4-08-4737\11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-08-4737

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2008. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-4737 Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Menetlusaluse pooled AIN RANDMAA (isikukood 37002152759; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx Lõuna PP esindaja Gaido Padrik Väärteoasi AIN RANDMAA kaebus kohtuvälise menetleja otsusele (Lõuna PP 30.04.08. otsus väärteoasjas 2490,08,001986).

RESOLUTSIOON

Jätta AIN RANDMAA kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 08.09.08.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule 15.05.08. esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt 30.04.08. koostatud otsus ning lõpetada väärteoasjas menetlus.

Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, kuna ei ole kuulnud temale esitatud korraldust „seis politsei", ka ei ole menetlusalune isik kindel, kas selline korraldus üldse anti ja kas see oli seaduslik.

Määrusega 10.06.08. võttis kohus kaebuse menetlusse. Määrusega 27.06.08. jättis kohus rahuldamata menetluse isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kohus uuris asja kohtuistungil 22.08.08. VMS § 123 kohaselt.

2 (3)

Kohus kuulas ära menetlusaluse isiku, kelle seletusest nähtub, et ta toodi Jõgeva politseimaja ette protokollis viidatud ajal seos teise väärteoasja menetlusega, milles kohus on juba õigeksmõistva otsuse teinud. Temaga tegelesid politseinikud xxxxxxxxxx xxxxxx, viimane neist küsis isikuttõendavat dokumenti, mille menetlusalune isik ka esitas. Menetlusalune isik arvas, et ta viiakse peale seda koju. Menetlusune isik oli alkoholi tarvitanud. xxxxxxxolevat öelnud, et menetlusaluse isikuga polevat midagi teha, politseimajja sisse ei kutsutud. xxxxxx tagastas dokumendi ning menetlusalune isik sai aru, et nüüd võib ära minna. Menetlusalune isik astus paar sammu kõrvale ning et kiiremini minema saada, pistis jooksu. Ta jooksis üle tee, sealt parki üle muru. Ta vaatas korraks tagasi ning nägi, et politseinukud jooksevad järele. Kokku oli tagaajamine umbes 150 meetrit. Lõpuks menetlusalune isik peatus ning politseinikud jõudsid temale järele. Politseinikud panid tal käed raudu ja toimetasid tagasi politseimajja. Vastupanu menetlusalune isik ei osutanud. Hiljem paigutati ta kainenema ning lubati koju järgmisel hommikul. Jooksmise ajal menetlusalune isik komistas ning kukkus, jooksis ta sellepärast, et lihtsalt tuli selline tahtmine ning muru on jooksmiseks parem kui tänav. Absoluutselt mingit karjumist menetlusalune isik ei kuulnud. Arvab, et kui oleks kuulnud, oleks ikka seisma jäänud. Mingit tulistamist ei olnud. Jooksmise ajal ja kohas kottpime ei olnud, mingi valgus seal põles.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx seletuse kohaselt oli tema sellel tööl Jõgeva Politseijaoskonna korrapidajana. Eelnevalt oli väljakutse seoses joobes isiku viibimisega avalikus kohas. Kohale sõitis patrull, so xxxxxxxxxxxxxxxxx. Tagasiteel patrull hoiatas, et tehtaks politseimaja uksed lahti. Politseibussist võeti välja rahulik joobes kodanik, Tunnistaja hoidis maja ust lahti kui kodanik äkki jooksu pistis. xxxxxxxxxsus koheselt teda jälitama. Paulus pillas käes olnud mapid maha ning jooksis samuti menetlusalusele isikule järele. Üle tänava pargis kallaku peal kukkus menetlusalune isik pikali. xxxxxxxxjooksis esialgu isikust mööda, seda oli näha. xxxxxxxxhõikas jooksu pealt ,jääge seisma" ja „seis politsei". Tagaajamise lõppu tunnistaja enam ei näinud. Tagasi tulid nad kolmekesi, vastupanu menetlusalune isik ei osutanud. Eelnevat konflikti politsei ja menetlusaluse isiku vahel ei olnud. Ärajooksmine oli täiesti ootamatu. Tunnistaja ei kuulnud, et politseinikud oleks andnud menetlusalusele isikule loa lahkumiseks. xxxxxxx antud käsklust „seis politsei" kuulis tunnistaja väga hästi. xxxxxxx hüüdis ka juba pargis olles ning tunnistaja kuulis neid käsklusi.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxa seletuse kohaselt oli möödunud suvel väljakutse seoses joobes isikuga Jõgeva pargis, isik paigutati politseibussi ning toodi politseimaja juurde edasiseks menetlemiseks. Seal tuli mees bussist välja, majja sisse tulla ei tahtnud, seletas, et läheb kusagile Laiusele. Ootamatult pistis isik jooksu üle tänava ning sealt parki. Kohe pargi alguses kukkus ta kallakul pikali. Juba enne menetlusaluse isiku kukkumist jõudis tunnistaja hõigata „seis politsei" ning asus jooksjat jälitama. Tervisliku seisundi tõttu oli aga tunnistajal jooksmine raskendatud ning menetlusalune isik saadi kätte eemal kaupluse ees. Eelnevalt oli menetlusalusele isikule antud korraldus siseneda politseimajja, seda ta teha ei soovinud ning siis pistiski jooksu. Käskluse „seis politsei" andmisel võis vahemaa olla 10-20 meetrit ning menetlusalune isik pidi seda kuulma.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx seletuse kohaselt jooksis menetlusalune isik ootamatult politseimaja juurest minema, Auksmaa hõikas „seis politsei" temale järele, kuid menetlusalune isik ei peatunud. Hõikamise ajal võis vanema olla umbes viis meetrit. Menetlusalune isik oli joobes, kui kontaktne ning allus esialgu korraldustele, konflikti ei olnud. Menetlusalune isik pistis ootamatult jooksu siis, kui politseimaja uks lahti tehti ja ta pidi sisenema.

Kohus leiab uuritud tõendite põhjal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Asjas ei ole vaidlust menetlusaluse väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaolude osas. Menetlusalune isik kinnitas, et teise väärteoasja menetluse käigus toimetati ta Jõgeva

3 (3) Politseijaoskonna ette ning ta otsustas seal minema minna. Luba selleks temale ei antud, et kiiremini minema saada, asus ta eemale jooksma läbi pargi.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseeritud KaRS § 276 järgi.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: eiras politseiametniku korraldust „seis politsei" millega pani toime võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise.

Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei muuhulgas tagab avaliku korda, tõkestab kuritegevust ja teostab kuritegude kohtueelset uurimist.

Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt politsei tagab avalikes kohtades korra, õigusrikkumiste korral nõuab nende lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed.

Politseiseaduse § 13 lg 1 p 1 kohaselt on politseil õigus nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Samuti on politseil õigus (p 2) järgi tuvastada isikusamasust kehtiva dokumendi alusel ja/või küsitlemise teel, dokumendi puudumisel toimetada isikuid politsei ametiruumi; p 3 ja 4 kohaselt on politseil õigus teostada isiku kinnipidamist väärteomenetluses ning toimetada väärteoasjaolude viivitamatuks kindlakstegemiseks isikuid politseisse.

Politseiseaduse § 14 lg 1 ja 2 alusel on politseil õigus kasutada sundi ning kohustus enne sunni kasutamist isikut hoiatama.

Antud juhul oli menetlusalune isik allutatud väärteomenetlusele teises väärteoasjas. Politseil oli õigus isiku toimetamiseks politseimajja. Menetlusalusel isikul oli kohustus alluda politseitegevusele. Asjas ei ole kindlas tehtud, et menetlusalusele isikule oleks antud luba lahkumiseks. Menetlusaluse isiku seletus selle kohta, et ta ei kuulnud käsklust „seis politsei" ei ole usutav ning seda ei kinnita tunnistajate ütlused. Tunnistaja xxxxxxxxandis suulise käskluse peatumiseks vahetult peale menetlusaluse isiku põgenemist ning vahemaa oli sellel hetkel piisavalt väike. Menetlusalaune isik pidi seda käsklust kuulma. Objektiivsed asjaolusid, mis oleks selle käskluse tajumist välistanud (nt terviserike, suur vahemaa, rongi- või muu müra) ei ole asjas tuvastatud.

Kohtus ärakuulatud tunnistajate ütlused ning menetlusaluse isiku seletus langevad põhijoontes kokku ning ei ole vastuolulised. Menetlusaluse isiku selgitus, et ta ei kuulnud käsklust on subjektiivset laadi ning see on tõenäoliselt antud selleks, et vabaneda karistusest.

Kohus leiab asja menetlemise põhjal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises, teda tuleb karistada. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas asjaoludega ning vastab oma menetlusaluse isiku teole.

Kohus teeb asjas otsuse VMS § 132 p 2 kohaselt.

Kohtunik: