1-08-8716\20 · 1-08-8716\20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-8716

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8716 (06274000315) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi

Kohtuistungi toimumise aeg E.P süüdistus kuriteos KarS § 423 lg1 järgi

avalikul kohtuistungil üldmenetluses 01. ja 02. oktoober 2008.a.

Prokurör

Ringkonnaprokuör Kristine Tamm Süüdistatav

E.P, , ik. XXX varem kriminaal- ja

väärteomenetluse korras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

Kokkuleppel vandeadvokaat Andres Tamm

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.P kuriteos KarS § 423 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta E.P-le mõistetud vangistus tingimisi

18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades E.P katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada E.P katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et E.P-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt

täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. E.P anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 24. oktoobrist 2008.a.

KarS § 50 lg1 alusel võtta E.P-lt ära sõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

E.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada.

Jätta kannatanu S.V.u tsiviilhagi läbivaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilmenetluse korras.

Välja mõista E.P-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni .

Välja mõista E.P-lt riigituludesse menetluskulu kokku 10375 (kümme tuhat kolmsada

seitsekümmend viis) krooni (kohtuarstlike ekspertiiside tasu kokku 7375 krooni ja liiklustehnilise ekspertiisi tasu summas 3000 krooni) .

Sundraha ja muu menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017

AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-8716, isik kelle eest tasutakse – E.P, nõude liik – sundraha või muu ekspertiisitasud). Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna

menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist 03. novembrist 2008.a. alates. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare

Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

Kristel Pedassaar kohtunik

Süüdistus

E.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.09.2006.a. kella 12.29 ajal Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare-Võhma- Panga tee 16,7 kilomeetril Kuressaare suunas sõiduautot Audi 80 registreerimisnumbriga XXX XXX ning rikkudes Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema

sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on

halb, kaldus ebaõige sõidukiiruse valiku ja sõiduvõtete tõttu vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Kadett registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis R.V.. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri sõiduauto Opel Kadett juht R.V. liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustesse kohapeal. Sellega E.P, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest,

kui sellega on põhjustatud inimese surm pani toime KarS § 423 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusoaliste seisukohad kohtus

4

Süüdistatav E.P ennast temale esitatud süüdistuses kuriteos KarS § 423 lg1 järgi

süüdi ei tunnista, kuna ei pea ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks. Mäletab, et sõitis tol päeval normaalse kiirusega -60 km/h või isegi alla selle, ilm oli ilus, tee hea. Järsku

tuli kurvist ootamatult punane auto tema suunas. Ta pidurdas, keeras rooli, aga rohkem ei mäleta.

Prokurör peab E.P-le esitatud süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks. E.P on süüvõimeline täisealine isik. Tema süüd välistavad asjaolud

puuduvad, puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör leiab, et kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite põhjal saab teha järelduse, et sõiduauto Audi juht E.P

enda sõiduvõtted ja nende ebaõige rakendamine olid liiklusõnnetuse põhjuseks ja saabunud tagajärg, kannatanu surm, on omavahel põhjuslikus seoses. Eelkõige ebaõige kiiruse valik lahtise kruusaga teel ja vähene juhtimiskogemus olid põhjuseks, et E.P jaoks oli sõiduauto Opeli ilmumine hea nähtavusega teel ootamatu, ta ei suutnud valitseda enda poolt juhitud sõiduautot samuti asjaolu, et ta oli juhtinud sõidukit kõigest neli kuud ning ei olnud

veel õppinud tajuma teeolusid ja oma võimeid auto juhtimisel. Kokku olid need asjaolud, mille tõttu sõiduauto kaotas juhitavuse, seega rikkus Heigo sagor LE § 123 nõudeid. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on otsene, liiklusnõuete eiramata jätmise korral olnuks kokkupõrge ja R.V.u surm kokkupõrke tagajärjena olemata. Prokurör leiab, et E.P rikkus LE § 123

nõudeid hooletusest. Prokuröri arvates karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna rikkumine pandi toime ettevaatamatusest, seetõttu süü ei ole suur, tagajärg on raske - inimese surm. Kuna E.P seoses liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste

tõttu on ise 100% töövõimetu siis arvestades tema rahalisi sissetulekuid ei pea prokurör

rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks. Taotletav karistus on üks aasta vangistust, kuid KarS §-de 74, 75 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata määrates katseajaks kaks aastat ühes kontrollnõuete täitmisega kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena KarS § 50

lg1 alusel võtta ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Välja mõista menetluskulud. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi summas 2832 krooni.

Kannatanu S.V., ei nõua süüdistatava ranget karistamist. Kannatanu on prokuröri poolt taotletuga karistusega nõus. Kannatanu leiab, et E.P on ise juba liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud ja see on juba ise raske karistus. Kannatanu sõnade kohaselt on hetkel temal liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitamise asjaajamine kindlustuses pooleli ja lootus on,

et kindlustus hüvitab temale algses hagiavalduse taotletud kahjud, nii, et selles osas võiks

tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu taotleb aga

süüdistatavalt 2832 krooni väljamõistmist. Nimetatud summa on ta tasunud kohtueelses

menetluses õigusabi kasutamise eest. Kuna kriminaalasjas menetlus korduvalt lõpetati, millega tema aga ei nõustunud, siis esitas ta kaebused Riigiprokuratuuri ja nende kaebuste koostamisel vajas ta juriidilist abi. Menetluse lõpetamise määrused tühistati.

E.P kaitsja leiab, et tema kaitsealuse süü KarS § 423 lg1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ei ole kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja ta tuleb seetõttu õigeks mõista. Kriminaalasja materjalides on piisavalt tõendeid selle kohta, et Opel Kadetti juht R.V. kaldus kurvist tulles E.P-le ootamatult tema suunavööndisse, mis omakorda tingis E.P poolt järsu pidurdamise ning rooli keeramise ning sellest tingitult toimus

külglibisemine vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge. Ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Seetõttu ei ole kaitsja arvates ette kindlaks määratud jõudu ka liiklustehnilise eksperdi arvamusel, mille kohaselt liiklusohtliku olukorra tekitaja oli E.P.

5 Kohtus uuritud tõendid

Kuriteo teatis, millest nähtub, et 01.09.2006.a. kella 12.29 ajal oli toimunud Kuressaare-

Võhma-Panga tee 17 kilomeetril liiklusõnnetus, põrkusid kokku kaks autot. Üks hukkunu - R.V.. Liiklusõnnetuses osalesid R.V. ja E.P (tl.1);

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid ja skeemid sinna juurde (tl.2-10). Vaatlus teostati 01.09.2006.a. Vaadeldud sündmuskoht asub Saaremaal Kaarma vallas Kuressaare- Võhma- Panga tee 16,7 kilomeetril. Antud maanteel on sõidutee katteks kruusakate. Sõidutee ei ole

rööpas ega suuremate ebatasasustega. Ilmastik päiksepaisteline. Sündmuskohal sõidukiirust piiravad liikluskorraldusvahendid puuduvad. Tegemist on Kuressaare poolt vaadatuna lauge kurviga paremale, kuid liiklusõnnetuse toimumise koht jääb vahetult sirge teelõigu algusesse. Nimetatud tõenditest on leidnud veel kajastamist sündmuse osaliste ja sõidukite paiknemine

teel, sõidukitest eraldunud esemete paiknemine sündmuskohal. Liiklusõnnetuse skeemil ja fotodel on leidnud samuti kajastamist liiklusõnnetuse olustik pärast kokkupõrget;

Protokollid liiklusõnnetuses osalenud liiklusvahendite kohta (tl. 11-14), milledes leiab

kajastamist liiklusvahendite tehnilised vigastused ja seisund pärast õnnetust. Õnnetuses osalenud sõiduautodel selliseid tehnilisi vigastusi ei ole leidnud kajastamist, mis oleks võinud põhjustada liiklusõnnetuse;

