1-08-14725\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-14725

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

07.novembril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Marju Persidskaja kaitsjad Aivar Kello, Li Uiga, Anne Vissak ja Eve Laine arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav T.I , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 263 p 3,4

järgi;

süüdistatav E.O, isikukood XXX, elukoht: XXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1,2

järgi;

süüdistatav I.T , isikukood XXX,

elukoht: XXXXXXXXXX,

kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3; § 215 lg 2 p 1,2

järgi;

süüdistatav B.D , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 263 p 3,4

järgi;

süüdistatav B.S, isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 215 lg 2 p 1,2

järgi,

süüdistatav Z.H , isikukood XXX elukoht: XXXXXXXXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,2,3; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 121; § 215 lg 2 p 1,2

järgi,

süüdistatav U.U , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXXXXX,

kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7; § 266 lg 2 p 1,2,3; § 215 lg 2 p 1,2

järgi,

süüdistatav Ilmar Jõgi, isikukood 36404220018 elukoht: XXXXXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistamata, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 2 järgi,

süüdistatav Martin Tuul, isikukood 38912122727 elukoht: XXXXXXXXXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8

järgi ja

süüdistatav P.K , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8

järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

T.I süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2002.a kella 20.00 paiku tungis grupis koos B.S-i, U.U ja B.D-ga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas haagis olnud ukse lahtitõmbamise teel L.J. korterisse; - et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 05.septembril 2002.a kella 21.00 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos B.S, B.D ja U.U-ga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse ukse lõhkumise teel A.E. kuuluvasse korterisse.

Sellega pani T.I toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda ja grupi poolt.

T.I süüdistatakse selles, et tema 17.augustil 2004.a ajavahemikul kell 22.00-23.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos P.K, Martin Tuule, Tiit Nüssiku ja

Erkki Broviniga uste lahtimurdmise teel sisse AS T. tagavaraosade lattu ja võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära K-700 liigendkardaani väärtusega 900 krooni ja liikurniiduki heedri pendelkahvli väärtusega 600 krooni;

- et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 25.oktoobrit 2007.a Tartumaal Rõngu vallas T. külas A.K. majapidamises, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära A.K. kuulunud vanaraua väärtuses 2256 krooni.

Sellega pani T.I toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

T.I süüdistatakse selles, et tema 23.septembril 2005.a kella 16.00 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas grupis koos B.D-ga peksis kividega katki AS T. kontori 6 aknaruutu väärtusega

kokku 600 krooni ja sõimas avalikus kohas kohalviibinud AS T. töötajaid K.K. , A.Z. ja H.J.

ebatsensuursete sõnadega ning loopis relvana kasutatavate esemete - klaaspudelite ja taldrikutega - viimaste poole.

Sellega pani T.I toime KarS § 263 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ja grupi poolt.

T.I süüdistatakse sellles, et tema isikuna, kes on 19.juunil 2006.a. Tartu Maakohtu Valga

kohtumaja otsusega 1-06-8438 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobe seisundis tingimise vangistusega 2 kuud katseajaga 2 aastat ning lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 31.augustil 2008.a. kella 00.02 ajal Tartus Riia tänaval Pepleri ja Filosoofi tänavate vahelisel lõigul mootorsõidukit Ford Transit reg numbrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega T.I pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

E.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos U.U, B.S-i, I.T, Z.H ja Ilmar Jõgiga sisse ärandamise eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitis sellega Vändrasse.

Sellega pani E.O toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.

I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

19.juulil 2003.a Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H-ga ukse

lahtikangutamise teel sisse AS T. kaarhalli ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 60

liitrit diiselkütet maksumusega 300 krooni, 20 liitrit diiselõli maksumusega 140 krooni, traktori

radiaatori maksumusega 1200 krooni ja bussi alumiiniumaknaraamid maksumusega 250 krooni, tekitades kahju kokku 1890 krooni.

Sellega pani I.T toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega.

I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse sissetungimisega, ööl vastu 03.jaanuari 2004.a Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Ilmar Jõgiga sisse ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, ukse lõhkumise teel AS T. karjalauta.

Sellega pani I.T toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda ning grupi poolt.

I.T süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis grupis koos U.U, B.S-i, E.O, Z.H ja Ilmar Jõgiga sisse ärandamise eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX

XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitis sellega Vändrasse.

Sellega pani I.T toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.

B.D süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2002.a kella 20.00 paiku tungis grupis koos

B.S-i , T.I ja U.U-ga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas haagis olnud ukse lahtitõmbamise teel L.J. korterisse; - isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 05.septembril 2002 kella 21.00 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos B.S-i, T.I ja U.U-ga

ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse ukse lõhkumise teel A.E. kuuluvasse korterisse; - 02.jaanuaril 2003.a kella 17.30 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H

, U.U ja Viktor Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas L.J. korterisse; - 02.jaanuaril 2003.a ajavahemikul kell 18.00-19.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H, U.U ja Viktor Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas riivis olnud ukse lahtitõmbamise teel A.T. korterisse.

Sellega pani B.D toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda ja grupi poolt.

B.D süüdistatakse selles, et tema 23.septembril 2005.a kella 16.00 paiku Tartumaal Rõngu

vallas T. külas grupis koos T.I-ga peksis kividega katki AS T. kontori 6 aknaruutu väärtusega kokku 600 krooni ja sõimas avalikus kohas kohalviibinud AS T. töötajaid K.K. , A.Z. ja

H.J. ebatsensuursete sõnadega ning loopis viimaseid klaaspudelite ja taldrikutega, s.o relvana kasutatavate esemetega.

Sellega pani B.D toime KarS § 263 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ja grupi poolt.

B.S-i süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2002.a kella 20.00 paiku tungis grupis

koos U.U , T.I ja B.D-ga ebaseaduslikul, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas haagis olnud ukse lahtitõmbamise teel L.J. korterisse.

- isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 05.septembril 2002.a kella 21.00

paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos U.U , B.D ja T.I-ga

ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse ukse lõhkumise teel A.E. kuuluvasse korterisse.

Sellega pani B.S toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda ja grupi poolt.

B.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl

vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H , U.U, E.O, I.T ja Ilmar Jõgiga sisse ärandamise

eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 riikliku

registrimärgiga XXX XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitsid sellega Vändrasse.

Sellega pani B.S toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.

Z.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

sissetungimisega, 02.jaanuaril 2003.a kella 17.30 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis

grupis koos U.U, B.D ja Viktor Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas L.J. korterisse. - 02.jaanuaril 2003.a ajavahemikul kell 18.00-19.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos U.U, B.D ja Viktor Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse riivis olnud ukse lahtitõmbamise teel A.T. korterisse.

- 06.augustil 2003.a kella 23.30 paiku Tartumaal Rõngu vallas L. külas tungis valdaja tahte

vastaselt vägivalda kasutades grupis koos Monika Rämmari, Jaanika Kadaku, Veronika Rosumovskaja ja U.U-ga sisse K.S. elamusse akna lõhkumise ja ukse avamise teel, samal ajal kui Jaanika Kadak lõhkus akna klaasi, Monika Rämmar lõi rusikaga katki teise akna klaasi ja ronis majja, lükates K.S. , kes püüdis takistada majja sisenemist, mille järel Monika Rämmar avas maja välisukse seestpoolt, millest sisenes majja koos Jaanika Kadaku, Veronika Rosumovskaja ja U.U-ga. Majas viibides lõi Jaanika Kadak K.S. näopiirkonda.

Sellega pani Z.H toime KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda, vägivallaga ja grupi poolt.

Z.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 19.juulil

2003.a Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis ukse lahtikangutamise teel grupis koos I.T-ga

sisse AS T. kaarhalli ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 60 liitrit diiselkütet maksumusega 300 krooni, 20 liitrit diiselõli maksumusega 140 krooni, traktori radiaatori maksumusega 1200 krooni, bussi alumiiniumaknaraamid maksumusega 250 krooni, tekitades kahju kokku 1890 krooni. - 06.augustil 2003.a kella 23.00 paiku Tartumaal Rõngu vallas L. külas, viibides K.S. elamus, võttis

grupis koos U.U-ga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära televiisori “Taurus” väärtusega 600 krooni, raadio koos ühe kõlariga väärtusega 200 krooni, seinakella väärtusega 150

krooni, kohvipurgi väärtusega 50 krooni, kohvi väärtusega 32 krooni, supipoti väärtusega 100 krooni ja supi väärtusega 60 krooni, kokku väärtuses 1192 krooni.

Sellega pani Z.H toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Z.H süüdistatakse selles, et tema 15.septembril 2003.a kella 22.00 paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas V.K. elumaja ees õues isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus tõukas õues viibinud K.K. ja lõi kiviga kahel korral V.K. pähe, tekitades V.K. füüsilist valu ja kehavigastusi: kaks muhku.

Sellega pani Z.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise.

Z.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos U.U, B.S-i, E.O, I.T ja Ilmar Jõgiga sisse ärandamise eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX

XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitis sellega Vändrasse.

Sellega pani Z.H toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.

U.U süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2002.a kella 20.00 paiku tungis grupis

koos B.S-i , T.I ja B.D-ga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas haagis olnud ukse lahtitõmbamise teel L.J. korterisse;

- isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 05. septembril 2002.a kella 21.00

paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos B.S-i , B.D ja T.I-ga

ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse ukse lõhkumise teel A.E. kuuluvasse korterisse; - isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 02.jaanuaril 2003.a kella 17.30

paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H , B.D ja Viktor

Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas L.J. korterisse; - isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 02.jaanuaril 2003.a ajavahemikus kell 18.00-19.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos Z.H, B.D ja Viktor Karinguga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, sisse Tartumaal Rõngu vallas T. külas riivis olnud ukse lahtitõmbamise teel A.T. korterisse.

- isikuna, kes on toime pannud omavolilise sissetungimise, 06.augustil 2003.a kella 23.30 paiku

Tartumaal Rõngu vallas L. külas tungis valdaja tahte vastaselt vägivalda kasutades grupis koos

Monika Rämmari, Z.H , Veronika Rosumovskaja ja Jaanika Kadakuga sisse K.S. elamusse akna lõhkumise ja ukse avamise teel, samal ajal kui Jaanika Kadak lõhkus akna klaasi,

Monika Rämmar lõi rusikaga katki teise akna klaasi ja ronis majja, lükates K.S. , kes püüdis

takistada majja sisenemist, mille järel Monika Rämmar avas maja välisukse seestpoolt, millest sisenesid majja Jaanika Kadak, Veronika Rosumovskaja, Z.H ja U.U. Majas viibides lõi Jaanika Kadak K.S. näopiirkonda.

Sellega pani U.U toime KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda, vägivallaga ja grupi poolt.

U.U süüdistatakse selles, et tema 06.augustil 2003.a kella 23.00 paiku Tartumaal

Rõngu vallas L. külas, viibides K.S. elamus, võttis grupis koos Z.H-ga ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära televiisori “Taurus” väärtusega 600 krooni, raadio koos ühe kõlariga väärtusega 200 krooni, seinakella väärtusega 150 krooni, kohvipurgi väärtusega 50 krooni, kohvi väärtusega 32 krooni, supipoti väärtusega 100 krooni ja supi väärtusega 60 krooni, kokku väärtuses 1192 krooni.

Sellega pani U.U toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt.

U.U süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis grupis koos I.T, B.S-i, E.O, Z.H ja Ilmar Jõgiga sisse ärandamise eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX

XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitis sellega Vändrasse.

Sellega pani U.U toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.

U.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 25.novembril 2005.a. Tartu Maakohtu otsusega nr 1-916/2005 karistatud KarS § 424 ja 329 alusel 7 kuu vangistusega ning lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes, juhtis 07.juunil 2008.a. kella 18.30 ajal, omamata selleks juhtimisõigust, Harju maakonnas, Raasiku vallas, Kostivere tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit Seat Toledo reg.märgiga

nr XXX XXX olles alkoholijoobes, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 25.novembri 2005.a. kohtuotsust.

Sellega pani U.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest ning KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Ilmar Jõgi süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 03.jaanuari 2004.a Tartumaal Rõngu vallas T.

külas tungis grupis koos I.T-ga ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, ukse lõhkumise teel AS T. karjalauta.

