukogu koosoleku protokolli sisu, on näha, et need on kattuvad (seda

nii lepinguliste tööde ja teenuste kui ka nende eest makstavate tasude osas). Lisaks otsustas

nõukogu viimatinimetatud koosolekul volitada O.D KAS Polaris-Vara nimel lepinguid

sõlmima. 05.09.1998. a Kopenhaagenis sõlmitud teenindusleping on samuti allkirjastatud O.D poolt. Seega ei ole usutav, et ühe ja sama teenuse osutamise kohta sõlmitakse kaks lepingut samadel tingimustel. Samas ei mäletanud O.D lepingu sõlmimise asjaolusid, sh ka seda, kas ta

on Kopenhaagenis üldse lepingut sõlminud. See aga viitab asjaolule, et see leping on sõlmitud

20 fiktiivselt, mida kinnitab ka eelpool tuvastatud asjaolu, et tegelikult lepingu täitmist ei toimunud. Kohtu arvates ei ole välistatud ka võimalus, et teeninduslepingus on selle sõlmimise kuupäevana

ekslikult 15. septembri asemel märgitud 05. september, kuid see asjaolu ei oma tähtsust, sest kohus eelnevalt juba leidis, et igal juhul on kõnealuste 05.09.1998. a ja 15.09.1998. a lepingute puhul tegemist ühe ja sama lepinguga ja et tegelikkuses seda ei täidetud.

J. Kiiker on realiseerinud ametiseisundi kuritarvitamise objektiivse koosseisu, kui leiab

tõendamist, et J. Kiiker on oma tegevusega, s.o KAS Polaris-Vara 04.01.1999. a toimunud

nõukogu koosolekul vastu võetud otsusega rikkunud ametialast tegevust reguleerivaid norme. Prokurör heidab J. Kiikerile ette Kindlustusinspektsiooni poolt 10.11.1998. a KAS-idele Polaris-

Vara ja Polaris-Elu tehtud ettekirjutuse nr 151-R, KS § 48 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg-s 1 sätestatud kohustuste ning nõukogu liikme üldise hoolsuskohustuse (ÄS § 306 lg 2) rikkumist. KAS-il Polaris-Vara AS Era Pank vastu hoiustamislepingutest nr 10L-4-281295 ja 10L-1-301195

ning 05.08.1998. a sõlmitud deposiidilepingust tuleneva nõude loovutamise otsusega rikuti

Kindlustusinspektsiooni ettekirjutust nr 151-R, millega olid keelatud igasugused tehingud KAS Polaris-Vara aktivas kajastuvate varadega. Kuna kohus on eelpool teinud kindlaks J. Kiikeri poolt

Kindlustusinspektsiooni ettekirjutuse rikkumise, siis ei pea kohus vajalikuks hakata siin neid asjaolusid uuesti üle kordama. KS § 48 lg 1 kohaselt pidi kindlustusselts oma vahendeid paigutades saavutama kõrgeima kindluse astme ja tagama oma maksejõulisuse endale võetud kohustuste täitmiseks. Otsustades loovutada reaalselt olemasoleva nõude ja tasaarveldada selle olematu nõudega, rikkus J. Kiiker KS § 48 lg 1, s.t KAS Polaris-Vara nõudest loobuti põhjendamatult ning selles ulatuses vähenes KAS Polaris- Vara maksejõulisus teiste võetud kohustuste täitmise tagamisel. Prokurör süüdistab J. Kiikerit TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustuse, s.o tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus, rikkumises. Kohus leiab, et seda sätet ei saa

käsitleda kui ametialast tegevust reguleerivat normi ametiseisundi kuritarvitamise objektiivse

koosseisu ühe elemendi tähenduses. Nimelt on eelnimetatud sätte puhul tegemist üldise

põhimõttega, millest on lähtutud ka ametialast tegevust reguleerivate normide sõnastamisel,

mistõttu viimaste rikkumine tähendab automaatselt ka selle normi aluseks olnud põhimõtte rikkumist. Järelikult TsÜS § 108 lg 1 rikkumist eraldi ei tuvastata. Kohus nõustub prokuröriga selles, et J. Kiiker rikkus ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud hoolsuskohustust,

s.o nõukogu liikme kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Viimane

tähendab, et nõukogu liige peab üles näitama vajalikku hoolsust ja et ta peab enne otsuse langetamist piisavalt informeeritud olema, vältimaks äriühingule põhjendamatute riskide võtmist.

Piisav informeeritus eeldab isiku poolt aktiivset käitumist ning selle tingimuse täidetuse

tuvastamisel hinnatakse, kuidas oleks mõistlik inimene samas olukorras ja samadel tingimustel käitunud. J. Kiikeri ütluste kohaselt (44. kd tlk 215) ei teadnud ta kas Tevo Consulting Ltd oli oma

lepingulised kohustused täitnud, kuid vaatamata sellele otsustas ta reaalselt olemasoleva nõude

loovutada ja tasaarveldada selle olematu nõudega. Prokurör märgib õigesti, et J. Kiiker jättis

sellise väärtusega tehingu puhul kontrollimata teise lepingupoole tausta, selgitamaks välja, kas

viimane on üldse lepingut ka tegelikult täitnud. Kusjuures J. Kiiker tegevusetust ei õigusta ka asjaolu, et KAS Polaris-Vara nõukogu liige ja aktsionär F.I oli Tevo Consulting

Ltd-ga seotud. J. Kiiker võis küll teisi nõukogu liikmeid usaldada, kuid see ei vabastanud teda kohustusest nende tegevust kontrollida. Seega realiseeris J. Kiiker ametiseisundi kuritarvitamise objektiivse koosseisu.

21 Ametiseisundi kuritarvitamise subjektiivne koosseis eeldab J. Kiikeri käitumises vähemalt kaudse

tahtluse tuvastamist. Eelmise episoodi subjektiivse koosseisu juures tuvastatu kehtib ka siin, mistõttu selles osas ei pea kohus kordamist vajalikuks. Lisaks märgib kohus, et J. Kiikeri poolt

otsuse, s.o reaalselt olemasoleva nõude loovutamine ja selle tasaarveldamine olematu nõudega, vastuvõtmisel oma kohustuste teadliku täitmata jätmisega (kontrollimata lepingu täitmist ja teiste nõukogu liikmete tegevust jne) möönis ta äriühingule kahju tekkimise võimalust.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Seega on kohtus leidnud tõendamist J. Kiikeri poolt ametiseisundi kuritarvitamine episoodides 3 ja 4 toodud tegude toimepanemisega, mistõttu tuleb teda selle eest karistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KrK § 161 nägi ametiseisundi kuritarvitamise eest karistusena ette rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuni 15.03.2007. a kehtinud KarS § 289 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Hetkel kehtiv KarS § 2172 lg 1 näeb samuti ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega KrK § 6 lg 3 (KarS § 5 lg 3) alusel lähtub kohus karistuse mõistmisel KrK §-s 161 sätestatud karistusraamidest.

KrK § 36 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust ja laadi,

süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid (KrK § 37) ja raskendavaid asjaolusid (KrK § 38).

Kehtiva KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel süüdistatava vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud J. Kiikeri puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et J. Kiikeri süü suurusest tulenevalt tuleb teda karistada vangistusega. Nimelt

ametiseisundi kuritarvitamise tulemusena tekitati KAS-idele Polaris-Vara ja Polaris-Elu suures ulatuses varalist kahju. J. Kiiker koos teiste juba süüdi mõistetud isikutega tekitasid oma tegevusega KAS-dele Polaris-

Vara ja Polaris-Elu kahjus summas 44 522 195.04 krooni, mis näitab kui raske kuriteoga antud

juhul tegemist on. J. Kiiker kasutas oma ametiseisundit tahtlikult ära, rikkudes teadlikult

ametialast tegevust reguleerivaid norme. Sellises ulatuses kuriteo toimepanemise eest karistust mõistes on oluline arvestada üldpreventiivse eesmärgiga, s.o kaitsta õiguskorra huvisid, näidates,

et sellise teo toimepanemise eest järgneb ka isikule tuntava raskusega karistus. Eeltoodut arvestades mõistab kohus J. Kiikerile KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus loeb J. Kiikerile mõistetud karistusest kantuks

eelvangistuses viibitud aja 07.03.-08.03.2000, s.o 2 vangistuspäeva. Seega J. Kiikeri poolt ärakandmisele kuuluv karistuse pikkuseks on 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka eripreventiivset eesmärki, s.o mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Siinkohal on oluline vaadata kuriteo toimepanemise ja selle eest mõistetud karistuse vahele jäävat aega. Karistuse eesmärgid on kõige paremini saavutatavad, kui teo toimepanemisele järgneb võimalikult lühikese aja jooksul ka karistus. Kohus leiab, et 10 aastat

hiljem järgnenud karistuse puhul on karistuse eesmärkide saavutamine juba vägagi kaheldav. Nimelt leidsid J. Kiikeri poolt toime pandud teod aset juba peaaegu 10 aastat tagasi. Tema suhtes

algatatud kriminaalmenetlus on kestnud ligikaudu 8 aastat, mis on muuhulgas ka J. Kiikerile

22

endale olnud nii vaimselt kui füüsiliselt koormav. Seega leiab kohus, et J. Kiikeri suhtes on

võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, allutades ta 3 aasta pikkusele katseajale. Viimatinimetatud põhjendustel ei nõustu kohus prokuröri taotlusega kohaldada J. Kiikeri suhtes 2

aasta pikkust keeldu töötada äriühingu tegevjuhina, likvideerijana, prokuristina ja juhatuse liikmena.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 kuulus kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju hüvitamisele täies ulatuses kahju tekitanud isiku poolt. ÄS § 327

järgi vastutasid nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste

täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt ÄS §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Solidaarkohustus tekkis TsK § 459 järgi siis, kui mitu isikut oli kahju põhjustanud ühiselt. Kohus leiab, et J. Kiikeri poolt kahju tekitamine oli õigusvastane, s.o vastuolus ametialast tegevust

reguleerivate normidega, ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et

KAS-de Polaris-Elu (pankrotis) ja Polaris-Vara (pankrotis) poolt esitatud tsiviilhagid (vastavalt 4 159 684 krooni 44. kd tlk 260 ja 1 032 977.91 krooni – 44. kd tlk 123-125) on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele ning väljamõistmisele solidaarselt F.I-ga. AS ERA Pank (pankrotis) tsiviilhagid summas 1 930 441.24 krooni ja 2 883 470.40 krooni jätab kohus seoses J. Kiikeri õigeksmõistmisega läbi vaatamata.

Jaak Kiikerile kuuluva arestitud vara - jahipüss IZ-25 nr KU-378, jahikarabiin Tikka Popula nr 876155, revolver Taurus nr ME-41177, kinnistu nr 5651 asukohaga Tartumaa, X küla, X vald,

kontod Sampo pangas nr XXXXXXXX jäägiga 91 241.73 krooni ja nr XXXXXXXX jäägiga

4187 krooni ja konto nr XXXXXXXX Hansapangas jäägiga 4545.34 krooni – jätab kohus tsiviilhagide tagamiseks aresti alla.

V Menetluskulud

Vastavalt KrMK § 89 lg-le 1 ja KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asja menetluskuludeks, mis tuleb J. Kiikeril hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse

nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 6525 krooni. Menetluskuludeks on veel ekspertiisi tegemise kulud 7560 krooni (44. kd tlk 107), ekspert Agu Kipastole hüvitatud sõidukulud summas 340 krooni (44. kd tlk 32), tunnista Kaja Pino sõidukulud 611 krooni (44. kd tlk 189-190) ning tunnistaja Signe Kaursoni sõidukulud summas 406.50 krooni (44. kd tlk 191).

Ingeri Tamm Kohtunik