1-08-6248\3 · 1-08-6248\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-6248

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 oktoober 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-6248 (07922400010) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.D süüdistus KarS § 331 järgi Prokurör Taavi Pern Süüdistatav O.D

Ik: xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, elukoht: kannab karistust Vanglas, tõkendit ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega KrK § 101 p 7, § 142 lg 2 p 2, 4, § 139 lg 1 järgi vangistus 10 aastat. Karistuse kandmise aja lõpp 14.06.2012. Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. O.D süüdi tunnistada KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Ida-Viru

Maakohtu 13.03.2003 otsusega mõistetud karistuse 10 aastat vangistust ärakandmata osa, so seisuga 15.10.2008 tähtajalise vangistuse 3 aastat 7 kuud ja 29 päeva täies ulatuses,

mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 16.10.2008.

2

3. O.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.D, 1-08-6248, sundraha“.

4. O.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 3680 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ja 40 senti,

mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-08- 6248, kaitsjatasu“.

5. O.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel aineekspertiisi AN-324-07/1202 tegemisel tekkinud kulu 1510 (üks

tuhat viissada kümme) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-08-6248, aineekspertiisi tasu“.

6. O.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel DNA-ekspertiisi GE-0464-07/1201 tegemisel tekkinud kulu 2/3

ulatuses, so 6813 (kuus tuhat kaheksasada kolmteist) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-08-6248, dna- ekspertiisi tasu“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv narkootiline aine: 3-metüülfentanüüli ja

fentanüüli sisaldav pulber kuulub KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

9. Asitõend: töökinnas, kilekott ja pabervoldikud kui väärtusetud asjad kuuluvad KarS § 83

lg 2 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

O.D süüdistatakse selles, et tema omandas asunud Vangla kinnipeetavana täpselt

tuvastamata ajal, kohas, kaheksa pabervoldikut kokku 0,025 grammi fentanüüli ja 3-

metüülfentanüüli sisaldava pulbriga. Omandatud narkootilised ained toimetas O.D

Vangla töötsooni, AS Ve ettevalmistustsehhi, kus hoidis neid kuni 27.01.2007, mil narkootilised ained vangla töötajate poolt leiti ja ära võeti.

3 Kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamisega pani O.D toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.D end temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et oli Vanglas 2003 aasta maist kuni 28.11.2007. Vanglas tuli 2003 aastal esimesse rühma. Seal oli ka Trojan. Suhtlesid, läksid koos

kursustele. Siis avati uus kantseleikaupade tootmisliin. Oli vaja inglise keele oskajaid ja haridusega inimesi. Viidi üle kolmandasse rühma. Pärast seda oli konflikt ühe kinnipeetavaga. Elasid neljakesi ühes toas. 2003 septembris läks õppima, lubati tööle, oli operaator, elektrik, töötas arvutiga. Firma peremees hukkus Soomes ja tema poeg otsustas liini sulgeda. Siis läks keevitaja kursustele, oli seal kaks nädalat, töötas keevitajana pool aastat. Seejärel saadeti tööle

garaaži. Pesi nelja autot, tegi pisiremonti nendel, mis olid garantiiga. Teisi nelja remontis. Kokku oli autosid kaheksa. Töökohal oli üksi, teistega ei suhelnud. Töökohal kedagi teist ei olnud, see oli majandusosakond. Suhelda ei lubatud, seal kunagi kedagi ei olnud. Tööle läksid

kõik koos, tema oli nimekirjas esimene, majandusosakond oli esimene. Liikuda 5 meetrit ja sealt garaaži. Töökohalt ära minna ei saanud, seal oli sisetelefon lühinumbriga ja kui ei oleks vastanud, siis oleks kaks raportit ja töölt vabastamine. Kunagi elus ei ole narkootiliste ainetega

kokkupuudet olnud. Ei suhelnud nendega, kellel kokkupuudet oli. Tööülesannete täitmisel kasutas võtmeid, kaltsusid, mida iganes. Oli vaja kasutada ka kindaid, kuid mitte selliseid nagu

fotodel. Võib selgitada kuidas tema DNA sattus pakenditele. Garaažis töötas üksi, oli majandusosakonnas ja tal oli suur ämber, kuhu viskas oma prahi. Aleksandr võttis ära ja viis

minema. Teised prügikastid on enamasti suletud. Teine variant on see, et iga kord anti hommikul pakendites vitamiine, samuti sai seal prügikastis olla šokolaadifoolium. See võis olla

juhuslikult, võis ka mitte olla. Kohtuistungil räägiti mobiiltelefonidest, oli konflikt. Ilmselt

taheti ta töökohalt lahti teha, see oli vangla paremaid töökohti. Vitamiinid olid täpselt samasuguses pakendis nagu fotol. Pärast söömist võttis vitamiine. Töökohale võis võtta kaasa šokolaadi, teed, õuna, toiduaineid, samuti sigarette. Õunu ei saanud võtta kotiga, vaid ainult

ühe. Teiste isikute motiiv võis olla sama, mis oli telefonidega. Et teda vallandataks ja tema asemele pandaks oma inimene. Ei väida, et see on šokolaadipaber, kuid mis see ikka olla saab.

Värvilisel fotol on paber ühelt poolt kollane, teiselt poolt valge. Vanglas on olnud üks

distsiplinaarkaristus. Oli esimeses rühmas ja esimesel septembril läks õppima. Nimekirja järjestust muudeti ja ta ei kuulnud oma nime ning ei vastanud. Siis oli vestlus. Võis olla, et kasutati seda fooliumit, mis oli tema käest läbi käinud, kuid võidi teha ka meelega. Tal on pere,

abiellus vanglas, koos olid varem kümme aastat. Eesmärk on vabaneda, elada koos perega.

Eksis kord, see oli kuus aastat tagasi. Direktor ja sotsiaaltöötajad koostasid nimekirja ennetähtaegselt vabanevate kohta. Nimekirjas oli kuusteist isikut, tema oli nimekirjas kolmas. s leidis juba hea töö.

Tunnistaja MLPseletas, et 27.01.2007 töötas ta Vangla julgeolekuosakonna juhatajana.

Julgeolekuosakonna tööülesanneteks oli vanglasiseste kuritegude avastamine, juurdlus.

Julgeolekuosakond kontrollis, et vanglas ei käideldaks narkootilisi aineid. Vanglas leiti narkootilisi aineid suhteliselt harva, väljastpoolt leiti tihedamini. Tavaliselt ülevisked, katsed

sisse tuua. 27.01.2007 leidis narkootilise aine töötsoonist kinda seest, kile paistis välja.

Töökinda sees olid fooliumid, väikesed pakid. Asus vangla töötsoonis, AS V ettevalmistustsehhis. Töötsoonis töötasid AS V töötajad, ca 150-160 inimest, aeg-ajalt käisid

ka kutsekooli õpilased. Tööle mingi hommikuti nimekirja alusel, valvurid teostasid läbiotsimist. Et ei võetaks kaasa võõraid asju, ei toodaks sisse keelatud esemeid. Teiste kinnipeetavatega sai kohtuda osakonnas. Ettevalmistustsehhi pääsesid kõik töötsoonis, töötas päris palju, 10-15 inimest, 25 meetri kauguselt läksid mööda need kinnipeetavad, kes käisid

kutsekoolis ja kes töötasid. Kinnipeetavad pääsesid sinna töölemineku ajal. Tihti pidid

vabadusest tulevad meistrid neid jälgima. Tööpiirkondade vahel tõket ei olnud. Laekus informatsiooni narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Olid teatud kitsaskohad. Võsast tuli mees,

viskas üle, olenes sellest, kuhu lendas. Kinnipeetav vahetas riided ja tõi ära. Kes oli tellija, sõltus sellest, kas viidi elutsooni või tehti väikesteks kogusteks ja müüdi maha. Võimalik, et pakendamine oli töötsoonis, kohti oli rohkem, valvureid liikus rohkem. Narkootikume tarvitav

4

seltskond oli väike, nõrgemad, kes pidid peitma ja vajadusel välja tooma, olid pakkimise

juures. Puutus kokku ka O.D-ga, kes oli suhteliselt rahulik, peaeesmärk oli töötada. Siis oli vaja inimest, kes hooldaks vangla transporti. O.D töötas seal, magus

koht, suur kompleks, vene ajast jäänud maine, et seal töötamine on klassivahe. O.D

suhtes laekus üks kord info, et garaažis on hunnik telefone ja ta jagas neid välja. Info anti valvurile edasi ja telefonid leitigi. See oli tükk aega tagasi. Narkootiliste ainete kohta tuli info,

et seal toas tarvitatakse, kuid O.D oli alati puhas. Oma käitumisega silma ei jäänud, proovi andmisega ei olnud probleeme. Tarvitati erinevaid narkootilisi aineid. O.D käi

tööl kolm korda nädalas, esmaspäev, kolmapäev, reede, kutsuti kui oli vajadus.

Kontrollimisega tegeles korrapidamisteenistus, kontrolli põhjalikkus sõltus

korrapidamisteenistusest. Kinnas ei olnud peidetud. Oli mingi laoriiul, torude, metall-lattide peal. Pandud selleks, et tuli inimene, maksis raha ära ja võttis. Maksmine toimus SMSdega,

laekus raha ja siis öeldi, kust saab. Töökoht garaažis oli töötsoonis. Liikumise üle tsoonis teostasid kontrolli valvurid, nimesildid olid kaelas, kus tsoonis töötab, et näha, et peab olema

töökohal, mis tsehhis töötab ja oli teada, et läks konkreetset tööd tegema. Olid ka videokaamerad. Jälgisid video, valvurid ja firmades töötavad meistrid. Kui kinnipeetav peeti

kinni mitte ettenähtud kohas, siis kõigepealt tehti märkus, siis räägiti läbi meistriga distsiplinaarkaristus rikkumise pärast, võidi ka töölt kõrvaldada. Telefonidega vahejuhtumise puhul püüti O.D süüdi lavastada. Sellele kohale oli mitu konkurenti, tükitöö hind oli hea, vanglas töötas osalise kohaga, töö ei olnud raske, tingimised suhteliselt head. Töökoht oli hinnatav. Kohe ei tule meelde, kas O.D distsiplinaarkaristuse oli, võis olla hommikul

söömisele minemata jätmine, kodukorrast mitte kinnipidamine. Töötsoonis olid hooned

lähestikku, vahemaa 50-60 meetrit. Selleks et sinna pääseda pidi minema ümber maja. Igal firmal oli oma koristaja, lisaks ka üldine vangla koristaja. Kui minna ringiga, siis seal on kaks

kaamerat ja oleks nähtud. Valvurid ei suutnud töötsoonis reaalselt jälgida, see oli nii suur.

Valvurid üldjuhul teostasid seda kontrolli, kui valvur välja tuli, info liikus edasi.

Videokaameratel omad miinused. Angaar, kust leiti on 60-70 meetrise vahemaaga

korrapidamise ruumist. Videod salvestati 5 sekundiliste vahedega, salvestus kustus automaatselt. Pärast seda kui paigutati 3ndasse eluosakonda liikumise vajadus vähenes, tööd oli ka palju. Hoone on suur, sees galerii, saab teistesse ruumidesse ka ning kes töötasid sees, said liikuda. O.D oli komplektist väljas, oleks pidanud minema ringiga ja oleks sattunud

videovalve piirkonda. O.D pandi elama osakonda, kus töötavaid ei ole, et oleks

raskendatud narkootiliste ainete kättesaamine. 27.01.2007 kuupäevale eelnenud nädala salvestust ei ole, kustus automaatselt. Kui on intsident, siis tehakse eraldi salvestus. Vaadati seoses selle juhtumiga, kuid ajavahemik oli väga suur, ei selgunud, et keegi oleks spetsiaalselt sisse läinud, see näitas ust. Ei mäleta, et süüdistatavat oleks videosalvestuses näha olnud. Ka tagant ringiga on võimalik minna läbi teiste meistrite töötsooni, ka seal on kaamera. Mäletab, et süüdistatav tarvitas vitamiine, mis olid pakikestes.

Tunnistaja AL seletas, et töötas 27.01.2007 Vangla direktorina. Kinnipeetavate kontrollimiseks

oli eraldi struktuurid: julgeolekuosakond ja järelevalveosakond. 75% tööajast võttis

julgeolekuosakonnal ära narkoga tegelemine. 70% ainetest sattus üleviskamise teel. Oli

mehitatud valve ja patrullid käisid ringi. Teostati plaanilisi läbiotsimisi, lisaks veel see, et teostati pistelisi ülevaatusi, kontrolliti välist seisukorda. Kui oli kahtlus, saadeti ekspertiisi. Kui vangla sulgeb diileri taga ukse, siis tutvusringkond väljas jäi alles. Parem turustamiskoht on vanglas, klientuur on olemas. Kõik on sellega väga hädas. Diilerid, kellel on suhted säilinud, leiavad võimalused ebaausate töötajate värbamiseks, üritavad seal ära teha. Sularaha nagu ei

ole, tekitatakse võlgu, tekitades klientuuri. Vanglas oli olukord paremal tasemel. Oli hea

ülevaade vanglas toimuvast, oli kõige rohkem kriminaalasju, teostati läbiotsimisi, said kätte

narkootilisi aineid, olid 5-6 isikut, kes tegelesid ja kes olid tugevdatud järelevalve all.

O.D osas suur üllatus, saab olla vaid kas asjade kokkusattumine või organiseeritud teiste poolt süüdi lavastamine. Kui üldse rääkida normaalsetest vangidest, siis info tema kohta puudus. Tema kohta oli ülevaade olemas,, oli üks paremaid, eeskujulikemaid vange. Neid oli

vähe. Operatiivinformatsiooni tema kohta ei olnud, pereelu oli korras. O.D töötas erinevates kohtades, lõpuks garaažis, enne veel majandustöödel, oli lukksepp. Iseloomustused

5

positiivsed, negatiivset ei ole kordagi kuulnud. Tema toas oli üks inimene seotud erinevate

narkootikumide rahastamisega, need kes millegagi tegelevad, ise silma ei torka, vabanevad

enne tähtaega, ette heita ei ole midagi. Ise tegelikult on ajud, tema toas oli üks selline isik olemas ja oli eraldi luubi all. Talle ei saanud midagi ette heita. Said operatiivandmetest teada,

O.Dse eitas, et sama inimene oleks organiseerinud O.D-le füüsilist

arveteõiendamist seetõttu, et O.D annab informatsiooni. O.D narkomaani või

diileri kategooria alla ei kuulunud. Operatiivtöö tase oli kõrge. Tunnistaja ise kureeris julgeolekuteenistust. O.D distsipliiniga probleemi ei olnud, oli 550st väheseid, keda

saab iseloomustada positiivselt, et see võib-olla enam vanglasse tagasi ei tule. 2007 aasta

jaanuaris oli O.D töökoht garaažis. Tööobjekt oli kaheks jaotatud, oli töötsoonis. Eeluurimise käigus öeldi, kust narkootiline aine leiti. Leiti praktiliselt iga nädal. Nähtavasti see aine, milles O.D süüdistatakse, leiti angaaris, kinda sees suures angaaris. Töötsoonis liikumiseks oli oma sisekord, kinnipeetavad pidid olema oma töökohas. Liikuv patrull teatas, et

viibitakse väljaspool töökohta, karistati. Liikumisvõimalus oli. Oli ehitatud angaarisüsteem, nagu galerii. Saab minna teistesse angaaridesse, selleks ei pea välja tulema. Garaaž oli eraldi.

2005 aastal esimese vanglana valiti videokaamerad. Selleks oli eraldi operaatorteenistus,

inimesed, kes jälgisid, oli korrapidamine, liikuv patrull. Töötsoonis oli kogu aeg järelevalvetöötaja. Meistritel oli koheselt teatada, kui keegi oli kadunud. Iga töökoht pidi korras olema, selleks olid käitiste esindajad, oli prügikonteinerite leping ja kord nädalas käidi prügi ära viimas. Oli ka kaks koristajat, kes viisid ära olmeprügi. Tunnistaja meelest oli garaažis üks prügikonteiner.

Tunnistaja ST seletas, et oli O.D-ga koos Vanglas ja Vanglas. Käisid koos kursustel, tööl, elasid ühes toas. Kinnipeetavana oli O.D püüdlik, läks kohe kursustele, elektriku ja

arvutikursustele, otsustas abielluda, tegeles spordiga, vaikne, rahulik. Tunnistaja teada O.D narkootikumidega kokkupuudet ei olnud, kõik teavad kuidas narkomaanid välja

näevad. O.D tervis ei lubanud, käis kogu aeg analüüse andmas. Vanglas on narkootikumid kallimad kui tänaval. Tunnistaja meelest O.D müügi ja vahendamisega

ei tegelenud. Tunnistaja töötas vanglas ka ise. Liikumine töötsoonis oli problemaatiline,

töökohalt lahkuda ei tohtinud, jälgis video ja järelvaataja, võis töö kaotada. Lubamatu

liikumise eest võeti kohe töölt ära, distsiplinaarkaristus, ennetähtaegne vabanemine lükkus

aasta edasi. Vaba liikumisega oli 2-3 inimest pärast seda kui suurem osa oli ära läinud, väljaspool tööaega. O.D töötas garaažis, pidi seal olema. Seda jälgis videokaamera, oli inimene klaasist putkas, kes kogu aeg jälgis. Töökoht garaažis oli küllaltki hea, hea palk, töö

raske ei olnud, oli palju vaba aega. Konkreetselt ei oska öelda, et O.D oleks teiste kinnipeetavatega probleeme olnud, ühega konflikt oli. Kui koht vabaks jäi, oli tahtjaid palju, administratsioon otsustas, et O.D sobib rohkem. Elas töötsoonis. Kuulduste järgi võis

aimata, kes narkootikumidega seotud oli, käisid spordiplatsil, teab põhimõtteliselt. Kõik tegelesid spordiga, neid ei huvitanud narkootikumid. Tahtsid ennetähtaegselt vabaneda. Raha

ei olnud liigselt, seal oli kallim kui tänaval. Ise sellega kokku ei puutunud. Kõik olid ühes

suures hoones, aga nii konkreetselt O.D teistega suhtlemist ei olnud. Arvab, et O.D teiste kinnipeetavatega konflikte ei olnud. Ta oli positiivne inimene, poest võis osta ka teistele. Arvab, et O.D teiste kinnipeetavate ees võlgu ei olnud. Talle andsid raha vanemad, vangistus oli pikk, rahast kinnipidamine väike, praktiliselt olematu.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

ML-P 27.01.2007 koostatud ettekandest Vangla direktorile nähtub, et 27.01.2007 kella

10.40 ajal teostades kontrollkäiku töötsoonis, avastas AS Eesti V Ettevalmistustsehhist üksiku torudel vedeleva kinda, millest paistis välja kilet. Kontrollimisel selgus, et kindas paistnud kilesse pakitud mitu väikest pabervoldikut kahtlase ainega. (t/l 6-7)

13.03.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-324-07/1202 nähtub, et ekspert on asunud

arvamusele, et ekspertiisiks kaheksas voldikus esitatud pulbriline aine massiga 0,025 grammi sisaldab fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. (t/l 11)

19.04.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0464-07/1201 nähtub, et ekspert on asunud

arvamusele, et pabervoldikult nr 1 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proov on

6 segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA

profiili, mis osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 2 (mis oli pabervoldikus nr 1) ja pabervoldikult nr 6 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud

proovid on segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt

inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised

DNA profiilid on kokkulangevad O.D võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 3 (mis oli kilekotis) ja pabervoldikult nr 5 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad O.D

võrdlusproovidest määratletud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 4 (mis oli

kilekotis) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline

materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste

alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev eelmistes punktides nimetatud peamiste DNA profiilidega, vaid on kokkulangev teistes kriminaalasjades määratletud DNA profiilidega. (t/l 13-15)

25.04.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi suurt määrdunud

töösõrmkinnast, mis on pruunist nahast ja määrdunud tekstiilist. Kinda sees oli väike kilekott, mille sees oli valgest paberist voldik ja seitse fooliumpaberist voldikut. Valgest paberist voldiku sees oli fooliumpaberist voldik. Kokku kaheksa fooliumpaberist voldikut, milliste välimine pool on valgest paberist ja sisemine pool kollasest fooliumist. Töökinnas, kilekott, valgest paberist voldik, 8 fooliumvoldikut on fotografeeritud, pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde. (t/l 17-18) Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt kannab O.D

alates 19.12.2007. Selle aja jooksul pole distsiplinaarkaristusi olnud. Suhtlemisel vanglaametnikega ja kaaskinnipeetavatega viisakas. Iseloomult vaikne, rahulik. (t/l 32)

Vanglasse Vangla majandusosakonna iseloomustuse kohaselt saabus O.D

30.05.2003 ning asus AS V tööle 01.10.2003 kaustade tootmise liini elektriku ja operaatorina. Hiljem kvalifitseerus ümber ja asus tööle keevitajana. Alates 01.10.2005

töötab O.D vangla majandusosakonna garaažis. Oma tööülesandeid on

O.D alati täitnud väga korrektselt. Tööandjana saab O.D iseloomustada

kohusetundliku, tasakaaluka, tööka, suhtlemisalti ja alati abivalmis töölisena, kes antud tööülesanded alati koheselt, kiiresti ja laitmatult täidab. Juhtkonnaga suhted head, karistusi ei oma. (t/l 55) Kohtuistungil esitatud tööhõive ankeedist nähtuvalt on O.D avaldanud soovi töötada

ehitus-remonditöödel elektrikuna täiskoormusega ajavahemikus 02.05.2008 kuni 15.06.2012.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate M-LP, AL ja ST ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas narkootilise aine ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust, M-LP ettekannet, DNA ekspertiisiaktis antud arvamust, asitõendite vaatlusprotokolli, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kohtueelsel menetlusel on tunnistajatena üle kuulatud vangla julgeolekuosakonnas töötanud MLP ja vangla direktorina töötanud AL. Samad tunnistajad kuulati üle ka kohtus ja peale selle veel tunnistaja ST, kes varem viibis koos süüdistatavaga kinnipidamiskohas ja oli kohtuistungi

ajaks karistuse kandmiselt vabanenud. Ülekuulatud tunnistajad olid vaid võimelised

süüdistatavat iseloomustama, samuti selgitama olukorda kinnipidamiskohas. Samas on vastavalt KrMS § 66 lg 1 sätetele tunnistajaks füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme

asjaolusid. Menetletavas kriminaalasjas on menetlusesemeks kinnipeetava poolt narkootilise

aine omandamine ja valdamine. Eelmärgitud tunnistajatest kaks, so vangla endised töötajad, teavad vaid narkootilise aine leidmise fakti, sealjuures MLP ka leidmise kohta ja asjaolusid.

Samas ei tea nad midagi sellest, kes kinnipeetavatest narkootilist ainet omandas või valdas. Tunnistaja ST ütlustest ilmnevalt ei tea ST seega tõendamiseseme asjaoludest üldse midagi

ning tema ütlusi saab kasutada vaid süüdistatavat iseloomustava materjalina vanglast

7

väljastatud iseloomustuste kõrval. M-LP ütlused sisaldavad endas peale süüdistatavat iseloomustava materjali ka tõendamiseset puudutavaid asjaolusid ja neid ütlusi saab kasutada tõendina vaid osas, mis kinnitavad teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid. Seejuures on nii MLP ja AL avaldanud arvamust, et on vähetõenäoline, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud süüteo toime pannud ning sellisele arvamusele on nad jõudnud seetõttu, et süüdistatav on end kinnipidamise ajal näidanud kinnipeetavana, kellel on perekonna toetus ja kes on näidanud end positiivsest küljest ning puuduvad operatiivandmed süüdistatava seotuse kohta narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, samuti narkootiliste ainete tarvitamise või käitlemise osas. Kohus

asub seisukohale, et tunnistajate antud arvamusi ei saa hinnata tõenditena, kuivõrd need

sisaldavad endas vaid subjektiivset suhtumist süüdistatava isikusse, kuid ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid.

Samas on tunnistajad väitnud ka seda, et operatiivinformatsioonist lähtuvalt kinnipeetavad, kes on tegelenud narkootiliste ainete käitlemise organiseerimisega ise otseselt sellega ei tegele ning

lasevad seda teha teistel, olles samas administratsiooni silmis positiivse käitumisega ja on

ennetähtaegselt vabanenud, kuivõrd neid ei ole vahetult süüteo toimepanemiselt tabatud.

Seejuures ei anta kinnipidamiskohas narkootilisi aineid vahetult käest kätte üle, vaid see

jäetakse teatud kohta, millise soovija saab teada vaid juhul, kui on narkootilise aine eest tasunud.

Taolised eelmärgitud selgitused annavad pildi narkootiliste ainete käitlemise eripärast kinnipidamiskoha tingimustes. Sellistest selgitustest saab järeldada, et kinnipeetava eeskujulik

käitumine, töötamine ja administratsiooni silmis heas kirjas olemine ei välista tegelikkuses

isiku puutumust narkootiliste ainete käitlemisega. Tunnistaja ST selgituste kohaselt on

kinnipidamiskohas narkootilise aine hind oluliselt kõrgem kui väljaspool kinnipidamiskohta.

Sellest võib aga järeldada, et kaheksa voldikut narkootilist ainet kinnipidamiskohas on selle aine valdaja ja vahendaja jaoks oluliselt väärtuslikum kaup kui väljaspool kinnipidamiskohta sama koguse narkootilise aine valdaja jaoks.

Süüdistatav on asunud seisukohale, et teda taheti süüdi lavastada selleks, et keegi teine saaks

tema töökoha endale. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süüdi lavastamiseks oleks

sellises koguses narkootilisest ainest kinnipidamiskoha tingimustes loobumine olnud liiga

kallis, kuivõrd narkootilise aine valdaja ja edasiandja kannaks suurt varalist kahju ning uue koguse asemele saamine ei ole kinnipidamiskoha tingimustes tagatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süüdi lavastamine ei oleks väidetava süüdi lavastaja jaoks majanduslikult kasulik, kuivõrd ei ole tagatud, et süüdi lavastamine õnnestuks ja narkootilise aine nn sokutamisel jääks

süüdi lavastaja narkootilisest ainest ilma ja uue aine saamist ei ole tingimustes, kus vangla

töötajad iga nädal üleviske teel kinnipidamiskohta üle antud narkootilise aine ära võtavad. Kohtu jaoks on ka süüdistatava pakutud versioon sellest, et väidetav süüdi lavastaja võis võtta tema töökoha prügikastist tema kasutatud šokolaadipabereid narkootilise aine pakendamiseks,

ebausutav, kuivõrd süüdi lavastamiseks piisanuks ka süüdistatava töökinda võtmisest ja ühe doosi sellesse paigutamisest. Sellisel viisil oleks kindal olnud otsene side süüdistatavaga ja ühe doosi ohverdamine ei oleks toonud sellist varalist kahju narkootilise aine valdajale. Seetõttu ei

pea kohus süüdistatava või ka tunnistaja oletusi süüdistatava süüdi lavastamise osas tõsiseltvõetavateks.

Arvestades süüdistatava kohta antud iseloomustusi võib järeldada, et süüdistatav oli

kinnipidamiskoha administratsiooni silmis usaldusväärne. Vastasel juhul ei oleks ta ka seda töökohta. Seega ei äratanud ka süüdistatava tegevused erilist tähelepanu kui süüdistatava töö

oli korralikult tehtud. Süüdistatav on küll seletanud, et ta ei oleks saanud narkootilise aine leidmise kohta minna, kuivõrd territooriumil oli videovalve. Samas seletasid endistest vangla töötajatest tunnistajad seda, et videosalvestus kustus automaatselt, sest see salvestati üle. Ka

videosalvestuse ülevaatamisel ei suudetud tuvastada, et keegi üldse oleks angaaris kinda

asukohas käinud. Ometigi kinnas koos pakendatud narkootilise ainega sealt leiti. Seega oli videovalve sisuliselt kasutu ja ilmselgelt olid sellest teadlikud ka kinnipidamiskohas viibivad

8 isikud. Seda enam, kui videovalve on vaid jälgimiseks, kuid jälgimine ei takista veel liikumist nagu patrull, millise liikumise trajektoor ja aeg on jälgitav ning teada. Seetõttu lähtub kohus

põhilisest ja objektiivsest tõendist, so DNA ekspertiisi aktis nr GE-0464-07/1201 antud

eksperdiarvamusest, mille kohaselt on neljal narkootilise ainega pabervoldikul süüdistatava

bioloogilist materjali. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuses, kuivõrd tegemist on

Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud uurimismeetodiga. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on neljast uuritud objektist kolmel segaproovidest määratletud profiilidest peamised DNA profiilid kokkulangevad süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega ning

ühel analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilides määratletud DNA profiilid kokkulangevad süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega on tuvastatud, et süüdistatav on neljast objektist kahel juhul kokku puutunud nende objektidega mitte üksinda,

vaid nendega on kokku puutunud ka teised isikud. Samas kahe objekti puhul on süüdistatav üksinda objektiga kokku puutunud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et tegemist ei ole pelgalt šokolaadipaberiga, mis on kellegi poolt prügikastist välja õngitsetud, vaid tegemist on

olukorraga, kus nii süüdistatav üksinda kui ka osade voldikute puhul ka teised peale süüdistatava on otseselt kokku puutunud narkootilist ainet sisaldanud voldikutega. Asjaolu, et

ülejäänud objektidelt on leitud ka teiste isikute bioloogilist materjali, kelle bioloogilist

materjali on avastatud teistes kinnipidamiskohas narkootilise aine käitlemisega seotud kriminaalasjades, viitab sellele, et narkootilise aine käitlemisega on seotud kindel isikute ring, mis viitab ülesannete jaotusele.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

O.D süüdistatakse KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamises ja valdamises. Kriminaaltoimikust nähtuvalt

viibis süüdistatav Vanglas kinnipeetavana kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmisel. Vangla töötajad avastasid 27.01.2007 Vangla töötsoonist AS Ve ettevalmistustsehhist kaheksa

pabervoldikut pulbrilist ainet massiga 0,025 grammi, milline pulber sisaldas endas vastavalt

aineekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusele fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. Pakenditelt

avastati bioloogilist materjali, mis pärines vastavalt DNA ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusele süüdistatavalt. Sellest saab aga järeldada, et süüdistatav on eelmärgitud narkootilist

ainet käidelnud, so omandanud ja vallanud, milleks aga kinnipeetaval puudub kinnipidamisasutuses vastav luba. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele

on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub.

Süüdistatavale KarS § 331 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 3 aastani.

Karistuse määra valikul lähtub kohus KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne

inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase varasema käitumise kohta saab aga andmeid kriminaaltoimikust süüdlase karistuste

kohta. Kriminaaltoimikus leiduvast karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega ning temale määrati pikaajaline vangistus.

Samas aga muud andmed süüdistatava karistamiste kohta puuduvad. Seega ei saa sellistest

andmetest teha järeldusi süüdistatava kui süstemaatilise õiguserikkuja kohta. Seejuures peab

aga kohus vajalikuks karistuse määra valikul lähtuda ka inkrimineeritud teo iseloomust,

toimepanemise spetsiifikast ja kohast. Kuivõrd süüdistatavalt ära võetud kogus narkootilist ainet ei olnud kuigi suur, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav pani teo toime ajal, mil eelmine

mõistetud karistus oli täielikult ärakandmata, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavale

9 karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa täies ulatuses.

Märt Toming Kohtunik