1-06-9590\5 · 1-06-9590\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-9590

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9590 (06231500006) Kohtunik Eha Popova

Rahvakohtunikud Faina Leppik ja Salme Lemmik Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi

E.O süüdistuses KarS § 113 järgi; E.U süüdistuses KarS § 113; 424; 329; 199 lg 2 p 4; 215 lg 2 p 1 järgi ja P.V KarS § 306 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kristina Väliste Süüdistatavad E.O

elukoht xxx, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht puudub, Varem kriminaalkorras karistatud;

1) 13.03.1996.a. Harju E.U poolt KrK § 107 lg 2 p l,2;

139 lg 2 p l,3 järgi; 2) 21.11.2000.a. Tallinna E.U poolt

KrK § lg 2 p l,2,3 järgi, 3) 14.12.2004.a. Tallinna E.U poolt KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga l aasta ja 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 4) 21.02.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 6 kuud vangistust, karistuse algus 21.02.2006, karistuse lõpp 21.08.2006, vahistatud 03.02.2006.a., karistus kustumata,

E.U

elukoht puudub, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

keskeriharidus, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 15.02.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

2

vangistusega 2 kuud KarS § 74 sätete kohaldamisega

katseaajaga 18 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 12 kuuks, karistatus kustumata, vahistatud 03.02.2006.a.

P.V

elukoht xxx, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht puudub, varem karistamata

Kaitsjad Mariann Tusti, Natalia Lausmaa ja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa

E.O KarS § 113

) aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 1 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2006.a. otsusega

mõisted karistuse - 6 kuud vangistust – võrra ning mõista liitkaristuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 21.02.2006.a. otsusega mõisted ärakantud vangistus 6 kuud, ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-20.02.2006.a. so,19 päeva ja 22.08.2006.a. kuni 03.09.2008.a., so 2 aastat ja 12 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 04.09.2008.a.

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 7 aastat ja 6 kuud

E.U KarS § 113

vangistust järgi 9 kuud vangistust järgi 6 kuud vangistust , KarS § 424 , KarS § 329 , KarS § 199 lg

2 p 4 KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 9 kuud vangistust , 6 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Lääne Maakohtu 15.02.2005.a. otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse -1 kuu ja 21 päeva – võrra ja mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2006.a. kuni

03.09.2008.a. so, 2 aastat 7 kuud ja 1 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus

5 (aastat) aastat ja 20 (kakskümmend) päeva.

Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 04.09.2008.a.

3

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta P.V KarS § 307 lg 1

vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2006.a. – 11.02.2006.a so, 3 päeva, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse)

päeva . vangistust

Kohaldada KarS § 74 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 2

(kahe) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata P.V-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on P.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta P.V suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Asitõend – nuga – hävitada, CD plaat jätta kriminaalasja juurde.

Välja mõista riigituludesse sundraha E.U-lt ja E.O-lt 10 875 krooni ja P.V-lt

6525 krooni. Välja mõista kohtukulud E.U-lt 51582, 20 krooni, V. E.O-lt 54 103,80

krooni ja P.V-lt 22397 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

SEB Eesti Ühispangas viitenumber

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista E.U-lt 7360 krooni Jaan M , s 10.12.1947.a. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

4 E.U on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et tema 24.12.2005.a

öösel, peale kella 01.00-i Tallinnas, Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 asuvas mahajäetud majas, ühise alkoholi tarbimise ja tüli käigus, koos E.O-ga, peale seda kui E.O oli löönud GR tühja sampuse pudeliga vastu pead, lõid mõlemad koos mitu korda GR rusikate ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse ja peale seda lõid mitu korda erinevate

torke-lõikevahenditega-nugadega kannatanut kaela ja kehatüve piirkonda, millise tegevuse

tulemusena tekitasid nad GR surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustused: hulgalised

kaela ja kehatüve torkelõikehaavad hingetoru seina vigastuse ja sellest põhjustatud

verejooksuga hingamisteedesse ning südame parema vatsakese eesseina läbistava vigastuse

(kehatüvel ja kaela piirkonnas sedastatud 10 torkelõike haava, millest 4 elutähtsate organite

vigastusi põhjustanud haavad) - mille tagajärjel saadud vigastustesse GR suri sündmuskohal ning peale mida süüdati toimepandud tapmise varjamiseks Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 asuv mahajäetud maja koos surnukehaga.

E.O on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et tema

24.12.2005.a öösel, peale kella 01.00 Tallinnas, Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 asuvas

mahajäetud majas, tüli käigus, koos E.U-ga , lõi GR tühja sampuse pudeliga vastu pead, peale mida lõid mõlemad koos mitu korda GR rusikate ja jalgadega keha erinevatesse

piirkondadesse ja peale seda lõid mitu korda erinevate torke-lõikevahenditega - nugadega- kannatanut kehapiirkonda, millise tegevuse tulemusena tekitasid nad GR surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustused: hulgalised kaela ja kehatüve torkelõikehaavad hingetoru seina vigastuse ja sellest põhjustatud verejooksuga hingamisteedesse ning südame parema vatsakese

eesseina läbistava vigastuse (kehatüvel ja kaela piirkonnas sedastatud 10 torkelõike haava,

millest 4 elutähtsate organite vigastusi põhjustanud haavad) - mille tagajärjel saadud

vigastustesse GR suri sündmuskohal ning peale mida süüdati toimepandud tapmise varjamiseks Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 asuv mahajäetud maja koos surnukehaga.

P.V on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 306 lg 1 järgi selles, et tema viibides sündmuskohal E.U ja E.O poolt toimepandud GR tapmise ajal 24.12.2005.a öösel, peale kella 01.00-i Tallinnas, Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 asuvas mahajäetud majas, ei teatanud toime pandud kuriteost vastavatele õiguskaitseorganitele, vaid

soovitas E.O ja E.U süüdata põlema GR surnukeha toime pandud

tapmise varjamise eesmärgil, mida viimased ka tegid, so pani oma tegevusega toime teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise.

Süüdistatav E.U tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et õhtul tuli tema juurde P.V. Peale seda tulid E.O ja G. R . Nad olid tarvitanud

alkoholi ja neil oli kaasas õlut. E.O ja G. R olid köögis ja tema koos P.V-ga tagumises ruumis. E.O ja G. R vahel oli sõnavahetus. Maja oli pime ja tagumises ruumis põles küünal. E.O ja G. R hakkasid köögis kaklema. G. R lõi E.O

rusikaga, kuid ta ei näinud, kas löök tabas. E.O lõi rusikaga vastu, võimalik, et kaks korda ja nad kukkusid voodi peale. E.O ütles, et tule appi ning ta

hüppas esimesse tuppa. G. R ja E.O rabelesid voodi peal ja G. R hoidis E.O rinnust kinni. Tema lõi G. R jalaga vastu rindu. E.O sai G. R haardest välja ja lõi seejärel G. R šampuse pudeliga 2 korda pähe. Nad mõlemad olid sellel hetkel voodi peal. Pudel lendas käest ära ning midagi läks katki, kuid ta ei tea kas pudel või aken. Kannatanu oli peale löömist adekvaatne ja vestles. Väliseid vigastusi ta ei näinud. Kannatanu küsis suitsu, istudes esimeses ruumis voodi peal. Ta andis kannatanule suitsu ja nad jõid õlut. Tema oli ukse juures, P.V tagumises toas ja teised jätkuvalt esimeses ruumis voodi peal. Kannatanu karjus midagi vene keeles, kuid ta täpselt ei saanud aru, kuid sai aru sõnast

5 tapan. E.O haaras köögi laualt temale kuuluva noa, mille tera pikkus oli ca 8 cm ja lõi sellega kannatanut parema käega, suunaga alt üles, kaks korda rindkere piirkonda. №aga

löömise ajal olid nad mõlemad püsti. Kannatanu vajus voodile istuli. E.O lõi kannatanut selja tagant noaga vähemalt kaks korda või ka rohkem kaela piirkonda. Tema seisis lihtsalt uksel ja oli šokis. G. R jooksis verd, köök oli ka verd täis. Kannatanu hakkas vajuma põrandale ja E.O tõmbas ta tagumisse tuppa. Seejärel E.O andis noa tema kätte ja käskis kannatanut lüüa. Enne oli E.O võtnud laualt veel teise suurema noa tera pikkusega ca 13-14 cm . Kannatanu oli põrandal maas pea tagumise toa suunas vist

vasaku külje peal. E.O lõi kannatanut veel pikema noaga 2-3 korda kuhugi keha

piirkonda. Kannatanu korises maas ja E.O ütles, et tema peab ka lööma väiksema noaga. Ta lõigi väiksema noaga kannatanut kaks korda õlga. Kannatanu ei reageerinud ja ta ütles teistele, et kannatanu on surnud. Ta eeldas seda, kuna kannatanu ei olnud reageerinud tema löökidele. E.O ütles, et tuleb maja puhtaks teha ja P.V tegi ettepaneku maja põlema panna. Ta läks bensiinijaama Peterburi ja Katusepapi nurgal bensiini tooma, et

maja põlema panna. Bensiinijaamas ostis ta ca 4 liitrit bensiini kanistrisse, mille ostis bensiinijaamast. Maksis sularahas, raha sai E.O käest. Ta viis bensiini suvilasse, pani tuppa põrandale ja läks kohe ära. Nad pidid E.O-ga baaris kokku saama. Enne

lahkumist vahetas ta riided ära, kuna pükste põlved olid verised. Verised riided jättis ta suvilasse. Tema riietel oli ilmselt G. R veri. E.O olid käes verised, kuid riiete

kohta ei oska öelda. Nuga oli tal taskus ning ta viskas selle ära paar päeva hiljem. E.O viskas suurema noa ära kuhugi suvila juurde veel enne seda, kui tema bensiini järgi läks. Suvilast läks ta baari Peterburi maanteel. Teel ta nägi tule kuma ja sai aru, et midagi

põleb. E.O tuli ka baari. Baaris ei olnud toimunust juttu ja ta ei mäleta, kas P.V

ka baaris oli. Tema lõi kannatanut E.O käsul. Ilmselt ta kartis E.O , kuna viimane oli väga agressiivne. G. R t nägi esimest korda. Ta ei märganud , kas rusikaga löömise ajal E.O oli midagi käes.

E.U ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et süüdistatav on andnud ülaltoodule analoogilisi ütlusi /kd III tl 18-30/.

Süüdistatav E.O tunnistab end süüdi osaliselt ja seletab, et E.U tunneb ta ca 3 aastat. G. R kohtus 23.12.2005.a Peterburi maanteel asuvas baaris. Tema oli baaris koos

tuttavatega ja alguses istus G. R nende laua ääres. Baaris sai ta kokku P.V-ga. Baaris toimus tema ja G. R vahel kaklus, kuna viimane võttis ilma küsimata teiste jooke.

Selle eest lõi ta G. R t lahtise käega näkku. Baarist lahkus ta koos T. Schleichriga. Nad läksid viinapoodi ja ostsid nad mõned 2-liitrised õlled. Kannatanu jäi nendest baari. Poest läksid nad tagasi baari, kuid neid ei lastud sinna oma jookidega sisse. Seejärel suundusid nad tühermaale majajäetud suvilasse. Selles suvilas oli E.U, kellel ei ole elukohta ning omanik oli teda lubanud seal olla. Nad äratasid E.U ja hakkasid õlut jooma. E.U käis ka

bensiinijaamas bensiini toomas, kuna nad kavatsesid sinna tuua vana bensiinigeneraatori. Bensiin jäi voodi juurde. Generaatori järgi nad ei jõudnud minna, kuna sinna tuli sinna G. R ja ütles, et klaarime asja edasi. Alguses jõid kõik koos õlut. Mõne aja pärast hakkas G. R

teda sõimama. Teised viibisid samas toas ja kuulsid seda samuti. Kui G. R käe mütsi kohendamiseks üles tõstis, siis nägi ta G. R vasakus varrukas mingit klaasist asja ja hoiatas

teisi, et tal on midagi varrukas. Mõne aja pärast lõi G. R teda jalaga rindu. Tema istus

löömise ajal toolil. Peale lööki ta kukkus selili ning G. R hüppas talle peale ja takistas tõusmist ning üritas varrukast klaasitükki välja võtta. Tema lõi G. R šampuse pudeliga pähe ca 3 korda või rohkem. G. R püüdis klaasitükki talle näkku torgata ja tema palus E.U midagi teha. P.V oli kakluse alguses välja jooksnud aga E.U seisis lihtsalt kõrval ja vaatas. E.U hakkas G. R t ära tirima ja kaklus jätkus juba E.U ja G. R vahel.

6

Tema üritas G. R peast kinni haarata, kuid see ei õnnestunud, kuna E.U ja G. R

püherdasid maas. G. R lõi E.U varrukas olnud klaasiga, mis oli terava otsaga.

Löömise ajal oli see klaasitükk tal varrukas, kätte ta seda ei võtnud. G. R lõi E.U klaasiga kõhu piirkonda, kuid E.U-ga ei juhtunud midagi, kuna jope oli seljas. Tema lõi G. R küüneviiliga korduvalt jalgade ja puusa piirkonda. G. R oli sellel ajal poolenisti küljeli. Samal ajal peksis kannatanut ka E.U. Seejärel nägi ta E.U käes väikest nuga,

mille tera pikkus oli umbes 10 cm ja sai aru, et E.U oli kannatanut korduvalt noaga löönud. G. R lasi E.U lahti ja jäi istuma. Ta ei näinud, kas nuga oli verine, kuna ruumis

põles 2-3 väikest küünalt. Seejärel hakkas ta koos E.U-ga koristama. Kakluse ajal oli

bensiin ümber läinud. E.U liigutas lauda ning küünal veeres voodi alla ja voodi alune plahvatas põlema. Ta jooksis G. R juurde ja tahtis ta välja tirida, kuid linna ütles, et ei ole enam mõtet, kuna G. R on surnud. Tema haaras G. R st kinni ja hakkas tirima, kuid siis läks kanister ümber ja plahvatas ning tema juuksed ja kulmud läksid põlema. Peale seda ta

jättis kannatanu majja ja jooksis välja. Teised olid juba väljas. P.V nägi pudeliga löömist. Ta ei tea kas P.V hilisemaid sündmusi nägi. Maja juurest lahkus ta koos T. Shleiheriga ja nad läksid uuesti baari tagasi. E.U läks üksi ära. Ta ei mäleta, kas pärast veel E.U nägi. Ta lõi kannatanut šampusepudeliga külje pealt. Verd nägi ta kannatanul

näol, kuna ta lõi juba baaris kannatanul nina puruks. Tegevus toimus suures toas ning kannatanu jäi suurde tuppa kui nad lahkusid. Temal löökide tagajärjel verd ei tulnud kuskilt. Küüneviiliga lõi ta kannatanut selleks, et kannatanu maha rahuneks. Temal nuga ei olnud. Ta ei tea, mis kannatanu varrukas oli, see paistis klaasina. Võimalik, et oli plekk. Samuti on võimalik, et ta tõepoolest lõi ka kannatanu rusikaga näkku. Ta ei mäleta, kust ta küüneviili võttis. Alguses võttis laualt aga hiljem see kukkus mitu korda maha ja ta tõstis üles. Kakluse käigus võttis põrandalt. Väljas nägi ta verd E.U pükstel ja jopel ning E.U viskas need majja sisse.

Süüdistatav P.V tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et ta

tunneb E.U 2-3 aastat, E.O tunneb juba kaua. 23.12.05.a. läks ta baari Peterburi maanteel, kus nägi ta E.O. Baaris oli ta ca 30 minutit ja lahkus koos E.O-ga

. Nad läksid poodi ja ostsid 2 pudelit õlut ning läksid baari juurde tagasi. E.O läks baari sisse, kuid teda ei lastud. Kannatanu küsis tema käest suitsu, kuid ta ei andnud. Kannatanu pobises omaette midagi. E.O tuli baarist tagasi ja rääkis midagi G. R . E.O kutsus G. R kaasa ja nad hakkasid minema tühja maja poole. Maja juurde jõudis tema esimesena, kuna G. R ja E.O jäid temast tee peal maha.

Majas oli E.U ja ta hakkas E.U-ga õlut jooma. Umbes 10 minuti pärast tulid E.O ja G. R . Välisukse juures väikses toas algas E.O ja G. R vahel kaklus. Ta ei näinud kaklust pealt, kuna ta oli suures toas. Ukseavast ei näinud seda nurka, kus kaklus toimus. E.O kutsus endale appi E.U, kes kakluse alguses oli suures

toas. G. R ja E.O enne kakluse algust suures toas ei käinud. E.U läks E.O-le appi ja kaklus jätkus umbes 10 minutit. E.O käis kakluse ajal suures toas ja jõi õlut ning läks seejärel ette ruumi tagasi. Kostusid veel mõned mütsud. Siis tulid E.U

ja E.O suurde tuppa. G. R jäi esialgu väiksesse tuppa. Pärast oli G. R

suures toas pikali maas. Ta ei mäleta, millal G. R sinna tuli. Suures toas lõi E.O kannatanut kaks korda noaga ja E.U lõi samuti kannatanut kaks korda noaga. Ta ei tea, kust E.O selle noa võttis. E.O lõi kannatanut ca 10 cm pikkuse noaga kuhugi kõhu piirkonda. Esimesena lõi noaga E.O. E.U lõi umbes samasuguse noaga. Ta ei näinud, kust E.U noa võttis. E.U lõi noaga rindkerre südame piirkonda. Ta ei tea, kas tegemist oli ühe ja sama noaga. Kannatanu oli põrandal pooleldi istuvas, pooleldi külili asendis kui E.O noaga lõi. Peale E.Oööke kannatanu liigutas jalgu või kätt, kuid kohta ei vahetanud. Peale seda, kui E.U oli löönud rindkeresse, siis kannatanu end

7 enam ei liigutanud. Löömise ajal kannata ei rääkinud, kuid viimase löögi ajal vist korises. S. Salumetsal oli käsi verine ja marraskil. Seejärel läks E.U bensiinijaama bensiini tooma. Raha bensiini jaoks andis E.O. E.U tuli tagasi umbes 15 minuti pärast ja tõi 3 l bensiini plastmasskanistris. Seejärel pani E.U oma asju kokku ja läks välja. Tema oli E.O-ga toas, kus põlesid küünlad. E.U järel läks välja tema ja peale teda väljus E.O . Kannatanu jäi suurde tuppa. Kui tema majast lahkus, siis jäid küünlad põlema ja bensiinikanister jäi samuti tuppa. Maja hakkas põlema E.O väljumise ajal või kohe pärast seda. Tema ütles enne bensiinijaama minekut korra, et maja võiks põlema panna. P.V ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas kahtlustatav kus ja

kuidas kogu sündmus toimus lisades varem antud ütlustele, et 23.12.2006.a kella 23.00 sai

kokku oma vana tuttavaga E.O-ga , kelle hüüdnimi oli John. Baari sisse nad ei astunud. Seejärel arenes kogu sündmuste käik juba varem antud ütluste kohaselt. Suvilas peale rüselust ja noaga löömist esikus ja taga toas jäi noormees vait ja enam ei liigutanud. Keegi ei kontrollinud, kas on ta surnud või elus. /kd III tl 88-93/.

Kannatanu D. R ütluste kohaselt oli G. R tema poeg. Süüdistatavaid ta varem näinud ei ole. Poega nägi viimast korda umbes nädal enne hukkumist. Poja surmast ja hukkumise asjaoludest sai ta teada politseiniku käest. Pojaga olid suhted sõbralikud ning tülisid ei olnud. Alkoholi poeg vahetevahel tarvitas, kuid joobes oli poeg samuti rahulikud. Materiaalseid nõudmisi ei ole.

Tunnistaja J. R ütluste kohaselt oli G. R tema poeg ning elas temaga koos. 23.

detsembril helistas ta pojale. Poeg tegeles oma sõnade kohaselt remondiga. Kui ta koju

jõudis, siis poega kodus ei olnud. Tavaliselt poeg kohtus puhkepäevadel oma sõpradega.

Poeg ei tulnud koju ööbima ega helistanud. Ta hakkas muretsema ning helistama, kuid

tuttavad ei teadnud midagi. Süüdistatavaid ta ei tunne. Sõpradega koos jõi poeg õlut.

Alkoholijoobes on poeg jutukas, kuid ei skandaalitse. Tal ei ole kunagi olnud pojaga probleeme, kui poeg on joobes olnud. Pojal ei olnud olulisi probleeme ka tuttavatega. Tal oli kindel sõprade ring. Poeg ei vallanud eesti keeld ega saanud sellest keelest ka aru. Poeg oli vallaline.

Tunnistaja L. P ütluste kohaselt G. R oli tema vend. 19.-20.12. 2005.a. käis vend tal külas. Venna hukkumise asjaolude kohta ei oska midagi öelda. Venna surmast sai ta teada isalt.

Süüdistatavaid ta ei tunne . Vend elas koos emaga ning puhkepäevade eel võis suhelda sõpradega. Vahest tarvitas vend ka alkoholi. Joobes oli vend noorena agressiivne. Viimased kaks aastat seda ei ole juhtunud.

Tunnistaja O. S ütluste kohaselt G. R ga suhtles ta umbes 10 aastat. Viimast korda nägi G. R t 23.12.2005.a. Nad olid koos Punasel tänaval baaris. Nendega koos olid veel tuttavaid,

kellest üks oli A. M . Hiljem läksid nad G. R ga kahekesi teise baari, kus olid kella umbes 22.30-ni. Tema läks koju ja G jäi edasi baari. Süüdistatavaid näeb ta esimest korda. G. R alkoholi sageli ei tarvitanud. Joobes oli ta rahulik ning ise konflikte esile ei kutsunud.

Tunnistaja A. M i ütluste kohaselt oli G. R tema sõber ja nad on tuttavad alates esimesest klassist suhtlesid tihedalt. 23.12.2005.a. õhtul olid nad koos baaris. Nendega oli O. S ja veel

keegi. Baari läksid kella 19.00 paiku ning olid seal ca kella 21.30-ni. O. Saar ja G. R lahkusid, kuid tema jäi baari. Baaris jõid nad lahjat õlut. G. R oli lahkumisel kerges joobes. Sellel päeval ta enam O. S ega G. R ei näinud. Ta helistas kella 23 paiku O. S, kes ütles, et G. R jäi baari. Alkoholijoobes oli G. R rahulik. Mingeid kaklusi ei ole ta kunagi näinud.

8 Tunnistaja J. H ütluste kohaselt on E.O tema elukaaslane, kellega ta elab koos ca 3 aastat Peterburi teel. Ta tunneb P.V ja paar korda on näinud ka E.U. G. R ta ei tunne. E.O töötas mitteametlikult ehitusel. 23.12.2005.a. oli tema lastega kodus. Ta ei tea, kus oli E.O , kuid kodus teda ei olnud. E.O lahkus kodust

hommikul ja tuli koju vastu hommikut 24.12.2005.a. Seljas olid E.O mustad püksid ja nahkjope. E.O ei rääkinud, m ta oli tegelenud. Peale kinnipidamist tulid politsei ja E.O veel korterisse, et võtta riided ekspertiisiks. Riiete võtmise ajal oli E.O

tualetis ja tal ei lubatud E.O-ga rääkida. Peale E.O ja politsei

lahkumist leidis ta tualetist paberi väikese valge paberilehe, millele oli terava asjaga kriimustatud: „Ütle Tarmole…“. Tekst oli eesti keeles ning seetõttu sai ta ainult sellest kahest sõnast aru. 24.12.2005.a. hommikul olid E.O juuksed põlenud.

02.01.2006.a kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 1109 eksperdiarvamuse kohaselt tundmatu mehe

surmapõhjuseks on hulgalised kaela ja kehatüve torkelõikehaavad hingetoru vigastuse ja

sellest põhjustatud verejooksuga hingamisteedesse ning südame parema vatsakese eesseina läbistava vigastusega. Vigastused olid tekitatud üksteisele järgnevalt umbes 2 cm laiuse teraga torkelõikevahendi hulgaliste kannatanu kehasuunaliste löökidega tema erinevate kehaasendite puhul (ründaja suhtes). Arvestades haavakanalite ligikaudset pikkust leiab ekspert, et tegemist

võib olla umbes 10 cm pikkuse, terava otsalise teraga torke-lõikevahendiga. Laiba veres

sedastatud karboksühemoglobiini sisaldus 21% viitab surma saabumisele enne kehapinna

põletuskahjust. Laiba veres leitud etanooli sisaldus 2,9 l% vastab elaval inimesel raskele alkoholi joobele. / kd II tl 33-46/

18.01.2006.a koostatud ekspertiisiakti nr GE-0074-06/0201 nähtuvalt on ülisuure

tõenäosusega Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 vahel asunud mahajäetud majast leitud söestunud laip J R ja D R poeg. /kd II tl 81-82/.

27.06.2006.a kohtuarstliku täiendekspertiisiakti nr 20 eksperdiarvamuse kohaselt GR surmapõhjuseks oli hulgalised kaela ja kehatüve torkelõikehaavad hingetoru seina vigastuse ja sellest põhjustatud verejooksuga hingamisteedesse ning südame parema vatsakese eesseina läbistava vigastusega. Laiba kehatüve erinevatel pindadel ja kaela piirkonnas oli sedastatavad

kokku 10 torke-lõike haava, neist 4 elutähtsate organite vigastusi põhjustanud haava,

milledeks olid haavad kaela paremal külgpinnal, rindkere eesseinal (südame vigastusega),

kõhu eesseinal (maksa vasaku sagara vigastusega) rindkere vasakul külgpinnal (vasempoolse

õhkrinnaga). Vigastuste tekitamine võis olla võimalik seisvale või istuvale kannatanule

ründaja/ründajate liikumisel ümber tema või maas lamavale inimesele tema asendi

muutumise/muutmise korral löökide sooritamise ajal. Arvestades GR laibal sedastatud haavakanalite ligikaudselt määratavaid parameetreid võis tegemist olla umbes 10 cm pikkuse, terava otsalise, lameda torke-lõikevahendiga (noaga). Eksperdi hinnangul ei saa välistada, et

vigastused tekitati mitme torke-lõike vahendiga, mis jäävad ligikaudsetesse füüsikaliste parameetrite piiridesse. G R l sedastatud vigastused olid tekitatud üksteisele järgnevalt ning

tõenäoliselt enne kehapinna leekpõletust, kuid nende tekitamise järjekord ei ole üheselt määratav. Südame seina läbiva vigastuse puhul saabub kannatanu surm tavaliselt mõne minuti

jooksul. Narkootilisi ained laiba veres ja uriinis ei leitud. Arvestades GR laiba lahangul

sedastatud hulgaliste torke-lõikehaavade olemasolu kehatüvel, milledest osa ei tungi keha õõntesse ega ole seotud elutähtsate organite vigastustega, võib arvata, et antud vigastused on

tekitatud elavale inimesele üksteisele järgnevalt mõningase, võimalik, et tunni osadega mõõdetava ajavahemiku jooksul. /kd II tl 53-57/.

9

10.05.2006.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr GE-0487-06/1176 kohaselt E.O

nahkjope vasakpoolse sisemise rinnatasku kohalt ja vasakpoolse varruka ülemise osa

sisemiselt küljelt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on

kokkulangevad E.O võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole

kokkulangevad GR ega E.U ega P.V võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. E.O nahkjope vasakpoolse varruka otsalt, voodri vasakpoolse varruka otsalt, nahkjope parempoolse hõlma alläärelt, nahkjope voodri vasakpoolse rinnatasku ava ümbrusest, nahkjope voodri parempoolselt varrukalt ja E.O parema jala spordijalatsi paelaliistult DNA analüüsiks võetud proovid olid segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik E.O esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi G R lt ja/või E.U ja/või P.V-lt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

E.U riietusesemetelt võetud proovidel ei õnnestunud eksperdil täpseid vastuseis saada ja nimetatud proovid olid samuti segaproovid. /kd III tl 116-119/

24.12.2005.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati vaatlust Peterburi tee 4 ja Suur-Sõjamäe 10 majade vahel mahajäetud põlenud majas, kust leiti tugevasti põlenud laip /kd II tl 2-14/

07.02.2006.a koostatud ekspertiisiakti nr PT-05-06/300 eksperdiarvamuse kohaselt

tulekahjukolle paiknes ehitise parempoolses osas (vaadatuna jalgväravalt) ning tulekahju põhjustajaks oli lahtise tule allika termiline toime. / kd II tl 26-27/

30.05.2006.a koostatud asitõendi AS Statoili bensiinijaama videosalvestuse vaatlusprotokollist nähtuvalt 24.12.2005.a kell 00.01 ajal E.U-le sarnane isik annab

bensiinijaamas Statoil (Katusepapi 37, Tallinn) müüjale raha ostes 3,14 l bensiini 95 Euro. /kd II tl 60-63/

18.01.2006.a koostatud ekspertiisiakti nr AP-056-06/301 eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskohalt võetud proovis ei leitud põlevvedelike jääke./ kd II tl 29/

13.04.2006.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 51 kohaselt E.U ei

ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Temal esineb traumajärgne

ajukahjustuse sündroom, millele viitavad sageli korduvad peavalud, erutuvuse tõus, mälu

käepärasuse langus ja neuroloogiline mikrosümptomaatika. Samuti kannatab ta

alkoholsõltuvuse all. Psühhiaatrilist sundravi kohaldamist ei vaja. 24.12.2005.a oli E.U

tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Uuritava subjektiivsetes elamustes ega

tema käitumislaadis ei avaldunud sümptome, mis viitaksid erilisele emotsionaalsele (kaasaarvatud patoloogiline afekt) seisundile süüksarvatud teo sooritamise ajal. E.U on oma psüühilise seisundi poolest võimeline kohtu ette astuma ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. /kd III tl 69-71/

13.04.2006.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 57 kohaselt P.V

ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Temal aeg-ajalt esinevad

vasakpoolsed peavalud ja kerge mälu käepärasuse langus on seotud saadud peatraumaga (kergekujuline traumajärgne ajunõrkus). Samuti esineb tal alkoholsõltuvus, mis avaldub sagedases ja

suures koguses õllejoomises. Eksperdi hinnangul uuritaval ei ole selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud (vastavalt KarS § 35-le) või takistanud tal aru saada 24.12.05.a toimepandud teo

10

keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli tavalises alkohol

joobes ja süüdivusseisundis. Uuritava subjektiivsetes elamustes ega tema käitumislaadis ei

avaldunud sümptome, mis viitaksid erilisele emotsionaalsele (kaasaarvatud patoloogiline afekt) seisundile süüksarvatud teo sooritamise ajal. P.V on oma psüühilise seisundi poolest võimeline kohtu ette astuma ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. /kd III tl 103-104/

04.04.2006.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 50 kohaselt E.O

ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Psühhiaatrilise sundravi

kohaldamist ta ei vaja. Eksperdi hinnangul uuritaval ei esinenud talle süüksarvatud kuriteo toimepanemise ajal selliseid psüühikahäireid, kaasaarvatud füsioloogilise ega patoloogilise afekti seisundit, mis oleksid piiranud (vastavalt KarS § 35-le) või takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli tavalises alkoholjoobes

ja süüdivusseisundis. Käitumise agressiivsus ja impulsiivsus ning puudulik kriitikavõime oma

tegude võimalike tagajärgede suhtes on tavalisele alkoholjoobele omased väärkohastumuslikud

käitumise muutused. Oma psüühilise seisundi poolest on E.O võimeline osalema uurimistoimingutes, kohtu ette astuma ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. /kd II tl 170- 171/.

Kohus kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid –

ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et E.O ja E.U süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud

eksperdiarvamuse kohaselt oli G. R surmapõhjuseks hulgalised kaela ja kehatüve

torkelõikehaavad. Laiba kehatüve erinevatel pindadel ja kaela piirkonnas oli sedastatavad

kokku 10 torke-lõike haava, neist 4 elutähtsate organite vigastusi põhjustanud haava,

milledeks olid haavad kaela paremal külgpinnal, rindkere eesseinal (südame vigastusega),

kõhu eesseinal (maksa vasaku sagara vigastusega) rindkere vasakul külgpinnal (vasempoolse õhkrinnaga). Vigastused võisid olla tekitatud umbes 10 cm pikkuse, terava otsalise, lameda

torke-lõikevahendiga (noaga). Eksperdi hinnangul ei saa välistada, et vigastused tekitati

mitme torke-lõike vahendiga. E.U ütluste kohaselt lõi E.O G. R t šampuse pudeliga 2 korda pähe. Mõne aja pärast haaras E.O laualt noa, mille tera pikkus

oli ca 8 cm ja lõi sellega kannatanut kaks korda rindkere piirkonda ja kannatanu vajus voodile istuli. Seejärel E.O lõi kannatanut selja tagant noaga vähemalt kaks korda või ka rohkem kaela piirkonda. Kannatanu hakkas vajuma põrandale ja E.O tõmbas ta tagumisse tuppa. Seejärel andis E.O noa tema kätte ja käskis kannatanut lüüa. Enne oli E.O võtnud laualt veel teise suurema noa, mille tera pikkus oli ca 13-14 cm . E.O

lõi kannatanut veel pikema noaga 2-3 korda kuhugi keha piirkonda. Kannatanu korises maas ja E.O ütles, et tema peab ka lööma väiksema noaga. Ta lõigi väiksema

noaga kannatanut kaks korda õlga. E.U ütlused riimuvad P.V ütlustega, millest nähtuvalt algas kaklus E.O ja kannatanu vahel. E.O kutsus endale appi E.U ning kaklus jätkus ca 10 minuti jooksul väiksemas toas. Tema viibis sellel ajal suuremas toas ning ainult kuulis, et teises ruumis käib kaklus. Hiljem oli kannatanu suures toas ja seal lõi E.O kannatanut ca 10 cm pikkuse noaga kaks korda kuhugi kõhu piirkonda ja E.U lõi kaks korda umbes samasuguse noaga rindkerre südame piirkonda. Kohus arvestab tõendina süüdistatavate E.U ja P.V ütlusi, mis on omavahel

kooskõlas ning nende ütlused riimuvad ka kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamusega. E.O tunnistab kohtuistungil küll kannatanu löömist pudeliga

ning kaks korda küüneviiliga, kuid eitab kannatanu löömist noaga. E.O ütlused on ümber lükatud E.U ja P.V ütlustega. Kohus ei arvesta tõendina E.O

11

ütlusi ka põhjusel, et süüdistatava menetluse käigus antud ütlused on vastuolulised ning kohus loeb need ebausaldusväärseteks.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere, piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües

kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist. Sellisel juhul süüdlane möönab surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest, kuid suhtub sellesse ükskõikselt, st tegutseb kaudse tahtlusega. /Riigikohtu otsused nr 3-1-1- 85-96, 3-1-1-92-97, 3-1-1-32-97/. Samuti on Riigikohus väljendanud seisukohta, et juhul kui

vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 ls 1)ning asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes

kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Teopanuse olulisusel ehk kaalukusel on tähtsus ainult karistuse mõistmisel /RK otsus nr 3-1-1-43-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et E.O ja E.U ühise ning kooskõlastatud tegutsemise käigus lõid korduvalt kannatanut noaga elutähtsate organite - kehatüve ja kaela piirkonda - ja tekitasid kannatanule hulgaliselt kehavigastusi, millest 4 vigastust olid elukohtlikud ning põhjustasid nende vigastuste tekitamisega kannatanu surma.

Lüües kannatanut korduvalt elutähtsasse piirkonda möönsid nad igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist ning panid kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi.

KarS § 306 lg 1 näeb ette vastutuse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. P.V seletab, et peale seda, kui E.O ja E.U

olid korduvalt kannatanut noaga löönud ütles ta, et maja võiks põlema panna. E.O andis raha ja E.U tõi bensiini. Seejärel pani E.U oma asju kokku ja läks välja. Tema

oli E.O-ga toas, kus põlesid küünlad. E.U järel läks välja tema ja peale teda väljus E.O. Kui tema majast lahkus, siis jäid küünlad põlema ja bensiinikanister jäi samuti tuppa. Maja hakkas põlema E.O väljumise ajal või kohe pärast seda. I. Linna on samuti andnud ütlusi, et peale seda, kui ta ütles teistele, et kannatanu on surnud, tegi P.V ettepaneku maja põlema panna. Ta tõi bensiini, vahetas riided ja lahkus peale seda majast. Kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendite selle kohta, et P.V oleks toime pannud tegusid, mille eesmärgiks on raskendada teo või selle toimepanija ja kuriteo asjaolude väljaselgitamist. Kohus leiab, et pelgalt soovitusest, et maja võiks põlema panna, ei piisa varjamise objektiivse koosseisu realiseerimiseks. Kuna kogutud tõenditest nähtuvalt

ei teatanud T. Shleicher toimepandud tapmisest, so esimese astme kuriteost, siis kuulub

tema tegevus kvalifitseerimisele KarS § 307 lg 1 järgi. Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

E.U on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et 04.04.2005.a kella 10.00 ajal võõra vara omastamise eesmärgil, võttis ära Valga maakonnas xxx talust langetuslabida väärtusega 500 krooni ning neli roostevaba terasest toru mõõtmega 2,78x0,06 m, väärtusega 400 krooni ( 100 krooni tükk), 30 1 diiselkütust väärtusega 240 krooni ja 10 1 bensiini väärtusega 120 krooni, tekitades JM varalist kahju 1260krooni.

12

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 05.04.2005.a kella 10.00 ajal võõra vara omastamise eesmärgil, võttis ära Valga maakonnas XXXtalust mootorsae Jonsered 2000 Turbo väärtusega 7000 krooni, mille pantis samal päeval Tartus Annelinna pandimajja. Kuriteoga tekitas JM varalist kahju 7000 krooni.

Seega E.U isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod - vargused.

E.U on kohtu alla süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles isik, kes

on varem toime pannud varguse, 04.04.2005.a kella 10.00 ajal, võõra vallasasja omavolilise

ajutise kasutamise eesmärgil, võttis Valga maakonnas XXX garaažist JM kuuluva sõiduauto XXX reg nr XX, m sõitis Põlva linna.

Seega E.U oma tegevusega pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes

on varem toime pannud . varguse

Süüdistatav E.U tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja seletab, et 04.04.2005. elas XXX talus ja valvas talu vara. Metsaöö eest pidi J. M maksma eraldi, kuid ta ei maksnud vastavalt kokkuleppele. Ta elas majas ja tal olid kõigi hoonete võtmed ning ta

võis käia igal pool ja kõike kasutada. J. M tõi sinna XXX, mis ei olnud töökorras. Ta remontis seda autot ning J. M lubas tal seda autot kasutada., kui ta on auto korda teinud. Talus oli veel veoauto ja traktor. Traktorit ta kasutas märtsis 2005, veoautot mitte. XXX oli ta

ka varem sõitnud, kuid ta ei tea, kas kannatanu oli sellest teadlik. XXX dokumendid olid

kannatanu käes. Temale lubas kannatanu anda dokumendid peale ülevaatuse tegemist. Kütuse autole võttis garaažist, mis kuulus J. M ja vahest ostis ka ise. Aprilli alguses andis J. M talle töötasuks 150 krooni ja lubas hiljem veel anda. Metsatööd oli ta teinud juba ca 20 päeva. 04.04.2005.a. pani ta autosse 4 toru, mille ta tahtis ära müüa. Sõitis XXX Põlvasse. Ta oli purjus ja load olid ka aastaks ajaks Lääne Maakohtu poolt ära võetud . Autos oli ka metsalangetamise labidas. Bensiini võttis garaažist. Politsei pidas ta Põlvas kinni ja tuvastas

alkoholijoobe. Ta nõudis ekspertiisi ning arst tuvastas joobe. Auto viidi koos asjadega parklasse. Tema läks tallu tagasi. Talust võttis ta ühe mootorsae ja lahkus sealt. Sae tahtis

maha müüa ja oma raha kätte saada, mis metsatöö eest saamata jäi. Sae pani Tartus

pandimajja ning sai 1000 krooni. Sae andis pandimajja enda passiga. Seejärel tuli Tallinnasse, et tööd leida. Saadud raha kulutas ära.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku osalise omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu J. M ütlustega selle kohta, et E.U tunneb ca 2-3 aastat. Ta otsis ajalehe kaudu isikut, kes elaks tema talus. Võimalik, et see oli 2004.a. sügisel. E.U asus koos oma elukaaslase P elama tema tallu Otepää vallas XXX talus. Viimati nägi E.U 2005.a. aprillis, enne seda, kui E.U ärandas tema auto XXX. Auto oli talus garaažis ning ei olnud töökorras. E.U küsis, kas ta võib seda autot remontida. Ta lubas ning ostis ka tagavaraosi. Ise ta autot ei kasutanud, kuna ei olnud kindlustust ja tehnilist ülevaatust. E.U sai tallu elama asumisel maja ja sauna võtmed. Garaaži pääseb maja kaudu. E.U võis käia kogu majas, sh ka garaažis. Auto võtmete asukohta ta ei mäleta. E.U ei olnud

küsinud luba auto kasutamiseks. Auto ärandamisest sai teada Põlva politseilt 04.04.2005.a.

Politsei teatas, et auto oli viidud tasulisse parklasse. E.U oli sõitnud sellega Põlvasse vanarauda viima. Autos olnud roostevabad torud olid samuti tema talust võetud. Autos olid

13 kanistrid diiselkütuse ja bensiiniga, kuid need olid tühjad. Talust on kadunud ka mootorsaag. Hiljem sai ta teada, et mootorsaag oli müüdud 1000 krooni eest. Saag maksis 7000. Samuti oli kadunud langetuslabidas, mis maksis 500 krooni. Tavaliselt asus ta garaažis või sara all.

Mootorsaag oli hoiul saunas. Varastatud ka 30 l diislit 240 krooni ja 10 l bensiini 120 krooni. Talle on tagastamata mootorsaag ja kütus, mille koguväärtus on 7360 krooni; - tunnistaja P. Š ütlustega selle kohta, et E.U töötas ühel talvel mõne nädala J. M XXX talus. Talus olid traktorid, veoauto ja sõiduauto. XXX kasutas ka E.U. Ta ei tea, kas peremees lubas E.U seda autot kasutada. Ta nägi, et E.U viis autoga talust ära torud . Õhtul tuli E.U tagasi Järgmisel päeval oli E.U uuesti lahkunud ja saunast oli

kadunud saag. Pärast selgus, et saag oli Tartu pandimajas. Ilmselt viis selle sinna E.U.

Bensiini tõi tallu peremees. Mootorsõidukitega ei tohtinud töötajad sõita. Tema lubatati põllul traktoriga sõita;

- tunnistaja J. Sulaoja ütlustega selle kohta, et 2005.a. aprillis töötas ta Põlva

politseijaoskonnas. E.U mäletab seoses sellega, et patrullteenistuses olles peatas ta kollast värvi XXX, mille aknast olid väljas pikad torud. Seda võis juhtida E.U, kes oli sellel hetkel purjus. Auto viibis ainult E.U ning püüdis juhi kohalt ronida kõrvalistmele, kuid torud takistasid. Nad pidasid E.U kinni ja panid kainenemisele. Auto oli ärandatud;

- tunnistaja K. Tühis´i ütlustega selle kohta, et 2005.a. aprillis töötas ta Põlva

politseijaoskonnas. E.U ta tunneb, kuna 2005.a. oli koos Saloneni ja Sulaojaga patrullteenistuses. Neile teatati, et Ihamaru poolt tuleb XXX, mida võib juhtida joobes juht. Põlva linnas nad nägid sõidukit ja peatasid selle. Auto aknast olid väljas mingid torud, mida ta vedas. Auto juurde jõudes ta nägi, et juht üritas kõrvalistmele ronida, kuid torud segasid.

Juhil tuvastati joove, tal puudusid dokumendid. Sõiduk toimetati tasulisse parklasse ning hiljem selgus, et auto on ärandatud. Juht seletas, et ta suundus torudega metalli kokkuostu;

- Annelinna pandimaja pandilepinguga, mille kohaselt 05.04.2005.a andis E.U 1000 krooni laenu tagatiseks sae „Jonsered“2055“. /kd I tl 18/

- asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et s/a XXX reg nr XXX tagaistmel oli puulangetamise labidas, põrandal 3 kanistrit ja paremast aknast ulatuvad välja 4 roostevabast terasest toru /I kd, tl 26-37/.

E.U tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 215 lg 2 p 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

E.U on KarS § 424 järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles

15.02.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel karistatud tingimusliku katseajaga vangistusega 2 kuud, olles alkoholijoobes, juhtis 04.04.2005.a kella 14.30 ajal Põlvamaal Põlva linnas, sõiduautot XXX reg nr XXX isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. E.U rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt autojuht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis.

Seega E.U oma tegevusega pani toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

KarS § 329 järgi on E.U kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles

15.02.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel karistatud sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 12 kuuks, juhtis 04.04.2005.a kella 14.30 ajal Põlvamaal Põlva linnas Kesk

14

tänaval sõiduautot XXXreg nr XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata Lääne Maakohtu

kohtuotsuse. E.U rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või juhtida mootorsõidukit isik kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Seega E.U oma tegevusega pani toime KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo, s.o

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Süüdistatav E.U tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et tema tõepoolest juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning juhtimisõigus oli temal kohtu poolt ära võetud.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistajate K. Tühis´i ja J. Sulaoja eeltoodud ütlustega selle kohta, et nad pidasid kinni alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud E.U; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga /kd IV tl 82/;

- bioloogiliste vedelike uuringu aktiga nr 13 kohaselt E.U 04.04.05. kell 15.55 võetud vereproovis etüülalkoholi sisaldus 2,72%. /kd I tl 83/; - Lääne Maakohtu 15.02.2005.a. otsusega nr 1-16/05.

E.U tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ja 329 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid. E.O karistust kergendavad asjaolud puuduvad. E.U ja T. Scleicheri karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. T. Scleicheri karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.O ja E.U karistust raskendavaks asjaoluks

KarS § 113 järgi on kuriteo toimepanemine grupi poolt. E.O on varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud. E.U on kriminaalkorras karistatud üks kord. Karistuse mõistmisel KarS § 113 järgi arvestab kohus ka seda, et E.O teopanus oli suurem kui E.U teopanus. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb E.U ja E.O karistada vangistusega. T. T. Scleicherit ei ole varem kriminaalkorras karistatud tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tema suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada KarS § 74 sätete kohaldamisega. Tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus juhindub KrMS § 306, 311,312,313,315.

Eha Popova Faina Lepik Salme Lemmik Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik