1-07-8278\18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-07-8278

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2008.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8278 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Liane Peets Taotlus

I.V karistuse kandmisest ennetähtaegseks vabastamiseks raske psüühikahäire tõttu Süüdimõistetu I.V

Isikukood xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Tartu Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg 22. oktoober 2008.a RESOLUTSIOON

Mitte vabastada I.V karistuse kandmiselt enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

I.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.06.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8278 KarS § 320 lg 1, § 201 lg 2 p 1ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg,

s.o 6 päeva loetud kantud karistuseks, kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui Dmitri

2 (2) I.V ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §

75 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel katseajaks pandud kohustust tasuda tema poolt tekitud kahju katteks 40816,76 krooni, tasudes

igakuiselt 20. kuupäevaks alates 20.07.2007.a vähemalt 1200 krooni. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrati I.V Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007.a.

03.12.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande

I.V kohta, milles tegi ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele.

Ettekande kohaselt ei täida I.V talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel

pandud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 1200

krooni. 31.03.2008.a määrusega Tartu Maakohus pööras täitmisele Tartu Maakohtu 28.06.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust alates 14.03.2008.a. Kohtumäärus jõustus 19.05.2008.a.

I.V esitas taotluse karistuse kandmisest ennetähtaegseks vabanemiseks raske

psüühikahäire tõttu. Taotluse kohaselt põeb süüdimõistetu klaustrofoobiat, ta ei suuda olla

kinnises ruumis ei päeval ega öösel. Pimeduse saabudes ja vanglakambrisse suletult tuleb süüdimõistetul paanikahoog. 01.08.2008.a määrusega korraldas kohus süüdimõistetu vaimse seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisi teostamine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspert Ilmar Laasile. 11.09.2008.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole I.V vaimuhaige, nõrgamõistuslik ja tal ei ole rasket vaimutegevuse ajutist häiret.

Uuritaval esineb reaalne hirm vangla ees ja see on tingitud reaalsetest põhjustest. Klaustrofoobiale omast haiguse algust, käiku ja sümptomaatikat ei esine. Eksperdi hinnangul on tegemist situatsioonireaktsiooni, mitte klaustrofoobiaga, situatsioonireaktsioon ei ole raske

psüühikahäire. Eksperdi hinnangul vajab I.V psühhiaatrilist ravi ja psühholoogi nõustamist. I.V on võimeline vangistust karistusena kandma.

22.10.2008.a kohtuistungil jääb süüdimõistetu esitatud taotluse juurde. Prokurör leiab, et KarS § 79 lg 1, 2 toodud aluseid süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt ei esine ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KarS § 79 lg 2 järgi vabastatakse isik karistusest või selle kandmisest, kui ta on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud

muu raske psüühikahäire ja ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. KrMS § 425 lg 2 kohaselt kohaldatakse sel

juhul süüdimõistetule KarS §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasjas

teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole I.V

vaimuhaige, nõrgamõistuslik ja tal ei ole rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul on

tegemist situatsioonireaktsiooniga, mis on ravitav. Kinnipeetav vajab psühhiaatrilist ravi ja

psühholoogi nõustamist, mis on talle ka kinnipidamisasutuses määratud. Süüdimõistetu on võimeline vangistust kandma. I.V vabastamiseks ei esine ei KarS §-s 79 lg 2 nimetatud alust.

Määruse tegemisel juhindub kohus KarS § 79 lg 2 ja KrMS § 425 .

Haide Rimmel kohtunik