Sellega Ilmar Jõgi pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise grupi poolt.

Ilmar Jõgi süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 03.jaanuari 2004.a paiku Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos U.U, B.S-i, I.T, Z.H ja

E.O-ga sisse ärandamise eesmärgil AS T. karjalaudas seisvasse A.R. kuuluvasse

sõiduautosse Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX XXX ja võttis selle ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita ning sõitis sellega Vändrasse.

Sellega pani Ilmar Jõgi toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud grupi poolt.

P.K süüdistatakse selles, et tema 17.augustil 2004.a. ajavahemikul kella 22.00- 23.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos T.I, Martin Tuule, Tiit Nüssiku ja

Erkki Broviniga uste lahti murdmise teel sisse AS T. tagavaraosade lattu ja võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära K-700 liigendkardaani väärtusega 900 krooni ja liikurniiduki heedri pendelkahvli väärtusega 600 krooni.

Sellega P.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Martin Tuult süüdistatakse selles, et tema 17.augustil 2004.a. ajavahemikul kella 22.00- 23.00 Tartumaal Rõngu vallas T. külas tungis grupis koos T.I, P.K, Tiit Nüssiku ja

Erkki Broviniga uste lahti murdmise teel sisse AS T. tagavaraosade lattu ja võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära K-700 liigendkardaani väärtusega 900 krooni ja liikurniiduki heedri pendelkahvli väärtusega 600 krooni.

Sellega Martin Tuul pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (25.oktoober 2007.a. episood) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.I-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda T.I-le kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 2 kuulist vangistust 19.juuni 2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja lugeda T.I-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.I-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 263 p 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.I-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.I-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda T.I-le kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustades liitkaristus KarS § 65 lg 2 liitkaristusest ja 64 lg 1( KarS § 266 lg 2 p 1, 3, 263 p 3, 4 ja 199 lg 2 p 7, 8) liitkaristusest, s.o suurendades 5 kuulist vangistust osaliselt 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, s.o 5 kuu vangistusega, osaliselt ning mõista T.I-le lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud vangistust KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 31.august-01.september 2008.a., s.o 2 päeva arvestada karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada 5 kuud 28 päevavangistust, s.o 178 päeva vangistust üldkasuliku tööga 356 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha ära 1 aasta jooksul. T.I-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada

nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta ära T.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks.

KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

E.O-le karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni riigituludesse. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni riigituludesse, tasub E.O kümnes võrdses osas, s.o 1000 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

KarS § KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda I.T-le kuritegude kogumi eest, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu I.T ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.D-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 263 p 3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.D-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda B.D-le kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.S-ile karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.S-ile karistuseks 200 päevamäära. KarS § 64 alusel lugeda lõplikuks liitkaristuseks rahalist karistust 300 päevamäära, s.o 15 000 tuhat krooni riigituludesse. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni riigituludesse,

tasub B.S kaheteistkümnes võrdses osas, s.o 1250 krooni kaupa igakuiselt 1 aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.H-le karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.H-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.H-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Z.H-le kuritegude kogumi eest, liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 25.novembril 2002.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu vangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.H-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugedes kergem karistus (KarS § 215 l g 2 p 1,2 alusel määratud karistus)

kaetud raskeima karistusega (KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus) ja mõista Z.H-le lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud vangistust KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.september 2003.a - 14.november 2003.a, s.o 1 kuu 28 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 7 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada 7 kuud ja 2 päeva vangistust, s.o 212 päeva vangistust üldkasuliku tööga 424 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 aasta jooksul.

Z.H-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.U-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.U-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.U-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 424 ja § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 63 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.U-le karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda U.U-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.juuni-09.juuni 2008.a., s.o 3 päeva vangistus tuleb arvestada karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu U.U ei pane

3 aastase katseaja jooksul toime jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta U.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks

KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ilmar Jõgile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ilmar Jõgile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Ilmar Jõgile kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.K-le karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1

aastase 6 kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Tuulele karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1

aastase 6 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepete sisu oli neile arusaadav ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 263 p 3,4 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. E.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. I.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3; § 215 lg 2 p 1,2

järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. B.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 263 p 3,4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. B.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3; § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle

karistus vastavalt kokkuleppele. Z.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,2,3; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 121; § 215 lg 2

p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. U.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7; § 266 lg 2 p 1,2,3; § 215 lg 2 p 1,2 ja

§ 424, § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ilmar Jõgi tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus

vastavalt kokkuleppele. P.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Martin Tuul tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagid on esitatud järgmiselt: AS T. poolt 600 krooni suuruses summas B.D ja T.I vastu; AS T. poolt 1000 krooni suuruses summas Ilmar Jõgi ja I.T vastu; AS T. poolt 1890 krooni suuruses summas

I.T ja Z.H vastu; A.R. poolt 5000 krooni suuruses summas Aleksandr

Kovaljovi, U.U, B.S-i, I.T, Z.H ja Ilmar Jõgi vastu; L.J. poolt 140 krooni suuruses summas B.D, B.S-i, T.I ja U.U

vastu; L.J. poolt 21 krooni suuruses summas B.D , Z.H , T.I ja U.U vastu ning K.S. poolt 842 krooni suuruses summas Z.H ja U.U vastu

KrMS § 180 alusel kuulub T.I-lt, E.O-lt, I.T-lt, B.D-lt, B.S-ilt, Z.H-lt, U.U-lt , Ilmar Jõgilt, P.K-lt ja Martin

Tuulelt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi (25.oktoober 2007.a. episood) ja mõista T.I talle karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks kolm (3) kuud T.I vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus T.I-le kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kahe (2) kuulist vangistust 19.juuni 2006.a. Tartu T.I-le Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks (2) kuud vangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks viis (5) kuud vangistust. T.I-le

Süüdi tunnistada

T.I KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks viis (5) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T.I KarS § 263 p 3,4 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T.I KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista talle karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks - lugedes T.I-le kergemad karistused kaetuks raskeimaga - viis (5) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustades liitkaristus KarS § 65 lg 2 liitkaristusest ja 64 lg 1( KarS § 266 lg 2 p 1, 3, 263 p 3, 4 ja 199 lg 2 p 7, 8) liitkaristusest, s.o suurendades viie (5) kuulist vangistust

osaliselt 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, s.o viie (5) kuu vangistusega, osaliselt ning mõista T.I-le lõplikuks liitkaristuseks kuus (6) kuud vangistust

KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 31.august-01.september 2008.a., s.o T.I

kaks (2) päeva arvestada karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud viie (5) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva T.I-le

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend kuus (356) tundi üldkasulikku tööd ja mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud T.I kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas: Tartumaa, Rõngu vald, T. küla; 2. ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna T.I Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) T.I-lt aastaks kuueks (6) kuuks.

T.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada

E.O KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus kakssada (200) päevamäära, s.o kümme tuhat (10 000) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et on õigus talle mõistetud rahalist karistust E.O

tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne (10) kuu jooksul igakuiselt üks tuhat (1000) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

E.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada I.T

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.T

KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks viis (5) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada

I.T

KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima I.T-le suurendamise teel liitkaristuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.T ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - Järvamaa, Ambla vald, Kukevere küla;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse I.T kuulutamisest. Määrata katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Järvamaa talituse I.T kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

I.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks viis (5) kuud B.D

vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 3,4 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud B.D

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks - lugedes kergem B.D-le karistus kaetuks raskeimaga - viis (5) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei B.D pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas –Tartu, Riia 10-21;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. B.D Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, B.D Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

B.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline B.S

karistus ükssada (100) päevamäära, s.o viis tuhat (5 000) krooni riigituludesse.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline B.S

karistus kakssada (200) päevamäära, s.o kümme tuhat (10 000) krooni riigituludesse.

KarS § 64 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus kolmsada (300) B.S-ile päevamäära, s.o viisteist tuhat (15 000) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et on õigus talle mõistetud rahalist karistust tasuda B.S

osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul igakuiselt üks tuhat kakssada viiskümmend (1250) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

B.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks seitse Z.H

(7) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistuseks kolm Z.H

(3) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud Z.H

vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) Z.H

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kümme (10) Z.H-le kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust - kümme (10) kuud Z.H-le vangistust - Tartu Maakohtu 25.novembri 2002.a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi temale mõistetud ärakandmata karistuse - kaks (2) kuud vangistust - võrra ja mõista

Z.H-le liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.september - 14.november Z.H 2003.a, s.o 1 (üks) kuu kakskümmend üheksa (29) päeva - karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kümme (10) kuud üks (1) päev vangistust. Z.H-le

KarS § 69 alusel asendada mõistetud kümne (10) kuu ühe (1) päeva pikkune Z.H-le vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada kaks (602)

tundi üldkasulikku tööd ja mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha ühe (1) aasta kuue (6) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle Z.H pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas: Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava 2-6; 2. ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Z.H kriminaalhooldusosakonna Harjumaa talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Z.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks seitse U.U

(7) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks kaks (2) U.U

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) U.U

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista talle karistuseks, kohaldades U.U KarS § 63, kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üks (1) aasta U.U-le vangistust.

KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.juuni-09.juuni 2008.a., s.o kolm U.U (3) päeva vangistus arvestada karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks üksteist (11) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

U.U

ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava 2-6;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. U.U

Määrata katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Harjumaa U.U kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus U.U-lt kolmeks (3) aastaks

U.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks viis (5) kuud Ilmar Jõgi

vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud Ilmar Jõgi vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks - lugedes kergem Ilmar Jõgile karistus kaetuks raskeimaga - viis (5) kuud vangistust..

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei Ilmar Jõgi pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - Tartumaa, Rõngu vald, T. küla 1-1;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Ilmar Jõgi

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Ilmar Jõgi Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Ilmar Jõgi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) kuu P.K vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei P.K pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Tartumaa, Rõngu vald, T. küla;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. P.K

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa (asuk. Tartu, P.K Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

P.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) kuu Martin Tuul vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei Martin Tuul pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Tartumaa, Rõngu vald, T. küla;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Martin Tuule

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa (asuk. Tartu, Martin Tuul Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Martin Tuule suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 alusel välja mõista tsiviilhagid järgmiselt: T.I-lt B.D-lt ja solidaarselt kuussada (600) krooni AS T. kasuks, Ilmar Jõgilt I.T-lt ja solidaarselt üks tuhat (1000) krooni AS T. kasuks,

I.T-lt Z.H-lt ja solidaarselt üks tuhat kaheksasada üheksakümmend (1890) krooni AS T. kasuks,

B.D-lt , B.S-ilt , T.I-lt U.U-lt ja ükssada nelikümmend (140) krooni L.J. kasuks, B.D-lt, Z.H-lt, T.I-lt U.U-lt ja solidaarselt kakskümmend üks (21) krooni L.J. kasuks,

E.O-lt , U.U-lt , B.S-ilt , I.T-lt , Z.H-lt Ilmar Jõgilt ja solidaarselt kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kaks (3332) krooni A.R. kasuks, Z.H-lt U.U-lt ja solidaarselt kaheksasada nelikümmend kaks (842) krooni K.S. kasuks,

KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha kuus T.I-lt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku kaks tuhat üheksasada kakskümmend (2920) krooni 50 senti; sundraha kuus E.O-lt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm (1433) krooni 70 senti; sundraha kuus I.T-lt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku

viis tuhat kakssada kaheksakümmend (5280) krooni 50 senti; sundraha kuus tuhat B.D-lt viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm (1433) krooni 50 senti; B.S-ilt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm (1433) krooni 50; sundraha kuus tuhat Z.H-lt viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa (2849) krooni 70 senti; U.U-lt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku kaks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa (2699) krooni 25 senti; sundraha kuus Ilmar Jõgilt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm (1433) krooni 70 senti, sundraha kuus tuhat Martin Tuulelt viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku kaks

tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa (2698) krooni 45 senti; sundraha kuus P.K-lt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud kokku kaks tuhat seitsesada kolmkümmend neli (2734) krooni 65 senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swdbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: