1-08-14320/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-14320 (kohtueelses menetluses nr 08260104498) riik G.N versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav G.N

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x

xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 424 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.N süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 14 200 (neliteist tuhat kakssada) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata G.N-ile mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 14 200

krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1 420 (üks tuhat nelisada kakskümmend) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2008 a novembrikuust; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks; tühistada G.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja välja mõista G.N-ilt riigi õigusabi tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti riigi kasuks; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035);

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

2 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on

süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.N toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes: 1) juhtis 28. augustil 2008. a kell 11.15 Viljandi

maakonnas Paistu vallas Imavere-Karksi-Nuia mnt 56 kilomeetril mootorsõidukit

Saab

registreerimismärgiga 829 TGS joobeseisundis, 2) juhtis 21. septembril 2008. a kell 03.00

Viljandi maakonnas Viljandi linnas Riia maanteel mootorsõidukit registreerimismärgiga Saab 829 TGS joobeseisundis.

2.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses G.N-i süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 14 200 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata G.N-ile mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 14 200

krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1 420 krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-

ndaks kuupäevaks, alates 2008 a novembrikuust ning lisakaristusena võtta G.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg-s 1, mille kohaselt teise

astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist

karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. G.N tuleb käskmenetluses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt prokuratuuri taotlusele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 6 525.

3

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 495.60 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 495.60 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Toomas Lillsaar

Kohtunik