4-08-9233\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-9233

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-9233 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Toomas Gutman`i (ik 38812260328) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 05.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,012939 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1, Karistusseadustiku § 56 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Toomas Gutman`i kaebus osaliselt.

2) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 05.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,012939 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. Vähendada Toomas Gutman`ile määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 135 (ükssada kolmkümmend viis) trahviühikut, so 8100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085349255. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 10.08.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Helen Hallik`u poolt väärteoprotokoll nr AB1052067 selle kohta, et 10.08.2008.a kella 05:25 Pärnu linnas Roosi tn 17 juhtis T. Gutman mootorsõidukit (Opel Astra, r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi.

05.09.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,012939 on T. Gutman`ile määratud kohtuvälise

4-08-9233

2 (3) menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, so 12 000 krooni.

Kaebuse sisu 22.09.2008.a esitas T. Gutman Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamiseks majanduslikel põhjustel, so kaebaja on õpilane ning antud summas rahatrahvi tasumine käib temale üle jõu. Kaebuse esitaja tunnistab, et juhtis 10.08.2008.a mootorsõidukit alkoholijoobes. T. Gutman mõistab oma süüd, kahetseb ning lubab, et nimetatud olukord ei kordu enam kunagi. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe oma 09.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes, on ohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Menetlusaluse isiku kaebusest selgub, et parklas oli teisigi inimesi, siis oma sellise tegevusega seadis menetlusalune isik teadlikult teised liiklejad suurde ohtu. Klubi „Sunset“ parkla ja Roosi tänava parkla vahele jääb mitmeid teisi parklaid, mis asukoha poolest oleks olnud palju lähemal. Menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pidi aru saama oma teost ja arvestama tagajärgedega.

Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg l võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, määrates karistuseks sellise rikkumise puhul keskmise rahatrahvi, jättes alles menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse. Menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulauset, kus paluks kergemat karistust, väiksemat rahatrahvi ning avaldaks kahetsust. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p l palub menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et kõnealune kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 10.08.2008.a koostatud väärteoprotokollis, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et käesolevas ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

4-08-9233

3 (3)

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel põhjustel, so T. Gutman`i kui õpilase jaoks on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tasumine ülejõukäiv. Samuti palub T. Gutman arvestada karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et T. Gutman`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. T. Gutman`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist õppiva isikuga, kes väärteo materjalide kohaselt ei oma iseseisvat sissetulekut. Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt T. Gutman`ile määratud karistust on võimalik vähendada 135 trahviühikuni, so 8100 kroonini. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimise näol joobeseisundis on tegemist väga raske rikkumisega. Kuid arvestades konkreetse teo ohtlikkust ja süü suurust ning lähtudes KarS § 56 lg 1 leiab kohus, et eelmainitud suuruses karistus on piisav käesoleva liiklusalase õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 2 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe` poolt 05.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,012939 kuulub osaliselt tühistamisele, so kohus vähendab kaebuse esitajale menetleja poolt määratud karistust ning karistab T. Gutman`i LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühikut, so 8100 krooni.

Rubo Kikerpill Kohtunik