Kuressaare Haigla teatis (tl.23); millest nähtub, et liiklusõnnetuse järgselt Kuressaare Haigla

Sihtasutusse hospitaliseeritud E.P’ il tuvastati alljärgnevad kehavigastused:

koljupõhimiku murd, üla- ja alalõualuu murd, vaagnaluude murd, mõlema puusaliigese

nihestus, kopsupõrutus, näopiirkonna põrutushaavad. Alkoholijoobe ja uimastavate ainete tarvitamise tunnused puuduvad; E.P juhiloa ja sõiduauto Audi 80 tehnilise passi koopiad (tl.24); R.V.u juhiloa ja sõiduauto Opel Kadett tehnilise passi koopiad (tl.29);

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr.329 04.09.2006.a. (tl.31-41). Akti kohaselt põhjustas 51

aastase R.V.u surma liiklusõnnetuse käigus autosalongis paiskumisel saadud massiivne

liittrauma hulgiluumurdude ja siseorganite vigastustega, sealhulgas südamepauna koos

südame rebendiga. Etanooli koolnu veres ja uriinis ei leitud. Uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud;

Liiklustehniline ekspertiisiakt nr.LL-43-07/989 19.03.2007.a. ja selle lisaks olev skeem (tl.52- 55). Ekspert on vastanud temale esitatud küsimustele järgmist:

1. Sõiduautode Opel Kadett reg. nr.XXX XXX ja Audi 80 reg.nr XXX XXX kokkupõrge

on toimunud sõiduauto Opel suunavööndis. Sõidukite vastastikune asend ja asend teel on ära toodud aktile lisatud skeemil (vt. ka uurimuslik osa).

2. Sündmusosaliste sõidukite liikumiskiiruseid ei ole ekspertiisiks esitatud materjalide

alusel võimalik arvutuslikult määrata.

3. Vaadeldaval juhul, kus kokkupõrge on toimunud sõiduauto Opel suunavööndis ja

sündmuskohal esinevad külglibisemisjäljed viitavad sõiduauto Audi liikumisele vastassuunavööndisse vahetult enne kokkupõrget, tuleb liiklusohu tekitajana vaadelda sõiduauto Audi juhi tegevust.

4. Sõiduauto Audi juht ei pidanud kasutama liiklusõnnetuse ära hoidmiseks ekstreemseid

juhtimisvõtteid ja seega ei saa vaadelda liiklusõnnetuse vältimise võimalust sõiduauto

Audi juhi suhtes. Viimasel olid kõik võimalused juhinduda liiklusõnnetuse ära hoidmiseks seaduses kehtestatud nõuetest ning Audi juhi võimalus liiklusõnnetust ära

6

hoida ei vaja tehnilist analüüsi. Sõiduauto Opel juhil puudus võimalus alates liiklusohtliku olukorra tekkimisest liiklusõnnetust vältida.

Kohtuistungil eeltoodud ekspertiisiakti koostanud eksperdi (liiklustehnika) Urmas Lõivu

selgitavaid ütluseid ekspertiisiaktile (vt. kohtuistungi protokoll). Urmas Lõiv kinnitas

kohtuistungil, et ta jääb täies ulatuses oma aktis toodud seisukohtade juurde. Ka viited

sündmuskohalt leitud kanistritele, ei muuda tema seisukohti. Sündmuses osalenud

kokkupõrkunud sõiduautode sõidukiirust ei ole võimalik määrata, kuid olemasolevatel andmetel kokkupõrke hetkel võisid mõlema sõiduauto kiirused olla samas suurusjärgus.

Täiendav sündmuskoha – Kuuressaare-Võhma – Panga tee 17,6 km. vaatlusprotokolli

12.02.2007.a. (tl.57-60). Vaatlusega on tuvastatud eelmiste mõõdistuste alusel kanistri asukoht, millest nähtuvalt võis lennutrajektoori takistada 4 suuremat puud jne.;

E.P isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 32 11.05.2007.a. (tl.67-71). Aktis on antud järgmine arvamus:

1. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel on diagnoositud E.P

järgmised tervisekahjustused: peapõrutus koos põrutuskoldega vasakus oimusagaras,

koljupõhimikuluude ja mõlema ülalõualuu, vasaku sarnaluu ja, alalõualuu murd paremal pool, vaagnaluude ebastabiilne murd koos. Vasakul õhkrind, mõlemas kopsus

ulatuslikud põrutuskolded, vasakul enam kui paremal; vasaku kopsu alasagara alaventilatsioon vasaku puusanapa murruga, parema saare luude murrud; vasaku jala pöialuude killunenud murrud, kopsude põrutus ja õhkrind vasakul pool ja vigastuste tüsistustena vasaku labajala parees.

2. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses märgitud

ajal ja viisil-01.09.2006.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. E.P esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Süüdistatava E.P enda ütlused. Juhiload sai ta 2006.a. mais. Alates sellest ajast sõitis

ta autoga peaaegu iga päev. Sõiduauto läbis tehnilise ülevaatuse 2006.a juunikuus. E.P ütluste kohaselt alustas ta tol päeval oma sõiduautoga sõitu Asuka külast onu M. S. auto järgi slepis, kuna auto küünlad tahmusid ja auto ei tahtnud seetõttu käivituda. Plaanis oli sõita Kuressaare linna remonditöökotta. Järisel läks auto käima ja seejärel jätkas ta sõitu iseseisvalt onu auto järgi. Et onu autol kippus vesi kergelt keema minema siis ei sõitnud nad kiiresti-umbes 60km/h. Ühel hetkel märkas ta, et järsku tuli linna poolt laugjast kurvist talle vastu kihutades auto, mis kaldus tema suunavööndisse, st. oli otse tema ees. Siis ta pidurdas, keeras rooli ja edasist enam ei mäleta. Vahemaad, millal hakkas vastutulevat autot märkama hindab 200-250 meetrile; Tunnistajate V.T.’ i ja H.K. ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt olid nad 01.09.2006.a. päevasel ajal sõitmas Kuressaare poolt Võhma poole kalmistule. Sõiduauto roolis istus H.K. ja tema kõrval istus õde V.T.. Olles jõudnud kruusasele teelõigule ja seal natukene sõitnud ilmus äkki nende taha ja möödus nendest kiiresti teel olevaid lahtisi kruusakivisid nende auto aknale paisates üks punane sõiduauto. Nad veel mõtlesid, et kus sellel autol kiiret on. Pärast

seda kui auto nendest möödus järgnes laugjas kurv ja kui nad oli kurvist välja saanud siis kaugel sirge lõpus paistsid kaks autot koos. Üks nendest autodest oli see punane auto, mis nendest varem oli möödunud. Autod suitsesid. Punane auto oli ninaga tee poole pöördunud ja sellesse oli üks mees kinni kiilunud. V.T. helistas mobiiliga numbrile 112. Sündmuskohal oli ka üks mees kelles nad tundsid ära M. S.i. M.S. õepoeg oli selles teises autos kinni kiilunud. Tunnistajate ütluste kohaselt arvestades asjaolu, et H. K. poolt juhitud auto sõitis kiirusega 80 km/h, pidi mööda sõitnud punase auto kiirus olema vähemalt 100 km/h; Tunnistaja M. S.i ütluseid. M. S.i ütluste kohaselt hakkas ta 01.09.2006.a. kella 11.30 paiku koos E.P-ga Asuka külast sõitma Kuressaarde. Mõlemate autodega oli plaanis minna

7

remonditöökotta. E.P auto ei käivitunud hästi ja tema autol hakkas vesi kergesti keema. Sõidu kiiruseks oli 60-70 km/h. Tema sõitis oma autoga ees ja Heigo oma Audiga järgi. Tunnistaja ütluste kohaselt enne Hakjalat tuli temale suure kiirusega vastu üks punane auto, mis kaldus kiiruse tõttu korraks ka tema suunavööndisse nii, et ta pidi ennast teeserva tõmbama. Ta vaatas pärast seda oma tahavaatepeeglisse, kuid Heigo Audit ei näinud enam. Kruusateel oli roopaid ja lahtist killustikku. Kui ta Heigo autot ei näinud, siis pööras oma auto

ümber ja sõitis tagasi ning peale laugja kurvi lõppu nägi autosi teeservas seismas. Autod suitsesid, et autod ei plahvataks ühendas ta akud lahti ja helistas kiirabisse. Sündmuskohale

tulid veel kaks naisterahvast. Autosid sündmuskohal ei liigutatud ja nad paiknesid teel nii nagu on leidnud kajastamist sündmuskohavaatluse käigus tehtud piltidel; Tunnistaja T.K.e ütluseid. T.K. töötab Saarte Teedevalituses ja oma ameti poolest oli seotud selle tee hooldamisega kus õnnetus toimus. Nimetatud tee profileerimine (hööveldamine) oli toimunud 23. augustil 2006.a., millest tulenevalt ei saanud see teelõik 01.09.06.a. olla halva

sõidetavusega, kuigi ei saa ka väita, et kruusa kattega teel ei oleks üldse auke. Kuna see teelõik on piisavalt tiheda liiklusega, siis pidi juba õnnetuse toimumise ajaks ka lahtine kruus kinni sõidetud olema. Sellel asulavälisel teelõigul ei olnud mingeid muid liikluspiiranguid. Lubatud kiirus tuleneb LE ja see oli 90 km/h . Tunnistaja hindab tee kruusatee kohta hästi hooldatuks.

Maakohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et E.P süüdistus temale süüks arvatud kuriteos KarS § 423 lg1 järgi leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud.

E.P-le süüks arvatud kuritegu kuulub liiklussüütegude hulka. Liiklussüütegu seisneb mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt,

kes juhib sõidukit. Kooseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Viimane tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda

nende õigusaktide poole, mis kehtestavad sõidukite liiklus- ja käitumisnõudes. Süüdistuse kohaselt esines liiklusõnnetuse põhjustamisel E.P poolt LE § 123 nõuete rikkumine,

milles on sätestatud, et sõidukijuht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Süüdistuse kohaselt kaldus E.P poolt juhitud sõiduauto ebaõige sõidukiiruse valiku ja sõiduvõtete tõttu vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Kadett, mida juhtis R.V.. Tõenditest nähtub, et mõlemad sõidukijuhid olid

kained. E.P oli omandanud juhtimisõiguse 2006.a. maikuus ja seega enne liiklusõnnetust juhtinud mootorsõidukit vaevalt neli kuud, mis annab alust eeldada, et tema praktilised kogemused sõiduki juhtimisel olid veel väikesed. №ore juhina oleks ta pidanud olema eriti tähelepanelik liikluses. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri R.V. liiklusõnnetuse käigus

saadud vigastustesse kohapeal. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist ning ekspertiisi teostanud eksperdi ütlustest kohtuistungil nähtub, et kokkupõrge toimus R.V.u juhitud sõiduauto Opel

Kadett suunavööndis ning kuna sündmuskohal esinevad külglibisemisejäljed viitavad sõiduauto Audi (juhtis E.P) liikumisele vastassuunavööndisse vahetult enne kokkupõrget, on liiklusohu tekitajaks sõiduautot Audi juhtinud E.P. Eksperdi arvamuse kohaselt ei

pidanud Audi juht E.P kasutama liiklusõnnetuse ärahoidmiseks ekstreemseid

juhtimisvõtteid ning tal olid kõik võimalused juhinduda liiklusõnnetuse ärahoidmiseks

seaduses kehtestatud nõudeid järgides. Sõiduauto Opel juhil R.V.ul puudus seevastu

võimalus alates liiklusohtliku olukorra tekkimisest, so. E.P juhtimisel olnud

8 sõiduauto Audi kaldumisest tema poolt juhitud sõiduauto suunavööndisse, liiklusõnnetust ära hoida.

Kuna liiklusohtliku olukorra põhjustajaks oli E.P, siis ei oma liiklusõnnetuse

toimumise põhjuste osas tähtsust viited R.V.u poolt lubatud kiiruse ületamisele enne kokkupõrget. Isegi, kui asuda seisukohale, et R.V. ületas oma sõidurajal sõitmisel lubatud

kiirust, siis selline kiiruse ületamine ei ole põhjuslikus seoses liiklusohtliku olukorra tekkimise ja saabunud tagajärgedega. Kui E.P poolt juhitud sõiduauto ei oleks kaldunud

vastassuuna vööndisse ei oleks kokkupõrget toimunud. Tunnistaja M. S.i, kes on E.P onu, ütlustesse R.V.u poolt juhitud sõiduauto suure kiiruse ja kaldumise kohta tema poolt juhitud sõiduauto suunavööndisse suhtub kohus kriitiliselt. Toimunud liiklusõnnetusel

vahetud pealtnägijad puuduvad. Tunnistajatena ütlusi andnud V.T., H.K. ja M. S. jõudsid sündmuskohale peale liiklusõnnetuse toimumist ja ei saa anda seetõttu ütlusi liiklusõnnetuse toimumise põhjuste kohta, küll aga olukorra kohta sündmuskohal liiklusõnnetuse järgselt ning

tee ja ilmastikuolude kohta. Eeltoodud põhjusel omavad tõenditena olulist kaalu

sündmuskohal vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist teostatud uurimistoimingute käigus koostatud protokollid, muud dokumentaalsed tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokollid,

skeemid ja fotod nende juurde; protokollid liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse

kohta, liiklustehnilise ekspertiisiakt, surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt ning isiku kohtuekspertiisiakt) aga ka tunnistajate ütlused liiklusõnnetusjärgse olustiku kohta.

KrMS § 105 kohaselt korraldatakse ekspertiis kriminaalasjas tõendamisvajadusest lähtudes

menetleja määruse alusel. Ekspertiisiga tuvastatakse asjaolusid, milledel võib olla olulist

tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Eksperdiks on isik, kes rakendab ekspertiisi tehes

mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95). Oma eriteadmistele tuginedes on kohtuekspert Urmas Lõiv liiklusekspertiisi tegemisel kasutanud kriminaaltoimikus fikseeritud kohtueelsete menetlustoimingute käigus saadud andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus süüdistatava

kaitsja viiteid eksperdi arvamuse, kui tõendi ettemääratusele asjakohaseks. Kohus otsuse tegemisel on kaalunud kõiki uuritud tõendeid, sh. uuritud tõenditele tuginevat liiklustehnilise

ekspertiisiaktis kajastatud seisukohti. Kohtulikul uurimisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis

annaksid kohtul alust kahelda liiklustehnilise ekspertiisiaktis toodud järelduste õigsuses. E.P kohtueelses menetluses ütlusi juhtunu kohta ei andnud. Kohus arvestab siin E.P ütlustele hinnangu andmisel asjaolu, et ta ise sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke kehavigastusi ja ei pruugi seetõttu kõiki asjaolusid mäletada. Kohtuistungil andis E.P järgmisi ütlusi: „Ühel hetkel märkas ta, et järsku tuli linna poolt laugjast kurvist talle vastu kihutades auto, mis kaldus tema suunavööndisse, st. oli otse tema ette. Siis ta pidurdas, keeras rooli ja edasist enam ei mäleta. Vahemaad, millal hakkas vastutulevat autot märkama hindab

200-250 meetrile“. E.P ütlustest nähtub, et ta ei välista ka ise enda poolt juhitud

sõiduauto kaldumist vastassunna vööndisse, kuid tema arvates on tema süü selles liiklusõnnetuse põhjustamises välistatud, kuna selliseks manöövriks sundis teda R. V. poolt juhitud sõiduauto kaldumine korraks tema sõidusuunda. Miks aga kohus loeb E.P liiklusohtliku olukorra põhjustajaks on analüüsitud eelpool. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 423 süüteokoosseis ettevaatamatust (KarS § 18) nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui kooseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes. Süüteo koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. KarS § 18 lg3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus

tõendite analüüsi pinnalt leiab, et E.P puhul on tegemist hooletusega. Hoolikama ja tähelepanelikuma suhtumise korral õnnestunuks E.P valitseda sõiduautot ja hoida seda oma suunavööndis, mis oleks välistanud liiklusõnnetuse.

9 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et süüdistatav on toime pannud KarS § 423 lg1

ettenähtud kuriteo ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang.

Karistuse mõistmine Pidades E.P süü temale süüks arvatud II astme liiklussüüteo toimepanemises

tõendatuks, arvestab kohus E.P-le karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.P süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. E.P poolt on toime pandud ettevaatamatusest selle kergeimas vormis-hooletusest II raskusastme kuritegu, mille

tagajärg on raske – inimese surm. Seadusandja on ette näinud KarS § 423 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena rahalise karistuse või kuni kolme (3)

aastase vangistuse. E.P on varem kriminaal- ja väärteomenetlus korras karistamata isik. Kohus võtab E.P karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel arvesse tema tervislikku seisundit (liiklusõnnetuse tagajärjel on ta kaotanud 100 % oma töövõimest, taasläbivaatuse aeg jaanuar 2009.a) aga ka möödunud pikemat ajavahemikku sündmusest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades seda, et E.P on

juba pikemat aega oma tervislikust seisundist tulenevalt töövõimetu, ning temal on kriminaalasjast tulenevalt rahalisi kohustusi menetluskulude näol aga ka võimalikke rahalisi

kohustusi kahjutasude hüvitamise näol, ei pea kohus põhjendatuks rahalise karistuse

mõistmist. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus kooskõlas olevaks ka õiguskorra

kaitsmise huvidega. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kuriteoga põhjustati koosseisu

raskeim tagajärg- teise isiku surm peab kohus põhjendatuks mõista karistus vangistusena,

kuid seda alla keskmise määra. Kohus arvestades E.P poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et temale mõistetava tähtajalise vangistusliku karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas. E.P suhtes võib karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 74, 75 sätteid.

Vastavalt KarS § 50 lg1 sätetele võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdismõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Liikluseeskirjade rikkumise eest, olgugi ettevaatamatusest,

kui sellega põhjustati nii raske tagajärg nagu teise isiku surm, on põhjendatud sellise juhi

teatud ajaks liiklusest kõrvaldamine, seega temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu

üldkogu on 27. juunil 2005.a. otsuses nr.3-4-1-2-05 märkinud, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel asjaoludel.

Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks on Riigikohtu kriminaalkolleegium seda

põhimõtet edaspidigi korranud. Kohus E.P puhul sellised erandlikke asjaolusid ei ole tuvastanud.

KrMS § 310 alusel, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu S. Variku selgituste kohaselt on võimalik, et kriminaalasjas esitatud kahjutasu nõue saab hüvitatud kindlustuse poolt, kuid selleks läheb aega ning seetõttu on ta nõus, et kriminaalasjas võib tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vajadusel esitab ta hagi tsiviilkorras. Kohus leiab, et kannatanu nõue 2832 krooni väljamõistmiseks süüdistatavalt seonduvalt advokaadi abi kasutamisega tuleb jätta läbi

vaatamata. Kuna kannatanu tsiviilhagi suurust ei ole käeoleval ajal võimalik veel täpselt

määrata siis tuleb kannatanu tsiviilhagi jätta läbivaatamata KrMS § 310 alusel, selgitades kannatanule, et temal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

10

KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

E.P-lt kuulub KrMS § 180 alusel väljamõistmisele riigituludesse menetluskulud, milleks on kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku 7375 krooni ja liiklustehnilise ekspertiisi tasu summas 3000 krooni (tl.42, 56,72,73-75).

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319.

Kristel Pedassaar kohtunik