1-08-10068\12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2008. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10068 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28. oktoober 2008. a Kriminaalasi

K.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. septembri 2008. a otsus

Apellatsiooni esitaja

K.M Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav

K.M, ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi

kodanik, keskeriharidus, ei tööta, invaliid, eluk. Xxxxxxxxxx xx-xx xxxxx. Viimati kriminaalkorras karistatud 14.04.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga. Karistus pööratud täitmisele 13.06.2008 a. Pärnu Maakohtu määrusega alates 11. juunist 2008 a.. Kaitsja Advokaat Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. septembri 2008. a otsus K.M-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi jätta muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

2

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 199 lg 2 p- Harju Maakohtu 4. septembri 2008. a otsusega tunnistati K.M de 4, 7 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaheksa kuud vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku

võrra pikkuseni viis kuud kümme päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.04.2007 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ja ärakandmata osa - neliteist päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale viis kuud kakskümmend neli päeva vangistust.

K.M tunnistati süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis P. , L.iga, 30.05.2008.a. Harjumaal, Rae vallas, Rae külas XXXXXXXXX talus, võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil CB raadiojaama Alan 48 Multi+ väärtusega 2700 krooni ja löökdrelli DEWALT koos SDS padruni ja betoonpuuridega väärtusega 4000 krooni, põhjustades I. N.ile varalise kahju 6700 krooni. Samast kohast võttis ta 5.06.2008.a. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sülearvuti

HP väärtusega 3500 krooni, mootorsae STIHL väärtusega 8000 krooni, auto aktiivkõlari koos võimendiga väärtusega 2500 krooni, autostereo SONY mp3 väärtusega 2000 krooni, 2 mikromeetrit koguväärtusega 2000 krooni ja CB jaama magnetantenni väärtusega 950 krooni, põhjustades I. N.ile varalise kahju 18 950 krooni. Kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi.

Maakohtu otsuses märgitakse, et K.M tunnistas ennast kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kajastatakse neid asjaolusid, mis tingisid süüdistatava sõnul varguse toimepanemise.

2. apellatsioonkaebuse, milles palub kriminaalasi uuesti Maakohtu otsuse peale esitas K.M

läbi vaadata. Apellatsiooni kohaselt ei ole kohus arvestanud kõigi kergendavate asjaoludega ning usutud on ainult kannatanu ütlusi. K.M kirjeldab, mis asjaoludel ta seal talus töötas ning miks ta võttis ära kannatanule kuulunud esemed, kinnitades seejuures, et tema eesmärgiks ei olnud äravõetud asjade omastamine. Kui kannatanu oleks talle töö eest tasunud, oleks ta tagasi andnud ka äravõetud asjad. Samuti palub apellant mõista talle kergem karistus.

3. Ringkonnakohtu istungil leidis prokurör, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud väidetel ei ole alust. Kohus on võtnud arvesse kõiki asjaolusid kriminaalasja lahendamisel -

ja seda nii materiaalõiguslike küsimuste kui ka karistuse mõistmise juures. Kaitsja leidis, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele mõistetud karistuse osas ning palus mõista K.M-ile kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud

ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonis esitatud väited ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohti põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

4. seda tegu, milles ta on süüdi mõistetud. Ta tunnistab, et Apellatsioonis ei vaidlusta K.M võttis ära süüdistuses loetletud kannatanule kuulunud esemed, andes sellele teguviisile omapoolse

3

selgituse – sisuliselt väidab K.M, et asjad võttis ta ära saamata jäänud töötasu katteks. Kriminaalkolleegium selgitab, et nimetatud asjaolud võivad anda teavet küll nende motiivide kohta, miks otsustas K.M võtta ära talle võõrad vallasasjad, kuid see ei muuda midagi varguse kui

toimepandud süüteo inkrimineerimises. Kriminaalkolleegium toonitab seejuures, et kannatanule

kuulunud asjade äravõtmist ajal, mil kannatanu viibis süüdistatavale teadaolevalt talust eemal, ei

vaidlusta kuigivõrd ka K.M ise. Et süütegu on kvalifitseeritud õigesti, leidis ringkonnakohtu istungil ka K.M-i kaitsja.

Raske on seejuures uskuda apellandi väidet, et esemete äravõtmise eesmärgiks ei olnud nende

omastamine. Selle versiooniga ei haaku kuigivõrd tuvastamist leidnud asjaolu, et osad äravõetud esemetest K.M koheselt ka realiseeris ehk teisisõnu – müüs lihtsalt maha. Sellistel tehioludel on raske uskuda kinnitust, et tegelikkuses äravõetud esemeid omastada ei tahetud. Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium üksnes veel seda, et vargusega on õiguslikus mõttes tegemist ka siis, kui asjade

tagasiandmine nende seaduslikule omanikule pannakse sõltuvusse mingitest asjade äravõtja poolt

seatud asjaoludest, tingimustest vms. Asjade omaniku senine valdus on siis vaieldamatult murtud ning kehtestatud uus valdus, mis täidab vargusena kvalifitseeritava teo süüteokoosseisu. K.M lõi äravõetud asjade suhtes omanikusarnase seisundi ning tema eesmärgiks oli - enda sõnutsi - selle

seisundi säilitamine seni, kuni täidetakse tema esitatud tingimused. Kriminaalkolleegium selgitab vastuseks apellandi väitele, et sellist käitumist loetakse „omastamise eesmärgiks“ KarS § 199 mõttes

ning isegi kui selline asjaolu lugeda tõeseks, ei muudaks see midagi toimepandud kuriteo käsitlemisel vargusena. Kuid nagu öeldud, on kriminaalkolleegiumil alust kahelda selles versioonis tervikuna.

5. Samuti palub apellant mõista talle kergem karistus. Ka selles küsimuses leiab kriminaalkolleegium olevat maakohtu otsuse seadusliku ja põhjendatud.

5.1 KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb tõepoolest ette võimaluse mõista isikule ka rahaline karistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud selles küsimuses seisukohale, et kui eriosa

koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või

varasemate katsete käigus end ammendanud (vt RKKKo 3-1-1-24-07, p 8). Süüdistatavat on

varasemalt korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, kummatigi ei ole ta teinud sellest enda käitumist positiivses suunas mõjutavaid järeldusi. Seetõttu on sanktsiooniliigina vangistuse valik süüdistatava puhul täiel määral põhjendatud ning õigustatud.

5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi

sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid

eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Mõistetava karistuse pikkuses osas on kohus märkinud järgmist: „Kohus arvestab süüdistatava

kriminaalkorras karistatust, alalise töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, varastatu osalist tagastamist, kahetsust, tervislikku seisundit, süüdistatava ja kannatanu vahelist isiklikku suhet, uue

tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal“. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel on K.M-ile mõistetud karistuseks kaheksa kuud vangistust, mida on vähendatud ühe

kolmandiku võrra. Kriminaalkolleegium ei näe selles õiguslikke minetusi. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul on nende asjaolude vaagimisel maakohus veatult määratlenud sanktsiooniliigi pikkuse. Väär on seejuures apellandi seisukoht, et tegelikke asjaolusid ei ole kohus arvestanud – kohus teeb

4 otsesõnu viite ka neile (nimetatud isiklikeks suhteks – sellele osundas ringkonnakohtu istungil ka

süüdistatava kaitsja). On raske väita, et kohus ei ole arvestanud kergendavate asjaoludega täies

mahus, kui isikule, keda on eelnevalt korduvalt karistatud ning kes paneb uue kuriteo toime

katseajal, mõistetakse vabadusekaotuslik karistus pikkusega kaks kolmandikku aastast, mida

omakorda vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Seetõttu peab ringkonnakohus ka mõistetud karistuse osas maakohtu otsust seaduslikuks ning põhjendatuks.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Ivi Kesküla

Malle Preimer