1-08-10030\91-08-10030\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-08-10030

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10030 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14. oktoober 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi O.P süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.P kaitsja Ivo Kaurit Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav O.P Kaitsja

Ivo Kaurit RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsus O.P suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 21. oktoobril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 10 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.

veebruari 2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o. 4 kuu võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena O.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

2(3) 2. mõisteti süüdi selles, et olles 12. veebruaril 2008.a karistatud Harju O.P

Maakohtu poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 alusel 4 kuu

vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 31. juulil

2008.a Tallinnas Pinna tänaval mootorsõidukit Toyota Corolla taas alkoholijoobe seisundis.

tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt puuduvad kohtuotsuses põhjendused selle kohta, miks kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega asendada O.P-le mõistetav

vangistus üldkasuliku tööga, kohustades teda sel ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtuistungil teatas O.P, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja asuma

alkoholivõõrutusravile. Kaitsja peab ebaseaduslikuks kohtu seisukohta, et

lühimenetluses ei saa süüdistatavat iseloomustavaid täiendavaid dokumente lisada. Kaitsja viitab seejuures KrMS § 237 lg 7 ja § 298 lg 1 sätetele, mille kohaselt küsib

kohtunik kohtulikku uurimist lõpetades kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi

kohtuliku uurimise täiendamiseks. Seega saab lühimenetluses kaitsja poolt esitatud

taotlusi karistuse asendamiseks ja iseloomustuse lisamiseks vaadelda kohtuliku

uurimise täiendamise taotlustena. Kummaski nimetatud sätetest ei ole märgitud, et lühimenetluses ei saa lisada süüdistatavat iseloomustavaid dokumente kohtutoimikule. O.P on perekond, alaline elu- ja töökoht.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju

Maakohus oleks O.P-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis

kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda

süüdistatava süüd.. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohus on põhjendanud, miks tuleb O.P karistada reaalse vangistusega ning

miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke KarS § 69 sätete kohaldamisega. Perekonna, alalise töö- ja elukoha olemasolu oli esimese astme kohtule teada.

O.P on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude, sealhulgas

mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta nende

toimepanemist. Töökoha ja perekonna olemasolu ei ole takistanud O.P

süütegude toimepanemisest hoiduma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. märtsi

2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub

purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

3(3)

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RT III 2003, 7, 75). Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isiku suhtes, keda on varem karistatud KarS §

424 alusel rahalise karistusega ja tingimusliku vangistusega. KarS § 69 sätestatud üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu samuti järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KrMS §-s 75 sätestatule. O.P on aga oma käitumisega näidanud, et ta katseaega edukalt läbida ei suuda.

Kolleegium märgib, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus

kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei olnud tõepoolest kohtumenetluses enam võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Samas oli süüdistataval enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise

taotlusest, mida ta ei teinud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. veebruari

2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et lühimenetluses

läbi vaadatavas kriminaalasjas on täiendavate tõendite esitamine välistatud. Samas

otsuses on Riigikohus lisanud, et lühimenetluses on tõendite esitamine välistatud ka

apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt (RT III 2008, 9, 62). Kaitsja poolt esitatud iseloomustus ei ole kohtukolleegiumi hinnangul tõend, mis viitaks menetlusnormi rikkumisele esimese astme kohtus.

Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann